Senior Awards Ceremony at WHA

Täna oli koolis kuidagi ootamatult lõbus. Eriniga kihlusime ja tegime üksteisele fooliumist kihla/pulmasõrmused. Euan lubas Rainbow Unicorn/Brian/preester olla ja Sam lubas kleiti kanda ja pruutneitsi olla :)

Awards Ceremony oli päris okei. Eestis toimuv oivikute värk on tüütum. Mr Graham tegi oma väikse (25-minutilise) kõne. Siis vahepeal mängiti klaverit ja siis said S4 omad oma awardid. Siis oli kuskilt ülikoolist tulnud üks professor meile kõnet pidama. See oli suht igav. Ta rääkis vist mingi 15 minutit sellest, kui hea meel tal on selle üle, et WHA suhtleb nii tihedalt teiste riikidega ja et siin koolis toimuvad igasugused õpilaste vahetused jne.

Siis saime meie, S5 omad, oma asjad. Lippasin siis oma kiituskirjaga Erini kõrvale istuma tagasi. Siis meile lauldi ja S6 omad said oma värgid. Tõime Eriniga oma asjad ja ma jõin veel klaasi õunamahla, mida seal pakuti. Koju ära. Muidu jäin õhtuga rahule, ei olnud nii igav, kui kartnud olin. See professori kõne oli kõige mõttetum vist.

Küdi nääl

We are the kings and queens of promise

We are the victims of ourselves.

*

Täna oli koolis suhteliselt igav. Inglise keeles harjutasime eksamis close readingut, aga õps andis meile mingi üliraske teksti, nii et ma suutsin mingi viiele küsimusele vastata ainult. Kaheksateistkümnest. Yay, eksam, siit ma tulen!

Kolmapäeva õhtul toimub koolis Senior Awards Ceremony, kus mina saan matemaatika eest awardi. Ja täna pidime (kõik, ks mingi awardi saavad) viienda tunni (Private Study!!!) ajal Bailey Halli minema. Meid pandi kõik õigesse järjekorda, tähestiku järgi. Ja siis pidime täpselt läbi tegema selle, kuidas me seal liikuma peame jne. Terve tund aega läks selle peale.

Kuuendas tunnis, private studys, tegelesin hispaania keelega edasi. Tundub, et see väike paus mõjus mulle üsna hästi, kuna praegu läheb kuidagi hoopis lihtsamalt. Ja mõnus on vaadata, et ma nii palju mäletan, mis ma enne olen õppinud. :)

Ja oh, täna enne õhtusööki/õhtusöögi ajal sai alles nalja.

Ja väike quiz ka: Kes on sulle küdi nääl?

Ikka veel haige -.-

Eile hommikul läks kurk jälle kõvasti hullemaks, terve päev ei suutnud midagi süüa ja koolis vältisin rääkimist ka nii palju kui sain. Õhtul sõin vanillipudingut.

Täna jäin koolist koju, käisime Marisega arsti juures. Võrreldes Kalamaja perearstidega (kus vähemalt pooled neist on venelased ja pudistavad kuidagi, niiet mõne jutust ei saa midagi aru) olid siinsed töötajad ikka väga toredad. Sõbralikud ja rahulikud :) Igatahes arst küsis siis igast asju ja vaatas kurku ja kõrvu ja kuulas selja tagant südant. Ja siis pakkus, et võtame igaks juhuks vereanalüüsi ka. Igatahes, arsti arvamus oli, et mul ilmselt mononukleoos. Kindel siiski veel pole, kuna vereanalüüsi vastuseid veel pole.

Igatahes sain kurgupõletiku vastu antibiootikume. Nädal aega pean võtma. Ja mingi rohelise stuffiga pean kurku kuristama :S

Only time

Who can say where the road goes
Where the day flows, only time
And who can say if your love grows
As your heart chose, only time.

*

Nii hinge läks kuidagi see.

Ikka veel :(

Ikka veel haige, neetud küll. Kurk valus, neelamine raske. Lisaks tuli mädane kõrvapõletik ka :( Parem kõrv täitsa lukus, kaks hommikut järjest ajab sodi välja ja öösiti ärkan tugevate valuhoogude peale üles. Hea uudis on vist ainult see, et köha on lahtisemaks läinud.

No elunõme on ikka vaheajal haige olla.

Nee-ee-ee-lata

Haige on nii paha olla.

Pühapäeva õhtul hakas pihta, siis oli juba valus neelata. Esmaspäeva hommikuks oli juba väike palavik tulnud. Neelamine oli juba päris raske ja valus. Palavik tõusis õhtuks üle 38. Eile hommikul oli palavik taas 37,midagi ja kurk veelgi hullem. Õhtuks tõusis palavik jälle 38,5 peale. Emmega arutasime asju, arvasime, et äkki on neelupõletik. Usun, et see pole just eriti võimatu, varem pole mul valusa kurguga küll neelamine nii õudne olnud. Ja neelupõletik paraneb 5-10 päevaga, mis tähendab et mul veel väike põrgu ees. Hetkel on palavik 37,1 peale langenud, eks õhtul vaata uuesti.