Taaskord oli aeg teha natuke rahvusvahelist koostööd ja tekitada üks vahva vahetusprojekt - seekord siis EGEA Vilniusega (eelmisel aastal osalesin EGEA Helsingi vahetuses).
Olime planeerinud nõnda, et teeme mõnusa roadtripi Tartust Vilniusse, veedame seal 3 ööd ja seejärel tagasi. Sõitu alustasime inimlikult kell 10 hommikul ja sõidule kulus koos ligi tunniajase lõunapeatusega Riias umbes 8 tundi. Vilniusse jõudsime kella 18 paiku ning meid ootasid juba ees toredad leedukad, kes olid meile valmistanud üht Leedu traditsioonilist rooga - külma peedisuppi, mida sõime keedumuna ja kuuma keedukartuliga. Maitses ta pigem hästi, kuigi oli veidi veider ka. Kristo muidugi üritas meid kõiki veenda selles, et see supp oleks heeringaga parem, sest tema saavat sellest rosolje vibe'i, aga meile see plaan eriti ei istunud.
Esimesel õhtul läksime vaatamata autojuhi (Kristo) sõiduväsimusele linnaga tutvuma. Üks leedukas teadis väga palju (või oli spetsiaalselt meie jaoks uurinud ja lugenud) Vilniuse ajaloost, muudkui rääkis ühest ja teisest hoonest, jutustas Vilniuse asutamise legendi ja erinevate hertsogite ja suurvürstide kunagistest tegemistest jne. Õhtu lõppes muidugi tudengite lemmikkohas - linna kõige odavamas (ja seejuures väga normaalses) baaris.
Õhtusel jalutuskäigul Vilniuses
Teisel päeval ootas meid ees rohkelt kõmpimist. Jalutasime oma korterist kesklinna rongijaama ning rongiga sõitsime Trakaisse. Sõit kestis umbes pool tundi. Leedus on ägedad kahekorruselised rongid! Rongilt maha saades kõndisime kõigepealt läbi väikese Trakai linnakese (käisime ka poes, et vett - ja Anne-Liisi puhul energiajooki - osta) ja järve kallast mööda Trakai kindluse poole. Olin seal küll juba mitu korda käinud, aga see on tore koht ja võis küll uuesti külastada. Pealegi polnud ma varem käinud seal koos kohalikega. Sees ringkäiku tegema ei hakanud, aga pilti sai ukse pealt teha ja ümberringi ka kõndida. Trakais pidasime ka lõunasöögi. Meid kostitati Leedu rahvustoiduga - zeppelinidega. Need kujutasid endast Kiievi kotleti kujulisi asju, mille sees oli liha ning ümber liha mätsitud rohkelt kartulist tehtud segu. Kogu asi on siis lõpuks ära keedetud ning serveeritakse hapukoorega.
Kolmandal päeval viisid leedukad meid bussiga linnast veidi välja Pavilniai regional park'i (ma ei julge seda otse regionaalpargiks tõlkida, aga võibolla on see ka õige). Saime ronida rohketest treppidest üles ja alla, näha imelist loodust ja bondida. Tagasi linnas, järgmiseks plaaniks oli ronida Vilniuse kolme ristiga mäe otsa. Loomulikult tähendas see veel treppe. Mu jalad juba tudisesid all, ma ei ole harjunud päev otsa treppidel turnima, aga kuidagimoodi sain end ikka sinna mäe tippu. Vaade oli muidugi ilus. Ja et neist treppidest veel ei piisanud, siis viidi meid Vilniuse ülikooli hoonetesse, et näidata erinevaid saale, uurida kunsti ja ülikoolile (ja Leedu teadusele) olulisi inimesi ja tutvuda nende ülikoolieluga.
"everyone act natural"
Kolme ristiga mäe otsas
Neljanda päeva hommikul pakendasime kokku enda kola ja sõitsime tagasi Eestimaale. Kokkuvõtteks - tegu oli imevahva reisiga, väga-väga lahe oli kuulda neid lugusid ja fakte Leedu ja Vilniuse kohta ning üleüldse tutvuda teise riigi geograafidega. Märtsi alguses tulevad nemad juba meile külla ning loodetavasti saame neile sama põnevat programmi pakkuda.
Pildid siit-sealt, kohati kehva kvaliteediga, aga mis sellest. Mälestused jäävad erksalt meelde! :)