Esimest korda elus mustikal

Ma ei ole kunagi metsas mustikal käinud. Ma mõtlen niimoodi, et kummikud jalga ja ämbrid kaasa jne. Kuna ma väga armastan mustikaid ja mustikamoosi, siis tahtsin sel aastal hirmsasti minna ja õnneks haaras ka Claudia sellest ideest kohe kinni. Olime planeerinud ühe ilusa laupäeva, aga kahjuks jäi Claudia enne seda haigeks, nii et pidime oma korilasepäeva nädala võrra edasi lükkama.

Ma ei olegi nüüd kindel, kas jõudsime liiga vara või hilja, aga pigem tundus selle viimase variandi poole kalduvat. Me kumbki ühtegi head kõrvalist mustikakohta ei teadnud, nii et valisime ühe RMK metsa, kus metsa kirjelduse järgi võiks ka mustikaid kasvada. kasvaski, palju-palju, aga suur osa oli juba ära korjatud. Eespool olid alles vaid kribulamad marjad. Kuskilt tagantotsast leidsime ühe puuümbruse, kus oli rohkelt priskeid mustikaid ja kokkuvõttes saimegi kahepeale umbes ühe liitri jagu marju. Noh, kogemus seegi :D

Tegus aastapäev

Õnneks ei olnud meil enda suhte aastapäevaks erilisi plaane tehtud, sest eelmisel nädalal juhtus meil õnnetu kokkupõrge metskitsega, mille tagajärjel kitseke kahjuks eluga hüvasti jättis ja meie auto puksiiriga minema viidi. Ainult poolteist kilomeetrit kodust eemal! Sellegipoolest läks meie aastapäev superhästi ja jäime mõlemad ülimalt rahule. Esialgu olime mõelnud minna koduvallas asuvasse kalarestorani sööma, aga ilma autota jäi see plaan katki. Võtsime siis kätte ja läksime hoopis õue, et natuke ehitada ja askeldada.

Martti võttis kätte ja ehitas endale/meile töölaua, mida saaks edaspidi garaažis ja õues ehitamisel kasutada. Olgu mainitud, et kogu laua disain on minu mõeldud, Martti oli ainult suurepärane meistrimees ja klopsis asja kokku. Kindlasti oleks saanud selle laua ka palju ilusamalt teha, aga kuna meil oskustest veel napib ja materjaliks kasutasime erinevaid jääke, mis eelmistest omanikest alles, siis tuli ta selline nagu tuli. Aga garaaži töölaud ei peagi mingi iludus olema, nagunii saab vatti ja kulub inetumaks ajaga.

Jalad tahame veel natuke lühemaks võtta, et laud oleks mugavamal kõrgusel

Minu imeline idee oli lisada laua tagumisse serva töövahendite sahtel

Mina kasutasin samuti aega otstarbekalt ja katsin puidukaitsevahendiga laudu, millest kavatseme endale kompostikasti ehitada. Juba talvest saati igatsen, et meil oleks kompostikast ja äkki järgmisel kevadel saame juba mõnuga enda komposti tootma hakata... Nii kahju on kõike seda head kraami prükkarisse visata, mis muidu mõnusaks mullaks muutuks ja meie taimi kosutaks.

Õhtu lõpetasime mõnusalt filmi vaadates ja maskitades. :D

Rally Estonia

Me pole kunagi kuigi suured rallifännid olnud, aga kui isa ja Kaja pakkusid, et võiksime nende Lõuna-Eesti spordipessa Rally Estoniat vaatama minna, siis mõtlesime, et miks ka mitte. Täpselt nende maja ees pidi olema ühe kiiruskatse finiš.

Oma autoga maja juurde sõita ei saanudki, sest teeots oli juba kinni pandud, nii et viimase kilomeetrikese tulime jala. Kohal oli veel teisigi ja enne ralli algust jõudsime grillida ja süüa ja niisama jutustada. Korraks käis läbi ka jalgrattaseltskonnaga Kersti Kaljulaid, kellele jagasime hapukurki ja rääkisime mõne sõna juttu. Naljakas, kui väike on Eesti ja kui lähedased on siin tegelikult eri asjadega tegelevad inimesed.

Ralli ise oli väga äge! Enne finišijoont oli korralik kurv ja väike küngas, seega saime vaadata, kuidas autod enam-vähem lendasid üle finišijoone ja seejärel kiirelt pidurdama kukkusid. Ka Ott Tänaku finišeerumise nägime ära. Meile oli euroalustest mõnus platvorm ehitatud, kust otsast oli väga tore rallit vaadata.

Grillipäev Ramsesega

Käis ühel ilusal suvepäeval Ramses meil külas. Tegime aias grilli ja mõnulesime ja nautisime suve. Linnast olime ostnud ka suure hunniku maasikaid ja mureleid, mis olid ülimaitsvad. Ja grillmeister Martti sai väga hea lihaga hakkama.

