1. novembri hommikul ärkasin ma enne Marttit. Ja magama enam ei jäänud. Püüdsin siis mõistada, mis kell võis olla. Õues oli juba valge, seega väga vähe ta olla ei saanud. Keerasin hästi palju külge, et Martti juba ärkaks (sellega tuli mulle "Bullerby lastes" meelde see, kuidas Liisa oma kägiseva voodiga Lasset ja Bosset äratada püüdis). Lõpuks käis Marttil äratuskell, ta pani selle kinni, aga... tuli voodisse tagasi! Noh, lõpuks läks ta kööki.
Ma püüdsin siis silmad kinni suruda ja vaikselt oodata. Ja siis ta tuli tordiga, mille peal põlesid küünlad number 20 kujuliselt. Ja ta laulis mulle isegi sünnipäevalaulu! :P See oli niiii armas. Ta kinkis mulle raamatu "Marslane", mille üle olin väga rõõmus. Kui olime torti söönud, hakkasingi seda lugema. Ette rutates võin öelda, et sain selle järgmiseks päevaks läbi.
Puhun küünlaid
Pärastlõunaks läksin Ränduri Pubisse, kus saime fellow nanokatega kokku ja alustasime kirjutamist. Hästi tore oli seal.
Ja õhtul käisime Marttiga La Dolce Vitas söömas. Mina sõin singitäidisega ravioole koorekastme ja parmesaniga ning Martti sõi lasanjet. Magustoiduks võtsime spagetijäätist, mis oli maailma lahedaim jäätis ever. Maitses nagu vanillijäätis, aga oli nagu spagetimasinast välja lastud peenikeste torudena. Kõhud said nii täis, et ei suutnud end väga liigutada ka.
Spagetijäätis
Päev varem käisime Kambjas ka, Mammal ja Papal ja teistel külas. Kaspar ja Juhan on niiii suured juba ja Eva nii armas. Saime sealgi kõvasti süüa ja käisime vanavanaisa majas ka, kust mina ja Laura saime mõned kööginõud omale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar