Narada ja Riverdance

Kuna teisipäevaõhtuks olime ostnud endale Riverdance'i piletid, siis otsustasime päeva natuke rahulikumalt võtta, mitte tormata igasugu asju tegema, sest tahtsime õhtuse etenduse ajaks veel ärkvel olla.

Olime teisipäevaks planeerinud Naradaga kokkusaamise, mida olin väga oodanud. Narada sõitis oma kodukohast Corki lähedal koos oma koeraga meie airbnb juurde, kus jõime (Narada jõi) teed ning seejärel sõitsime Phoenix Parki, et seal natuke ringi jalutada ja seal Tea Roomis lõunatada. See pool päevast oli hästi tore ja väga-väga armas oli üle seitsme aasta Naradat näha.

Phoenix Park oli tohutult suur ja ma arvan, et me ei näinud sellest üht protsentigi... Igatahes Narada viskas meid pärast autoga natuke linna poole ära, et ise IKEAsse sõita. Meie jalutasime kesklinna, kus tegime natuke suveniiri-shoppingut, jõime kohvi ja jalutasime lihtsalt ringi. Enne teatrisse minekut sõime veel kõhud korralikult täis.

Õhtut ootasin ma tohutult. Juba kuskil 20 minutit enne etenduse algust jalutasime Gaiety teatri juurde ja otsisime oma istekohad üles. Väga head kohad olid - saalis igalt poolt vaadatuna täpselt keskel. Etendus oli imeline! Teatri lava oli küll väiksem kui nii mõneski muus kohas, aga mind see ei morjendanud üldse. Kartsin, et nädal-paar enne reisi ohjeldamatult Riverdance'i muusikat kuulanuna on mul neist lugudest kõrini, aga ei. Nautisin igat sekundit. Üks asi bucketlistis jälle maha tõmmata.

Etendus lõppes võrdlemisi hilja ja väljas oli juba pime, kui kodu poole hakkasime jalutama. Läksime teist teed pidi, et natuke huvitavam oleks. (Selfied, mis me teatris tegime, tulid nii kohutavad, et ma ei hakka ühtki siia toppima)

Esimene päev Dublinis

Äratus oli kell 9 ja otsustasime rahulikult võtta, sest oleme ikkagi puhkusel. :) Tegime vaikselt võikusid, sõime ja tegime end korda. Uni oli väga sügav ja magus ja magasime end hästi välja. Poolteist tundi hiljem suundusime linna poole. Meie esimene sihtpunkt oli turistikeskus, et endale linnakaart saada. Seejärel läksime istusime Starbucksi maha ja hakkasime enda eelnevalt koostatud nimekirjast päevaplaani kokku panema.

Esimesena sattusime pooljuhuslikult Trinity College'i campusele, mis oli suur ja väga kena. Mõtlesime pikalt, kas osta üsna kallid piletid sees ringivaatamiseks ja The Book of Kells'i minekuks, aga otsustasime tol hetkel selle vastu. Siis jalutasime mööda mõnusat väikeste poekestega ääristatud tänavat, külastasime üht gift shopi (sest mulle hullult meeldib igasugu pudi-padi vaadata) ja järgmiseks läksime Dublin Castle'isse.

Trinity College'i campusel

Trinity College'i campusel

Piletiraha eest saime ringi käia Castle'i ruumides, kus kunagi olid elanud tähtsad härrad, peetud pidulikke õhtusööke, ringi käinud uhked daamid, korraldatud bankette ja debütant-balle.

Kuna kõhud olid selleks ajaks juba päris tühjad, siis otsustasime lõunapausi teha. Leidsime ühe BBQ restorani, mis tundus üpris populaarne ja astusime sisse. Söök oli küll tsipa kallis, aga väga-väga maitsev - nautisime täiega. Mina sõin barbeque-burgerit ja kõrvale võtsin coleslaw salati ja sibularõngad ning Martti sõi kah head burgerit ja kõrvale oli kartulipuder ja mingi ubadega asi.

oma nämma burksiga

Seejärel seadsime sammud Christ Church Cathedrali. Katedraal ise oli väga uhke ja huvitav. Marttile jäid eriti meelde sealsed põrandad, mis olid tõesti imeilusaid keerulisi mosaiikmustreid täis. Saime käia ka krüptis, kus oli huvitavaid esemeid vaatamiseks välja pandud. Armas lugu, mida kuulsime, oli selline, et ühe põrandaplaadi sees on väidetavalt aastast 1230 pardi jalajälg, sest ta paterdas üle plaadi, kui neid alles tehti, aga plaat toodi ikkagi kirikusse kohale ja pandi põrandasse. :)

Martti Christ Church Cathedrali taustal

need imelised mosaiikpõrandad

Ühise piletiga saime kohe külastada ka kõrvalhoones asuvat Dubliniat ehk muuseumi viikingitest ja Dublini keskajast. Tegu oli väga põneva muuseumiga. Kogu muuseum oli äärmiselt põnevalt üles ehitatud, et tekkis tunne nagu kõnniks läbi selle loo ja elu. Rohkelt oli välja pandud esemeid, elusuuruses situatsioone ja isegi fun fact'e ja väikeseid mänge. Nägime ka keskaegse Dublini maketti.

