Maria ärasaatmine

Täna käisin Maria juures, et teda veel viimast korda näha enne kui ta oma elus uut peatükki alustab. Hedvig ja Helen olid ka tema juures ning aitasid tal pakkida. Maria tuba ja lahtiseid kaste ja kohvreid nähes jõudis mulle rohkem kohale, et ta päriselt lähebki ära. Meil oli väga tore, Hedvigiga saime koolist rääkida (hihi). Ja teemad läksid kaitseväele isegi, rääkisin natuke sellest neile.

Millalgi otsustasime vanalinna kohvikusse jalutada ning tegimegi seda. Jõime kakaod ja sõime igaüks midagi. Mina sõin pähklivõijäätist, mis oli imehea. Saime sealgi palju nalja ja juttu. Pärast tahtsime pilti teha, aga meid oli liiga palju (kuus), et selfiet teha ja siis palusime ettekandjat :)

Pärast hüvasti jättes tuli ikka pisar silma küll, kui mõtlesin, et me ei näe nüüd teineteist aasta otsa...

Head teed, Maria! Loodan, et sul tuleb ilus aasta Šotimaal ja et sulle meeldib ülikoolis :))

Vembukal

Reedel käisime Kirkega Vembu-Tembumaal. Kirjutasin talle neljapäevaõhtul, et kas tahab tulla ja ta esimene reaktsioon oli muidugi naer. Aga siis arvas, et miks mitte ja nii me seal mitu tundi veetsimegi.

Lemmikuks sai muidugi autodroom, kus lasime põrkeautodega ringi ja rammisime väikeste poistega üksteist. Teise kohana käisime mängude majas, kus mängisime rallit ja poksimist. Rallimängumasinasse ei mahtunud aint jalad eriti hästi ära...

Vahepeal käisime söömas ka, lihapalle ja friikaid, jumala hea oli. Vihma tuli päris korralikult ja seepärast oligi autodroom hea koht. Kaks väikest poissi tegid minu vastu mingi tiimi ja ajasid mind nurka kogu aeg ja rammisid, a pole hullu. Jumala tore päev oli.

Õhtul läksime Kirke juurde, kuhu tulid veel osad malevlased ja siis tegime väikese istumise. Mängisime Imagot ja Twisterit ja hästi lahe oli.

Kodutee

Pühapäevaõhtul vaatasime kella alles kl 23:11 ja ehmatasime kõik ära, et see oli juba nii palju. Saatsime Alana Maya ruttu magama ning Mummi kohvrit pakkima. Maris vaatas veel arvutist esmaspäevase teekonna ära ning ütles, et peame sõitma hakkama kell 4:45, seega äratuskellad sättisime kella neljaks.

 

Mina ja Iona jäime kahekesi ärkvele. Mina peamiselt seetõttu, et mul on põhikooli algusest tekkinud paranoia, et kui kuskile olulisse kohta minek (nt lennuki peale vms) ja vaja väga vara ärgata, siis äkki ma ei kuule äratust ja magan sisse. Põhikooli algusest sellepärast, et ühe klassireisiga mul just nii juhtus ja sellest reisist jäingi maha seetõttu.

 

Kui kell sai 4, äratasime Ionaga Mummi ja Marise üles ning seadsime end minekuvalmis. Teekond Carlisle'i võttis ligikaudu tunni ja tee peal jutustasid Mumm ja Maris lugusid oma kogemustest lennujaamade ja lennukitega. Meil oli väga lõbus.

 

Carlisle'i rongijaam oli niiii ilus :) Pidime rongijaamast sõitma 2,5 tundi Manchesteri lennujaama ja siis sealt Terminal 3-e kõndima. Algul oli rong jube tühi, sain proovida laua peal magada nagu koolis. Mingi hetk aga pressiti kõik istmed jube täis ja siis ei tulnud magamisest enam midagi välja.

 

Carlisle'i rongijaam

Päikesetõus rongiaknast

Selfie vanaemaga :)

 

Rongijaamast Terminal 3-e oli parajalt pikk tee. Google Maps oli öelnud, et selle läbimine võtab aega 9 minutit, kuid see aeg vähemalt kahekordistus. Lõpuks siis jõudsime security'sse. Seal polnud õnneks üldse pikad järjekorrad. Saime 15 minutit veel oodata, et teada saada, mis väravast meie lend läheb ja siis umbes sama kaua veel värava juures sabas seista. 15 minutit peale lennu planeeritud väljumist hakati meid lõpuks läbi värava laskma.

 

 

Pitsal

Eile käisin Euanil külas, mis oli väga-väga tore. Ta oli lubanud pitsat teha ja ta tegigi. See oli nii naljakas, kuna ta ema Jill püüdis teda kogu aeg õpetada ja siis nad nokkisid üksteise kallal. Igatahes see pitsa tuli imehea. Mõnusa tomati-chillikastmega ja rohke juustuga. Nämmm!

 

 

Pärast mängisime veel Wii's Mario Carti ja Bowlingut. Siis jalutasime Penponti bussipeatusesse ja sealt võttis mind Lise peale, kellega sõitsime koju. Nii hea oli nii Euanit kui Liset näha :)

 

Elu mägede vahel

Eile käisime Marise, Mummi ja Alana Mayaga Ayris shoppamas. Käisime kõik charity shopid läbi ja meil oli väääga lõbus. Alana Maya unustas oma koaalat kogu aeg poodidesse ja me pidime sellel järel käima. Sain charity shopidest veel omale paar asja (mul on nüüd KUUS kleiti :)

 

Täna käisin Samil ja Erinil külas. Erin tundub olevat veel väiksemaks jäänud kui ta enne oli. Me vaatasime filmi "Mirrormask" ja Youtube'ist mingeid lolle videosid eestlaste kohta. Pärast vaatasime vsauce'i ka.

 

 

Õhtusöögiks tegi Maris baked potatoes with baked beans and cheese, mis oli üks mu lemmiktoite sellest ajast kui siin elasin aasta. Ja nüüd tuli meile veel Jojo külla, mis on tore. Tegime talle fashion showd oma uute riietega.

Geopeitus Šotimaa stiilis

Täna hommikul peale hommikusööki (pannkoogid!) võtsime Ionaga jalgrattad ja asusime aardeotsingule. Sõitsime Moniaive umbes 2 miili ja sealt edasi Tynroni poole. Jube raske oli, kuna see läks päris järsult mäest üles. Lõpuks jõudsime ikka kohale. Peidukohaks oli üks vana pink, aare oli selle taga kiviaia sees. Yay!

 

Aare oli plastkarbis. See sisaldas väikseid vidinaid, mida vahetada ja logi, kuhu sai oma nimed ja kuupäeva kirjutada. Kirjutasime juurde ka "from Estonia", et järgmistel oleks huvitav vaadata, kust inimesed käinud on seal.

Kohustuslik pilt telefoniputka juures.

 

Kui olime Penponti jõudnud, siis helistasime Euanile ja saime temaga ka kokku. Istusime tibake, jõime teed ja chattisime umbes kolmveerand tundi. Niiii tore ol teda näha jälle. Laupäeval lähen Euani poole lõunale, ta lubas ise süüa teha! :D

 

Kokku sõitsime umbes 22 kilomeetrit.

 

Maria sünnipäev

Üleeile pidas Maria oma sünnipäeva. Küll kuu aega hiljem päris tähtpäevast, aga see oli sellepärast, et enamus inimesi ei saanud juulis minna. Igatahes oli meil väääga lõbus. Nägin Brittat jälle ja noh Mortenit ka, aga temaga olime paar päeva tagasi alles maleva lõpetanud :)

 

Mina läksin kohale juba kella üheks ja aitasin Marial asju valmis sättida (ehk lõikasin porgandeid, kurke ja tegin Mariale soengut). Suutsin päris decent soengu teha talle, jäin ise väääga rahule.

 

 

Kui külalised hakkasid jõudma, hakkasime Mariaga wrape tegema. Need olid niiiii head. Sõime ennast täis ja siis mängisime Imagot. Vahepeal käisime Kadrioru pargis jalutamas ka ja Brittaga tuletasime meelde sellist toredat asja nagu Geopeitus. Käisime ühe aarde juures ära ka.

 

 

(vt rohkem: www.geocaching.com)

 

Õhtul vaatasime õudusfilmi "Mama" ja kiljusime täiega. Magama sain alles kell 2 ja siis sain vaid 2h magada, et järgmine hommik kl 4:30 tõusta ja Võru bussi peale minna :)

 

 

 

 

Muide, sünnipäevakoogi tegid Helen ja Kristiina ning see oli ülimalt hea! :)

 

 

 

Saigi läbi!

Tegelikult olen malevast kodus olnud juba paar päeva.

Kokkuvõtteks võin öelda, et supertore malev oli. Ausalt, üks paremaid, kus käinud olen. Algul oli küll tunne, et sattusin mingite debiilikute hulka, aga see kestis väga põgusalt. Mõne inimesega sain lõpuks lausa väga hästi läbi ja jube lõbus oli.

See oligi mu elu viimane õpilasmalev. Nüüd saab veel üliõpilasmaleva ära proovida ja kui tahtmist on, siis ise rühmajuhiks minna :)

 

Plätserdused

Meie maleva teema on värvidega plätserdamine. Mariile tegime sünnipäevakaardi ja siis tuli meil idee, et võiks rühma lipu ka jälgedega teha.

Kaaartuuuul

Malev on möödunud meeleolukalt. Esimestel päevadel mõtlesin ainult, et tahaks koju tagasi, tundus et olen mingi karja imelike inimeste keskel, kellega tundus võimatu sõbraks saada. Nüüd aga on enamus juba nii toredaks saanud, et kahju lahkuda (nagu alati malevast).

 

Viimased umbes 4-5 ööd oleme maganud osadega esimese korruse koridoris (muidu on meil magamiseks 3. korruse klassiruumid, aga seal on lihtsalt võimatult palav). Peamine seltskond oleme mina, Kristjan ja Hanna ning meiega on jäävamalt liitunud veel Kirke ja Marii. Kristjani ja Hannaga saame igal õhtul nii palju nalja ja nii palju põnevaid jutte maha räägitud, et magamiseks jääb tihti varase äratuse tõttu 3-4 tundi.

 

Eile õhtul olin jälle baaris tööl kella viiest keskööni. Seekord oli seal nii kiire, et puhkamiseks õieti aega ei jäänudki. Seevastu esimesed kaks tundi sain tagaruumis diivani peal magada, sest kes kell 17 ikka baari tuleb, umbes kolm inimest jõid kohvi ja selleks polnud kahte baaridaam leti taha tarvis. Peale 20-21 aga läks nii turboks, et hingamiseks aega ei jäänudki. Küll oli ühel mure, et kokteil ei maitse eriti rummiselt ja teise jäätisekokteil maitses liiga mangoselt ja mis kõik veel.

 

Tegime oma malevarühmale oma Twitteri kasutaja ka, kuhu on kõigil ligipääs ja kuhu kõik meie rühma liikmed saavad postitada. Seal levivad igasugused kuulujutud ja arvamused ja naljakad juhtumised või ütlemised.

 

Üks päev hommikusöögis töötades oli näiteks selline väike nali:

 

Heliseb köögis telefon, mingi töötaja/kokk võtab vastu.

"Jaa, köök kuuleb, tere!"

....

"Jah, kohe tuleme."

*paneb toru ära*

"KAAARTUUUUL!!!"

 

No ma ei tea, me Morteniga hirnusime end herneks, see oli nii naljakas lihtsalt.

 

Muidu oleme kõik väga rahul malevaga (kes rohkem, kes natuke vähem) ja planeerime osadega juba malevajärgset kokkusaamist. :)