Eile oli mul Äripäevas viimane tööpäev. Kokkuvõtteks võib öelda, et olen väga rahul. Sain hulga kogemusi ja tarkust juurde ning kinnitust, et tahan ajakirjanduse eriala õppima minna.
Mida jään igatsema? Seda tunnet, kui jõudsin esimest korda kohale ja mind pandi minu kohale istuma, anti arvuti, uksekaart ja muud. See oli hea ja uhke tunne. Samuti neid päevi, mil sai kaastöötajatega naerda. Ja neid kordi ei olnud just väga vähe. Ajakirjanikel on omavahel väga lõbus! :)
Mida ma ei jää igatsema? Neid lauatelefone. Iga kord, kui mõni helises, hüppasin ma ehmatusest tooli pealt üles. Need helisesid nii äkiliselt ja valjusti! Ja seda igavusetunnet, kui ühtki allikat kätte ei saanud või neil parajasti aega polnud minuga rääkida ja ma istusin niisama ja kerisin uudiseid või 9gagi.
Eile õhtul käisime Liisiga Stroomi rannas, istusime, sõime viinamarju, rääkisime kõigest ja tähistasime seda, et mõlemal oli viimane tööpäev.
Väike Martini Asti tähistamiseks :) (pilt: Liisi Torv)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar