Käisime Liisiga eelmisel reedel Tallinnas, et õpetajatepäeva puhul Westholmi külastada. Alustasime oma teekonda juba kell 6 hommikul, et bussiga Tallinna sõita. Don't ask, miks me nii varakult minna tahtsime, aga mina igatahes olin väga elevil :)
Koolimajja jõudsime kuskil kella 9 ja 10 vahel, sest astusime Virust läbi, et paar lilleõit kaasa osta. Koolimajani jõudes meenusid juba need hommikud, kui mitu õpilaspiletita tüüpi passisid välisukse taga, kuna nad olid oma kaardi maha unustanud ja turvamees ilma sisse ei lasnud - ka meie saime turvalt vastu pead, et kus uksekaart on, aga saime ka ruttu andeks, kui ta aru sai, et me oleme vilistlased (appi, see sõna paneb mind end nii vanana tundma!).
Käisime koolimaja peal ringi ja lugesime seintele üles pandud õpetajate tsitaate. See on Westus iga-aastaseks traditsiooniks, et mõned agaramad koguvad tundide ajal õpside tsitaate kokku ja siis prinditakse neist naljakamad välja ja pannakse õpetajatepäeval mööda koolimaja seintele laiali. Seal oli nii vana klassikat kui ka uuemat kraami.
Nii väga tore oli oma endiseid õpetajaid näha, nendega juttu rääkida ja kolme aasta muljeid jagada, mis toimunud on. Täpselt selline tunne oli, et õpetajad pole terakestki vanemaks jäänud, ikka samasugused rõõmsad, vahvad ja armsad. Aktuse ajal tuli reaalselt pisar silmanurka, kui kõnet kuulasin, õpetajate etteastet ja abituuriumi tehtud filmi vaatasin. Mul on nii hea meel, et ma selles koolis käisin, sest see on 100% reaalselt parim kool üldse! Hea, et ma peale 9ndat klassi kuhugi mujale sisse ei saanud :D
Kui koolis suurem möll läbi sai, kõmpisime Liisiga Balti jaama. Liisi läks sealt bussi peale, et veel kodus käia enne õhtust bussi Tartusse ja mina jäin oma rongi ootama. Korra kaalusin isegi pileti tagastamisega tegelemist ja varasema ostmist, aga otsustasin, et pole vaja ja võin selle paar tunnikest niisama ka veeta. Vaatasin Balti jaama uues turuhoones ringi (polnud sinna veel sattunud) ja leidsin sealt paar armsat väikest käsitööpoodi, kus oli tore ringi vaadata.
Kojusõit rongiga oli ülimalt tülikas, sest rong oli puupüsti rahvast täis. Mind suruti seisma kuskil kahe vaguni ühenduskohas mingi toru otsa, aga jõudsin ikka elusa ja tervena Tartusse koju tagasi. Siin on ikka kõige parem olla :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar