Talvojade pulm

Käisime viimasel nädalavahetusel Martti onupoja Raini ja tema kaasa Maili pulmas. Pulm toimus Anija mõisas, kus oli väga ilus. Ametlik tseremoonia toimus mõisa aias ning oli parajalt lühike ja armas. Pärast tseremooniat, kui pruutpaar läks tunnikeseks ilupilte tegema, toimus ülejäänud külalistele väike discgolfi võistlus, mis tekitas kõigile parasjagu naeru.

Oma kauni abikaasaga

Noorpaariga (foto: Maaris Puust)

Pidu ise toimus kõrvalhoones ja oli tõesti väga tore. Söök oli imehea, bänd tasemel ja külalised vahvad. Peoruumi eesruumis oli püsti pandud photobooth, kus said kõik soovijad endast naljakate mütside või prillidega pilte klõpsutada. Pulma temaatika oli väga ilusti paigas alates kutsetest ja lõpetades lauakaunistustega. Pulmas jagati välja ka terve hulk ameteid, milledest minule määrati Ülistaja roll ehk pidin õhtu otsa komplimente jagama. Üldse jõudis meie lauda neli ametit - Liinast sai Rõõmurull, Merikesest Toostimeister ja Rasmusest Killuvend.

Meie laudkond (üks inimene pildilt küll puudu)

Pidu lõppes öösel umbes kl 2 paiku ja siis hakkasime Marttiga kodu suunas sõitma - imeilus päikesetõususõit oli.

Emme sünnipäev

Viisime empsi Martti ja Ramsesega sünnipäeva puhul Tallinna Loomaaeda, et veeta mõnus suvine päev üheskoos. Kaasas oli piknikupoolist ja muidugi ei puudunud suvisest päevast jäätis. Kingiks sai ilus valge Garmini kell, et emps saaks ikka ilusti oma samme lugeda. :)

Aastavahetus

Ma ei oskagi sellest midagi kirjutada sel aastal. Me ei teinud midagi erilist. Me olime terve 31. detsembri kodus ja vahtisime "Grey anatoomiat". Hommikul sõime pirukaid ja päeval tegime suure laari kartulisalatit, mida paar päeva nautida. Tegelikult tahtsime ise kotlette ka teha, aga ikkagi ei viitsinud ja sinna nad jäid.

Ma natuke põdesin kiisude pärast, et kui naabrid kesköö paiku väga kõvasti ilutulestikku hakkavad paugutama, et nad siis väga hirmunud on, aga õnneks meie kõige lähemad naabrid (vist?) ei lasnudki ühtegi raketti. Kaugemal ümberringi oli paugutamist küll ja veel, aga see õnneks Lulut ega Lohet ei traumeerinud. Eelmisel aastal lasid ühed naabrid küll siinsamas ilutulestikku ja Lulu värises terve aja vanni all.

Nõks enne keskööd keerasime ikkagi ETV peale ja kuulasime presidendi kõnet ja lõime šampuseklaasid kokku, et oleks ikka natuke aastavahetust ka.

Päikselised jõulud

Jõululaupäev algas kauni päiksesäraga. Sõime ahjust tulnud saiakesi ja muidugi ei ole meie kingitraditsioonid selles osas muutunud, et avasime pakid kärsituse tõttu juba hommikul. Martti sai minult kontserdipiletid, kokaraamatu ja näoseebi. Minu pakist vaatasid vastu aiatööriistad! :P

Päevaseks tegevuseks olime planeerinud jalutuskäigu looduses. Martti valis mingi Emajõe kaldal oleva umbes 3-kilomeetrise matkaraja, mida avastama läksime, ja see oli imekaunis. Rada oli hästi tore - osaliselt lume ja jää all olevat laudteed pidi ja osalised läbi metsa. Ilm oli ka imekaunis.

