Esimesed jõulud uues kodus

Kuna olime kolmel järjestikusel nädalal võõrustanud soolaleivapidusid, veetsime jõuluõhtu lihtsalt rahulikult kolmekesi kodus olles. Kingitustega ei pidanud vastu ja avasime juba hommikupoole :P Martti kinkis mulle mõnnaka, et mul oleks õhtuti teleka ees kududes hea soe olla, ja mina kinkisin talle ilusa puidust malekomplekti, kuna Martti liitus sügise algul töö juures maleklubiga ja on endale malekomplekti igatsenud. Mängisime kohe ka ühe partii, mille võitsin mina! :) Loomulikult tegime õhtuks igasugust head sööki ka.

Kõige raskem oli saada enam-vähem kena perepilti :D

Mina oma uue mõnnaka sees

Jõuluõhtusöök

Esimesel jõulupühal tulid meile külla isa-Kaja, kellega meil oli mõnus mõnetunnine istumine. Ja teisel jõulupühal tuli külla Siilitare rahvas (Mamma-Papa ja Liisi pere). Olime nendega ära jaganud, kes mis söögipoolist toob ja pidasime maha mõnna jõulupeo, kust ei puudunud ka lastega peituse mängimine. Oli igati armas jõuluaeg. :))

Perekondlik lauluetteaste

Jõulukuuse toomine

Oma uue kodu esimeste jõulude kuusepuu tõime kohaliku - Papal on siinkandis mitu tükki metsamaad, mida ta majandab, ja seal kasvatab ta ka jõulupuukesi. Vaikselt pügab ja kohendab neid, et neist ilusad kohevad ja tihedad kuusekesed kasvaksid. Ja eks need puud jõuavad vaikselt jõulupuuks saamise ikka, nii et saime endale nende seast ühe sobiva valida.

Kuusekese kodus üles seadmine oli sel aastal kuidagi eriti suur piin. Meil on loomulikult mingi kõige odavam ja nirum kuusejalg ka ja vandusime endile, et järgmisel aastal ostame korraliku jala. Kuidagimoodi saime selle puu ikka püsti, aga püstitamise käigus suutis Lulu juba kuuse sisse ronida, mööda tüve üles panna ja siis kuskilt ülevaltpoolt välja hüpata, mistõttu kinnitasime kuuse igaks juhuks puuvillase nööriga trepikäsipuu külge. Ja siis oli muidugi see kõige toredam - ehtimise - osa.

Päkapikk piilub kuuse seest

Kassikaitse

Selline hõbe-roosa (+ sutsuke kuldset) ta sai. Alumised oksad on tühjad muidugi Lulu tõttu :D

Soolaleivapeod

Kui uus kodu soetatud, tuleb teha ju ka soolaleivapidu(sid). Muidugi tikkusid erinevad inimesed meile juba külla, et näha, kuidas me nüüd elame ja missugune on meie uus kodu, seega otsustasime peod teha võrdlemisi varakult. Mis siis, et meil veel näiteks diivanit polnud. Kõik ju saavad aru, et see sisseelamine ja sisseseadmine võtab natuke aega. Isegi kui mõni kast veel kuhugi seisma jääb, on okei.

Planeerisimegi kolm pidu - kaks erinevate perekomplektidega ja ühe sõpradega, kolmel laupäeval järjest (4., 11. ja 18. detsembril). Esimesel peol käisid isa-Kaja, Liina-Rivo, Mumm ja Martti vanaema-vanaisa. Teisel sõbrad (Rain-Maili, Claudia-Al, Samuel-Laura, Margus) ja Rain-Maili said endale au olla esimesed külalisööbijad meie uues kodus. Kolmandal peol käis Siilitare rahvas + emme ja Ramses.

Pakkusime kõigile omatehtud kartulisalatit ja lisaks erinevaid variatsioone muudest asjadest (väikeseid verivorste, kringlit, kooki vms). Ja loomulikult tegime lõputult tuure kodu peal, mis kõigile väga meeldis. Väga vahvad ja lõbusad kolm laupäeva olid. Aga päris väsitavad ka. Ütleme nii, et detsembrikuu on väga pidune sel aastal, aga see-eest saab uuel aastal puhata. Võibolla?

Pilte tegin kahetsusväärselt vähe, seega paar üksikut siin on.

Regio piparkoogiõhtu

Ühel lumisel õhtul kogunesime regiolastega Lodjakotta, et küpsetada ja kaunistada piparkooke, juua glögi, kuulata jõulumuusikat ja üleüldse olla mõnusalt. Kuna oodatud olid ka töötajate lapsed, olid osad regiolased (sh mina) osa piparkooke juba ette küpsetanud, et lapsed saaksid kohe kaunistama hakata. Ja oi, neid piparkooke tuli palju! Ja kogu õhtu oli väga toredasti meeleolukas :)