Niii, jupp aega hiljem, aga parem hilja kui mitte kunagi. Viimased päevad Šotimaal võtsime veidi rahulikumalt, aga tegevuseta ei jäänud needki. Käisime Marttiga Drumlanrig Castle'i juures, jalutasime seal metsas umbes 4-kilomeetrise ringi ja tegime (obviously) lossiga selfie't. Käisime ka jõe äärest läbi, kus näitasin Marttile üht Andy Goldsworthy skulptuuri. Saime jalutades ka korraliku vihma kaela, aga see meie tuju ei morjendanud. Marisele vastu kõndides (kui ta meile autoga järgi tuli), kõndisime mööda põldudevahelist teed ja laulsime eesti keeles ja ühed kohalikud mehed vaatasid meid kummaliste nägidega :)
Kuna esimene kord, kui Martti, Iona ja Taraga mäe otsas käisime, meil paberit-pastakat kaasas polnud, ei saanud me mäe tipust leitud kirjakeste purki midagi jätta. See viga tuli aga parandada ja käisimegi veelkord sama mäe otsas. Ilm oli väga udune ja pilved olid hästi madalal, seega kaunis vaade oli seekord üleni valge.
(Kirjutasime selle nii nagu oleks kirjutanud esimesel mäe otsas käigul.)
Tipupilt vol. 2
King of the Sheep
Kokkuvõtteks oli super reis ja Martti juba ütles, et saab nüüd palju paremini aru, miks ma Šotimaad armastan ja miks sinna minna tahan. Ta juba isegi ütles, et läheks tagasi.
Aitäh, Maris, et meid nii lahkelt vastu võtsid ja selle eest hoolitsesid, et meil igav ei hakkaks. Ei hakanud. :)
