Laura 21 ja dramaatilised jõulud

Selle aasta jõulud olid väga... erilised? Põnevust täis? Dramaatilised? Lisa mõni muu sarnane sõna sinna loetellu ja ikka sobib.

Jõulud olid meil väga ära planeeritud. Kuna meil Marttiga on kahepeale vähemalt 3-4 erinevat "pere", kuhu meid oodati, siis pidime kuidagi ilusti oma plaanid paika saama. 24ndal oli muidugi Laura sünnipäeva tähistamine - mõnus hommikupoolik tema ja Kaspari pool pannkookide ja mõnusa istumisega. Kinkisime talle Harry Potteri prillide ja välgunoolega särgi. :) Õhtuks jäi meie juurde Ramses, kellega tegime mõnusa jõuluõhtusöögi ja avasime mõned pakid.

25ndal olime planeerinud käigu Kambjasse, et ema ja sealse rahvaga jõuluistumine teha. Ootasin seda väga pikisilmi, kuna Kambja inimesi on alati nii suur rõõm näha. Paraku aga läksid asjalood teisiti. Marttil tuli mingi rämedalt suur kõhuvalu, nii et ta ainult vaevles voodis ja piuksus kõhust kinni hoides. Kui see üle ei läinud, kartsin juba midagi hullu ja helistasin igaks juhuks kiirabisse. Nemad aga mingit pimesoole- või muud hirmsat vaevust ei tuvastanud ja andsid mingid rohud sisse lihtsalt. Igatahes pidasime paremaks sel päeval mitte kuhugi liikuda, vaid rahulikult kodus puhata. Ramsese, Laura ja Kaspari saatsime Kambjasse. Olin küll õnnetu, et teistel tuleb vahva päev ja meie peame kodus passima, aga mis seal ikka - tervis on ka oluline.

26ndaks olime planeerinud minna Lagedile ja Tallinna kokku lausa kolmele jõuluistungile, aga Martti ei tundnud suurt soovi autoga sõita, niisiis jäi seegi päev meile lihtsalt koduseks olesklemiseks ja omavahel jõulupühade nautimiseks.

Liisi sünnipäev

Liisi sünnipäevaga oli sel aastal väga palju "jamamist" ja orgunnimist. Algselt mõtlesime Liisi-Anniga, et teeme Liisi sünnipäevale järgneval laupäeval talle mõnusa üllatus-istumise. Siis aga tuli Liisi ja kutsus meid kõiki päev varem reedeks välja, et käia põgenemistoas ja edasi vaadata ühiselt. Olime Liisi-Anniga sellises mida-pekki-me-nüüd-peale-hakkame-olukorras. Olukord lahenes aga lõpuks kenasti - korraldasime enne põgenemistuppa minekut meie pool väikse üllatuse.

Mina küpsetasin juba poolest päevast saati kaneelirulle ja muud head ja Liisi-Ann sõitis rongiga Tartusse. Martti jõudis õhtul töölt ja tõi Liisi-Anni rongijaamast ära (mis siis, et rongijaamast on suhteliselt lühike maa meie juurde kõndida). Hiljem oli Martti kohustus ka Liisi kohale toimetada. Mina ja Liisi-Ann panime toas hulga küünlaid põlema ja lasime valguse hämaramaks. Liisi-Ann tegi glögi kuumaks, ma toimetasin veel oma küpsetistega.

Liisi oli väga üllatunud, kui ta sisse astus! Eesmärk täidetud :) Sõime mõnusalt koos, rääkisime juttu ja tuju aina tõusis. Seejärel jalutasime ümber tänavanurga lähedalasuvasse põgenemistuppa, kus saime veel ühe Liisi sõbraga kokku (kes kahjuks ei jõudnud meie üllatusõhtule). Põgenemistoas oli meil aega 75 minutit, aga saime umbes 45 minutiga välja, kui ma õigesti mäletan. Väga lõbus oli ja suutsime väga hästi meeskonnas töötada, mis siis, et osa meist olid üksteisega võhivõõrad.