Maria külas

Maria tuli mõneks nädalaks Šotimaalt Eestisse ja muidugi kutsusime ta endale ka külla, sest ta polnud veel meie uut kodu näinud. Kiisudest rääkimata. Veetsime ülimõnusa päeva/õhtu meie pool, rääkisime kõigest ja jõime veini jne. Ta ööbis meie juures, et järgmisel päeval edasi Pärnusse sõita, kus ta pidi pereliikmetega kokku saama, et telkima minna. Eks kui ainult kord-paar aastas kodumaale jõuda, tuleb ikka viimast võtta ja võimalikult palju asju teha.

Tarbatu pidu

Elise ja Roomet käisid meil juba talvel külas ja kutsusid meid suveks enda rahvatantsuansambli suurele esinemisele, millega me muidugi kohe nõus olime. Elise hoiatas meid, et võtku me kindlasti endale istumisalused kaasa, kuna esinemine toimub Luke mõisas värskes õhus.

Kontsert-etendus oli väga pikk ja põhjalikult ette valmistatud. Vaheklipid olid kohati täitsa lõbusad ja tantsud väga kenad. Kogu üritusel oli kolm osa, millest kaks toimusid ühel alal ja viimasek jaoks liikusime läbi hämarduva metsa teise lava juurde. Tee oli tõrvikutega kaunistatud ja üldse oli selline natuke müstiline tunne. Ka kontserdi viimane osa oli hoopis teistsugune ja kõik oli väga põnevalt läbi mõeldud.

Kõige lemmikumad tantsud, mida esitati, olid mu jaoks Lilled juustes, Laanetants, Õlletegu, Simmanilugu, Seppade tants, Pulgatants ja Paistuse sõnad (ehk nn Kollitants).

Elva kohvikutepäev ja Tartu Hansalaat

Sellised toredad sündmused sattusid ühele päevale ja otsustasime hommikusöögiks Elvasse sõita, seejärel Tartus Hansalaadal ringi vaadata ja seejärel Samueli ja Lauraga Elvas kokku saada. Hommikul sõime ühes nunnus kohvikus pannkooke, mis olid väga maitsvad. Tartus Hansalaadal oli ka väga tore - mulle hirmsasti meeldis igasugu laatadel käia! Ma ei lähe sinna enamasti üldse mõttega igasugu kraami osta, mulle lihtsalt väga meeldib seal ringi vaadata, aga noh, muidugi me ostsime ka üht-teist.

Lõuna tegime taas Elvas - kõigepealt sõime sõdurisuppi ja seejärel käisime ühes kodukohvikus, kus pakuti väga maitsvat ulukilihaga hautist. Pärast jalutasime veel Elva vahel ringi, käisime järve ääres ja rääkisime igasugust juttu. :)

Lohe ja Lulu

Natuke muretsesime, et kuidas Lulu ja Lohe üksteisega lepivad ja harjuvad. Lulu osas olime pigem arvamusel, et ta väga vaenulik ei ole, sest ta on nii sõbralik ja pigem rahumeelne kassike. Sellegipoolest hoidsime neid algul pigem eraldi aladel ja lasime järelevalve all vahepeal üksteisega tutvuda. Algul oli ikka väga naljakas, kui tõredad nad üksteise vastu olid. Karvad läksid ikka nii turri ja sisisesid-kõhisesid üksteise peale ja andsid käpaga jne.

Uksealused mängud

Kogu tutvumine võttis umbes nädal aega, mille jooksul magas Martti kõik ööd elutoas, sest me ei saanud kasse ööseks kokku lasta ja kui kassid olid eraldi, aga meie kahekesi magamistoas, hakkas eraldi olev kass mäuguma (või Lohe puhul piiksuma-vääksuma) ja ust kraapima, nii et lihtsam oli ka mõned ööd eraldi tubades magada.

Lulu oli juba paari päevaga Lohega nii leppinud, et keeras end Lohe ees selili (kõht ülespoole olek näitab usaldust) ja proovis Lohet mängima kutsuda. Lõpuks, umbes nädala möödudes oli aga Lohe ka uue eluga nii harjunud, et lasi juba Lulut enda lähedusse ja Lulu sai juba Lohekest emalikult limpsida. Sõprus oligi sõlmitud :)

Maasikamoosiõhtu

Nende hirmsate kuumade ilmade tulemusena on maasikad kiirelt-kiirelt valmima hakanud ja maasikate kilohind turul on päris madalaks läinud. Ostsime mitu-mitu kilo nii moosiks tegemise kui niisama söömise jaoks. Kilohind oli 2,9 €. Veel nädalake tagasi oli hind vähemalt kahekordne, kui mitte kõrgemgi.

Moosiks tegime 3 kg maasikaid, moosisuhkrut panin 1,7 kg. Vett lisasin 0,3 l. Moosi tuli sellistest kogustest 13x330ml ehk 4,29 l. Kuna mulle meeldib, kui moos on pehme ja ühtlane, siis poole keetmise peal blenderdasin maasikad täiesti puruks.

Igatahes on meil nüüd väga hea varu moosi - õun, vaarikas, maasikas. Ainult mustikamoos on otsa söödud, kui sel aastal hea mustika-aasta tuleb, siis võibolla teeme natuke mustikamoosi ka... Näis! :)