Edasi jalutasime lihtsalt vanalinnas ja otsustasime Temple Bar'i minna, mis on mingis mõttes nagu Dublini ikoon - koht, mida kõik teavad ja kõik turistid külastavad. Võtsime endale mõlemad pindi Guinnessi (sest kuidas saab käia Iirimaal ja mitte juua vähemalt korra Guinnessi) ning istusime live iiri muusikat kuulama. Nii vahva oli ja saime isegi ehtsa "The Wild Rover" ära kuulata-plaksutada.

The Temple Bar

Marttil oli pisike kinnisidee ühest Dublinit külastanud paari videost nähtud sõõrikud ära proovida ja seal samas oligi Cloud Nine ehk jäätise- ja sõõrikukohvik/pood. Valisime endale proovimiseks red velvet sõõriku kreemitäidisega, cookies and creme sõõriku ja maapähklivõitäidisega šokolaadisõõriku. Sõime need kohe ära ka ja need oli päris korralikud magusapommid, samas väga maitsvad.

Siis asutasime end vaikselt koduteele. Käisime läbi veel Tescost, ostsime croissante, juustu ja vett ning jalutasime koju tagasi. Päeva üle oleme enam kui õnnelikud ja nüüd saame mõnusalt väsinuna diivanil istuda.

Teekond Dublinisse

Viimased päevad on väga tegevusrohked olnud. Reedel lõpetasin oma praktika Geoloogiateenistuses ja kohe peale tööpäeva lõppu sõitsime Marttiga Tartusse. Laupäeval pidime Dublini-reisiks pakkima ja puhkama... Nautisime kaht ööd omas kodus enne kui jälle minema. Laupäeva öösel  vastu pühapäeva saime kumbki magada umbes 2-3 tunni kanti, sest kuidagimoodi võttis pakkimine ja kõik muu nii kaua aega ja äratus oli juba kell 5 hommikul, et 6.30 bussi peale jõuda.

hommikuidüll Tartus

Bussiga sõitsime otse lennujaama ja saime sealgi veel niisama passida, sest olime ajavaruga tulnud. Turvakontrollist läbi minnes juba teadsin, et minu puhul see värav karjuma hakkab, seega isegi ei muretsenud :) Mind viidi body scan'i tegema, kust nad midagi ohtlikku ei leidnud. Hiljem kuulsin, et Marttile tehti mingi kiirnarkotest (hullud narkarid oleme).

Lend Helsingisse hilines väljumisega oma pool tundi, mis oli väga veider, sest lend ise kestis vaid 20 minutit (lühim lend, kus olnud olen). Helsingi lennujaam oli suurem kui Tallinna oma ja seal saime ka tunduvalt kauem passida - ligikaudu neli tundi. Seadsime end väsinuina kuskil mõnusasti sisse. Dublini lend kestis umbes 2,5 tundi ja me mõlemad suutsime selle lennu ajal vist natukene ka magada (Martti muidugi rohkem kui mina, sest ta on väga osav igal pool magama jäämises).

Esimesed muljed Dublinist olid minu jaoks sarnased Šotimaaga, sest arhitektuur ja linnapilt on üsna sarnased. Selle vahega, et liiklus oli KO-HU-TAV. Me pidime lennujaamast bussiga oma airbnb kohta sõitma ja nii Google Mapsi kui kohaliku linnatranspordi kodulehe väitel oleks sõit pidanud kestma ligikaudu tund. Me istusime bussis peaaegu kaks tundi!!! Mitu korda mõtlesime, et nüüd jäi küll keegi bussi alla või mõnel autol sõideti küljepeegel küljest ära, aga ju siis kohalikel juhtidel on piisavalt harjutamist olnud selle metsiku liikluskultuuri sees, et midagi dramaatilist ei juhtunud.

Meie airbnb on hästi pisike, aga muidu mõnus koht. Saame endale ise köögis süüa teha, voodi on hästi mugav ja pehme ja wc ka täitsa norm. Igatahes oleme rahul. Suurema osa ajast veedame nagunii linna peal igasugu lõbusaid asju tehes.

Kui olime oma asjad ära paigutanud, läksime välja, et kuskil õhtust süüa - kõhud olid juba hirmus tühjad. Leidsime Tony's Dineri, kust fish and chips'e tellisime ja neid sisse vohmisime. Ülitühja kõhu peale oli see päris hea, aga sinna teist korda vist ei lähe. Siis käisime veel väiksest Tescost läbi, et endale järgmiseks hommikuks võileivamaterjali osta ning seejärel koju.