Uus kodu

Täna hommikul ärkasin teadmisega, et hakkame Marttiga kolima. Panime Martti juures veel viimased asjad kokku, tassisime tema kotid-kastid ja teki-padja autosse ning sõitsime minu juurde. Saime veel hunniku asju autosse juurde ja siis sõitsime Ülemistesse, et Lidos hommikust süüa. Nämm-nämm.

Poolik pakkimine minu toas

Neid asju ei ole ju... liiga palju?

Ei tahtnud hästi lifti ära mahtuda :D

Yup, minu asjad vallutasid terve tagaistme

Mäol tegime peatuse, kuna autol oli üks kumm (jaajaa, REHV, nagu Martti mind pidevalt parandab) tühi ja pumpasime seda. Megapalav oli. Martti oli unine ka.

Jee, Tartu!

Jõudsime Tartusse, käisime Raatuse ühikast läbi, et oma võtmed saada. Siis sõitsime Purdesse ja otsisime oma toa üles. Natuke ekslemist võttis, aga suutsime lõpuks tuvastada oma toa asukoha - viies korrus. Woohoo, kastidega sealt tore tulla. Igatahes läksime kõigepealt üles ja vaatasime koha üle. Näeb palju parem välja kui olin oodanud, ikkagi renoveerimata tuba ja nii.

Esimene selfie toaga

Siis suutsime olla tublid ja jätsime mõlemad oma võtmed magamistuppa, mille uks kinni pannes ise lukku läheb. Jäime võtmeteta väljapoole. ÕNNEKS oli majajuhataja kabinetis mingi mees, kes suutis meile kuskilt tagavaravõtme leida, mille abil saime kohe ka ukse lahti jälle. Muidu oleksime pidanud jalgsi Raatusesse minema, et tagavaravõtit saada, kuna autovõti jäi ka tuppa.

Ukse poolt vaadatuna

Rõdu poolt vaadatuna

Meie köök selline. Teisel pool on veel külmkapp ja väike laud kahe taburetiga.

Siis tassisime kolme käiguga oma asjad ära, Martti hakkas lugema ja mina pakkisin kõik oma stufi lahti ja panin kappi-laua peale ära. Siis käisime poes. Selver on 10min jalutuskäigu kaugusel, suht hea. Pärast käisime Lõunakeskuses ka, ostsime omale panni ja kahvlid-noad-lusikad ja õhtuks süüa.

Esimene õhtusöök ühikas. Meil pole veel taldrikuid.

Suht lahe tunne oli osta õli ja wc- ning köögipaberit jms. Nüüd elamegi päriselt kahekesi. Ja hakkame arveid maksma. Ja põrandaid pesema. Omg. Ma vajan susse.

Meie vaade rõdult. Saame hakata päikeselojanguid nautima.

Esimene praktika tehtud

Eile oli mul Äripäevas viimane tööpäev. Kokkuvõtteks võib öelda, et olen väga rahul. Sain hulga kogemusi ja tarkust juurde ning kinnitust, et tahan ajakirjanduse eriala õppima minna.

Mida jään igatsema? Seda tunnet, kui jõudsin esimest korda kohale ja mind pandi minu kohale istuma, anti arvuti, uksekaart ja muud. See oli hea ja uhke tunne. Samuti neid päevi, mil sai kaastöötajatega naerda. Ja neid kordi ei olnud just väga vähe. Ajakirjanikel on omavahel väga lõbus! :)

Mida ma ei jää igatsema? Neid lauatelefone. Iga kord, kui mõni helises, hüppasin ma ehmatusest tooli pealt üles. Need helisesid nii äkiliselt ja valjusti! Ja seda igavusetunnet, kui ühtki allikat kätte ei saanud või neil parajasti aega polnud minuga rääkida ja ma istusin niisama ja kerisin uudiseid või 9gagi.

Eile õhtul käisime Liisiga Stroomi rannas, istusime, sõime viinamarju, rääkisime kõigest ja tähistasime seda, et mõlemal oli viimane tööpäev.

Väike Martini Asti tähistamiseks :) (pilt: Liisi Torv)

Ukulele

Pealkiri ütleb kõik. Ma ostsin omale täna ukulele. Miks? Sest ma tahan. Ma tahan õppida mingit pilli mängima ja klaverit ei ole nii kerge õppida ise nullist. Ukulele aga meenutab veidikene kitarri, samas on palju lihtsam ja selline nunnu, mida saab igale poole kaasa võtta :)

If everyone played the ukulele, the world would be a better place

Tänane hairstyle

Pesast Lahkumise Pidu

Laupäeval tegime minu juures Pesast Lahkumise Peo eelkõige neile sõpradele, kes lähevad sel sügisel ülikooli või kuhugi ära, aga muidugi ka teistele :)

Peaaegu kõik mahtusid ühele pildile vist

Mölkky

Meid oli kokku vist üksteist, nii et mahtusime ideaalselt meie aeda ja suure laua taha. Igaüks tõi midagi maitsvat kaasa ja mängisime Möllkyt ja nautisime ilusat ilma.

Mis me kõik siis edasi teeme?

Mina ja Martti läheme Tartusse. Martti hakkab õppima informaatikat ja mina ajakirjandust & kommunikatsiooni. Kolime juba 25. augustil, seega nädala pärast saab sellest lugeda :)

Maria läheb tagasi Šotimaale, kus jätkab muusikaõpinguid Perthi ülikoolis.

Järjekordne ebaõnnestunud selfie

Morten suundub Soome ning hakkab õppima elektroonikainseneriks.

