Juba maikuus registreerisime endid Jaan Tätte korraldatavale festivalile Vilsandil, kus nüüd juuli viimastel päevadel käisime. Me polnud kumbki kunagi varem Vilsandil käinud ja see oli olnud üks mu väikeseid unistusi juba ma ei tea kui palju aastaid, seega olin VÄGA elevil. Martti naeris mu üle, kui ma terve pika autosõidu Papissaare sadamasse mingeid elevusetrikke tegin autos. :D
Üks õige geograaf teeb alati suure Õ/Ö juures peatuse
Minekupäev oli väga vihmane ja kohati isegi tormine. Terve päev sadas kordamööda korralikke padukaid ja siis jälle paistis soojendav päike. Paadisõit Papissaarest Vilsandile oli üliäge - meri oli tormine, lained olid üsna suured ja loomulikult istusime me Marttiga kogemata väiksema ja vanema paadi peale (seltskonda viis üle korraga kaks paati). Aga see "kogemata" osutus väga õigeks otsuseks - sõit oli vinge, laine viskas ikka üle pea ja paati sisse (õnneks olime telgi ja magamisasjad suurde musta prügikotti pannud).
Umbes selline sõit oligi :D
Jaani õuele jõudes (sadamast saime Jaaniga minibussiga) tuli pilve tagant hetkeks päikegi välja ja kiirustasime kõik kohe telki üles panema enne kui jälle vihmahoog tuleb. Saime oma telgi TÄPSELT enne järjekordse paduka algust üles ja pagesime räästa alla suurema vihmahoo möödumist ootama. Peagi saime juba lõunasööki (vürtsikas tomati-läätsesupp, mis oli IMELINE). Peale lõunat konsulteerisime Vilsandi kaardi ja paari teadjamaga ja kuigi mina soovisin kohe Vesiloole rännata, otsustasime vaid väikese jalutuskäigu Jaani sadamasse teha, sest Vesiloo ring oli plaanis järgmiseks päevaks kogu kambaga koos, kui ilm pidi ka parem olema.
Räästa all varjus
Maailma parim tomati-läätsesupp koos ülihea koduküpsetatud saiaga!
Jaani pingil mõtisklemas
Tuulised näod Jaani sadamas
Õhtul oli loomulikult Jaan Tätte Jr (Meisterjaani) kontsert, mis algas rahulikult, aga siis tõmbas keegi tantsu käima ja asi lõppes vinge päikeseloojanguaegse tantsupeoga Vilsandi mändide all. Peale kontserti läksime üsna kohe ka telki, sest olime pikast päevast väsinud (sõitu Tartust alustasime hommikul kl 7).
Teise päeva hommikul pärast sööki käisime kogu seltskonnaga (u 110-120 inimest) Jaani juhtimisel Vesilool. Marsruudi pikkus oli umbes 4 km ja teel pidi läbi jalutama ka laidudevahelisest põlvini merest. Vesiloo oli elamus omaette - kõnnid mööda 5 m laiust valli, mõlemal pool meri ja ees laiukesed. Tuul puhus peaaegu ripsmed küljest ära, aga ilm oli õnneks muidu kena.
Pärast Vesilood veetsime natuke niisama aega, suhtlesime teiste inimestega. Pärast lõunat käisime Vilsandi tuletornis, kust avanes väga kaunis vaade saarele ja lähedalasuvatele laidudele. Saime pooljuhuslikult ka osa väikesest spontaansest saaresafarist - sõitsime autokastis ja nägime ära Vilsandi surnuaia 4 hauaga ja Aaperse ranna, mis oli väga ilus. Oleks seal ujunudki, kui ilm oleks soojem olnud... Jääb järgmiseks korraks. :)
Õhtul mängis ja laulis meile muidugi Jaan Tätte ise ning lugude vahele jutustas ta lugusid laulude tekkimisest ja muust toredast. Tema laule oli hoopis teine tunne kuulata, kui istusid sel samal saarel, kus paljud neist sündinud on, ja nägid neid samu teeradu, kus mingi laul alguse oli saanud. See õhtu oli nii mõnus, et suutsin isegi unustada, et mu jalgadel oli külm (unustasin enne pikad püksid jalga panna).
Eesootav öö oli minu jaoks aga väga õudne. Juba hilisõhtul hakkas mul kõht kuidagi valutama/keerama ja uni ei tulnud ega tulnud. Olin üleval umbes kella viieni hommikul, käisin vahepeal vetsus ja istusin õues, vaatasin kuud. Sain öö peale kokku maksimaalselt 2h magada, sest nii halb oli olla ja ükski asend ei olnud seetõttu mugav. Hommikul sadas veel üsna korralikult vihma ka, mistõttu polnud meil Marttiga üldse soovi telgi soojusest välja ronida.
Õnneks läks vihm üle ja saime telgi päikese käes äragi kuivatatud. Mul oli endiselt nii halb olla, et ei söönud isegi hommikusööki. Peagi ootaski meid paadisõit tagasi (mis seekord oli rahulik) ja langetasime raske otsuse, et minu tervise seisukorra tõttu jätame planeeritud 5-päevase Hiiumaa reisi ära. Hiljem tuli välja, et see oligi ainuõige otsus, sest õhtuks jäi haigeks ka Martti ja istusime mitu päeva mingi rõveda kõhuviirusega kodus.
Telgikuivatus
Vilsandi esimesel õhtul oli festivalil mingi väiksem kamp sama viirusega haigeks jäänud, nii et pesime seal hoolikalt käsi (pesu- ja desovahendid olid igal pool väga kättesaadavad), aga nakatusime sellegipoolest. Kogu lugu jõudis isegi meediasse, mis oli suht naljakas. :D