Edasi otsustasime linna peale minna, kuna tegu oli ikkagi reede õhtuga. Ükski koht väga ei kutsunud, seega tegime seda, mida inimesed ikka teevad, kui Rüütlis ükski koht sobilik ei tundu - kõndisime tänava lõpuni ja istusime Zavoodis maha. Ülejäänud õhtuks jäimegi sinna.

Punktivihiku uhke omanik

Punktivihik, originaalselt bullet journal, on üks äge asi, mille valmistamisesse ja täitmisesse on mind "kistud". Hakkasin sellega tegelema siiski täiesti vabatahtlikult.  

Ma ei olegi kindel, kust ma sellest kõige esimesena kuulsin, aga igatahes esimest korda sain sellise asja eksisteerimisest teada septembris. Asi tundus huvitav ja hakkasin uurima, millega tegu. Püüan siinkohal lühidalt kokku võtta, mis asi on bullet journal ja milleks seda kasutatakse. Selle kohta on VÄGA palju videosid ja seletavaid artikleid internetis ka, toksi ainult Youtube'i sisse "what is bullet journal" ja vaata ükskõik millist vastet.

Bullet journali näol on kõige põhimõttelisemalt tegu seguga kalendrist, päevikust, to-do listist ja märkmikust. Teoreetiliselt võib sinna kirja panna ükskõik, mida soovid, aga on mõned sellised tavapärased asjad, mida enamik enda journalisse paneb. Mina otsustasin oma journalit pidada sünnipäevast sünnipäevani, et saaksin enda arengut jälgida eluaastate kaupa.

Asi algab tavaliselt sisukorra ja indeksiga. Siis tuleb yearly spread - terve järgnev aasta on üle kahe lehekülje välja joonistatud ja iga kuu juurde olulisemad sündmused vms asjad kirja pandud. Seejärel monthlyd ja weeklyd. Vastavalt siis iga kuu sündmused ja iga nädala omad.

Kuuvaates on mul lisaks to-do listile veel selle kuu eesmärgid ja mälestused sellest kuust, kuhu kirjutan paar mõtet või seika. Lisaks märgin üles oma unetunde ja iga päeva ilma ja enda üldise tuju. Neid graafikuid on jube põnev  tagantjärgi vaadata ja nende põhjal oma nö "elukvaliteedi taset" hinnata :))

ärge mind maha tehke mu väga kehva unegraafiku pärast :)

Nädalavaated on mul väga erinevad, kuna esiteks ei viitsi ma igaks nädalaks samasugust layouti joonistada ja teiseks on mõnel nädalal (eelkõige koolinädalatel) teistsugused "vajadused" (rohkem ruumi tunniplaani jaoks jne). Aga üldiselt on mul iga päeva jaoks oma kast/ala, kuhu selle päeva tegevused märgin. Püüan igal nädalal mingeid eesmärke kirja panna ja toredamaid mälestusi üles märkida.

Kõige lõbusam osa bullet journalist on minu arvates aga collections. No seal kasutab igaüks oma kujutlusvõimet nii nagu oskab. Minul on seal muuhulgas järgmised asjad: bucketlist järgmiseks eluaastaks (milliseid väiksemaid ja suuremaid asju sooviksin enne oma 23ndat sünnipäeva ära teha), wishlist (milliseid asju sooviksin saada/oleks vaja), raamatud, mida võiks järgmise eluaasta jooksul ära lugeda, filmid, mida vaadata.

raamatud, mida lugeda (värvitud ruutudega on juba loetud)

Pean tunnistama, et nüüdseks olen sellest täiesti sõltuvuses ja ma ei suudaks ilma selleta enam hakkama saada. Seal on mul olemas kõik, mis vaja! Eriti mõnusaks teeb asja see, et kogu sisu on 100% minu enda toodetud, kõik on mu enda kujundatud, joonistatud ja kirjutatud.