Laura ja Peep lähevad samuti Tartusse (õigemini Peep juba on seal). Laura hakkab õppima bioloogiat ja Peep keemiat.

Morten, Laura, Peep

Liisa juba õpib TTÜs rahvusvahelisi suhteid ning Joosep läheb ka ülikooli edasi.

Joosep ja Liisa

Männik samuti käib juba ülikoolis (tootearendus ja tootmistehnika) ja Ragne alustab viimast aastat gümnaasiumis.

Männik

Ragne ja Yello

Rain veel ei tea, mis temast saab, kas kaitsevägi, ülikool või aasta töötamiseks.

Ja muidugi ei saa ükski pidu ilma Yellota. Tema on järgmisel aastal jätkuvalt sama armas ja käib ümmarguste silmadega ringi, nõudes mängukaaslast.

Mustikamoos

Eile tuli Martti töölt koju ja näitas ette paar kilo mustikaid, mis ta ühest mustikaistandusest saanud oli selle eest, et ta neile wc'sid ja muid asju üles pani. Lihtsalt anti mustikaid, nii armas :)

Mõtlesime siis, mida nendega teha ja panime osa kohe karpidega sügavkülma. Ülejäänu otsustasime moosiks keeta. Ainult et me polnud kumbki kunagi ise moosi keetnud. Google! Saime palju tarkust juurde ja hakkasime siis moosi vaaritama. Algul paistis hirmus vedel ja naljakas oli teha seda ka. Nüüd, kui moos juba purkides ja jahtunud on, on see paksenenud ja näeb imehea välja. Saime kokku üle 2,5l moosi. Ootan juba seda mõnusat pühapäevahommikut ühikas, kui saame soojade pannkookide peale enda tehtud mustikamoosi panna...

WKND ja vabatahtlikud kivid

Käisime laupäeval Marttiga Pärnus Weekend festivalil. Tegelikult läksin mina sinna sellepärast, et Martti sai võimaluse minna tasuta festivalile, kui ta järgmisel hommikul kohe varakult tööd teeb. Ja ta võis kellegi kaasa võtta.

Festival ise oli tohutu lahe ja vinge ja sealne muusika sobib mulle kuulamiseks, kui see tuleb Power raadiost, aga seal olles sain aru, et raha eest ma selliste esinejate kontsertidele ei läheks. Sõnu, mida kaasa saab laulda (röökida) on elektroonilises muusikas ju vähe ja ainsaks tegevuseks lava ees oligi enese lolliks hüppamine ja reivimine. Not for me. Mulle meeldib hüpata ja kaasa elada, aga mulle meeldib, kui saan artisti muusikale kaasa laulda või kui sel muusikal on point. Elektrooniline muusika ongi mõeldud eelkõige tantsimiseks jne.

Merelt sai parima vaate pealavale

Igatahes David Guetta esinemise poole peal otsustasime me, et lähme ära magama, kuna nagunii pidime hommikul kella viie paiku ärkama ja tööle minema. Ma ei teagi, kuidas me sellise otsuseni jõudsime, aga igatahes magasime me Martti tööauto pakiruumis. Lasime tagumised istmed alla, aga kuna istmed jäid pakiruumi põrandast tunduvalt kõrgemale, siis pidime leppima kägaras või jalad-üle-üksteise magamisega. Kuna uni üle 5 tunni ei ulatunud, siis polnud sellest eriti hullu ka.

Hommikul tõusime viie paiku, sõime unise peaga mõned pirukad, mille olime valmis ostnud ja suundusime Club Sunseti juurde, kus oli toimunud Weekendi üks kolmest afterparty’st. Korjasime seal välikäimlaid ja piirdeaedu kokku, transportisime neid. Siis saime teada, et 65 aeda ja mingi kuhi wc’sid tuli viia hoopis Audrusse, nii et saime veel pikemalt tööd teha, jeee!

Kui olime pooled viimastest aedadest peale laadinud, saime teada, et ühel meie autojuhil oli politseiga mingi probleem tekkinud, mistõttu ei saanud ta suure wc’sid vedava autoga sõita ning mina ja Martti saime endale veel neli wc’d, mida Audrusse viia. Ja Martti auto taga olev käru mahutas maksimaalselt kolm. Ja me pidime veel 30 aeda Tallinnasse ka viima. Viisime kolm peldikut ära ja siis suutsime õnneks viimase käimla ja 30 aeda korraga kärule mahutada ja ei pidanudki kolmandat korda veel Pärnusse tagasi sõitma. Woohooo!

Kuna neid firmasid, mis välipeldikuid ja piirdeaedu üritustele kohale paneb, on mitu, oli ka Weekendil neid erinevatelt firmadelt. Üks neist on Toi Toi. Laadisime parasjagu midagi käru peale, kui nägin mingeid aiakive (mõned aiad seisavad otstega suurtes kivides, et püsti püsiksid, aga meie omadel olid endal jalad all). Küsisin Marttilt, et kas need on Toi Toi kivid, kuna olime nende wc’sid palju näinud, aga Martti kuulis mind halvasti ja ütles, et ei, need on vabatahtlikud. Ta mõtles, et ma küsisin paari eemal töötava mehe kohta, kes vabatahtlikutena appi olid tulnud. :) Nii et on eri firmade aiad-kivid ja siis on veel vabatahtlikud kivid :)

Mõni hetk on elus ilusam kui teine

Käisime reedel Muugal ja tagasisõites ei saanud muud moodi, kui lihtsalt pidime Pirita teel peatuse tegema :)

Ja eile peale tööd käisime ühes Gruusia söögikohas ning ma pole tükk aega paremat šokolaadikooki saanud :)