Koju tagasi jõudes olime miskipärast jube väsinud ja tegime diivanil umbes 2h uinakut. Kui lõpuks ärkasime, kaalusime, et kas üldse hakata jõulupidusööki valmistama, et äkki viskame lihtsalt hädaabiolukordades mõeldud külmutatud pitsad ahju ja asi ants. Lõpuks võtsime end siis ikkagi kokku ja kukkusime vaaritama. Ja ikka verivorstid, kapsas, kartulid (me tegime kartuliputru sel aastal), liha, kaste jne. Ausalt, seda sööki sai nii palju, et me oleks mõlemad oma pered võinud ära toita. Etteruttavalt ütlen, et me sõime seda kahekesi veel neli päeva.

Sünnipäev

Mu 27-aastaseks saamise päev oli väga vahva. Martti oli planeerinud mulle mingeid üllatusi, mis kohe hommikul algasid. Ma olin osaliselt ära arvanud, mis me teeme, sest mulle olid koti pakkimise juhised antud. Nimelt algas hommik VSpas sulistades-saunatades, mis oli niiiii mõnus. Ja edasi viis Martti mind Creppi hommikust/lõunat sööma, kuhu üllatus-üllatus, tuli ka Claudia.

Õhtu poole kodus olles olime plaaninud õhtusöögiks pitsat teha ja Martti käis muudkui pinda, et äkki hakkaks juba toimetama. Mina ei tahtnud üldse veel, sest mul ei olnud veel tühja kõhu tunnet, aga lõpuks siis hakkasime tegema, sest Marttil oli väga vaja. :D Selgus, et ega tema utsitamine polnudki tema suure nälja tõttu, vaid sellepärast, et kolmas üllatus oli Sami ja Laura küllatulek. Ühesõnaga panime pitsa ahju ja mängisime lauamänge ja veetsime hästi mõnusa õhtu. Isegi ühtegi pilti ei jõudnud terve päeva jooksul teha, nii tore oli. :D

Tegus aastapäev

Õnneks ei olnud meil enda suhte aastapäevaks erilisi plaane tehtud, sest eelmisel nädalal juhtus meil õnnetu kokkupõrge metskitsega, mille tagajärjel kitseke kahjuks eluga hüvasti jättis ja meie auto puksiiriga minema viidi. Ainult poolteist kilomeetrit kodust eemal! Sellegipoolest läks meie aastapäev superhästi ja jäime mõlemad ülimalt rahule. Esialgu olime mõelnud minna koduvallas asuvasse kalarestorani sööma, aga ilma autota jäi see plaan katki. Võtsime siis kätte ja läksime hoopis õue, et natuke ehitada ja askeldada.

Martti võttis kätte ja ehitas endale/meile töölaua, mida saaks edaspidi garaažis ja õues ehitamisel kasutada. Olgu mainitud, et kogu laua disain on minu mõeldud, Martti oli ainult suurepärane meistrimees ja klopsis asja kokku. Kindlasti oleks saanud selle laua ka palju ilusamalt teha, aga kuna meil oskustest veel napib ja materjaliks kasutasime erinevaid jääke, mis eelmistest omanikest alles, siis tuli ta selline nagu tuli. Aga garaaži töölaud ei peagi mingi iludus olema, nagunii saab vatti ja kulub inetumaks ajaga.

Jalad tahame veel natuke lühemaks võtta, et laud oleks mugavamal kõrgusel

Minu imeline idee oli lisada laua tagumisse serva töövahendite sahtel

Mina kasutasin samuti aega otstarbekalt ja katsin puidukaitsevahendiga laudu, millest kavatseme endale kompostikasti ehitada. Juba talvest saati igatsen, et meil oleks kompostikast ja äkki järgmisel kevadel saame juba mõnuga enda komposti tootma hakata... Nii kahju on kõike seda head kraami prükkarisse visata, mis muidu mõnusaks mullaks muutuks ja meie taimi kosutaks.

Õhtu lõpetasime mõnusalt filmi vaadates ja maskitades. :D

Emme sünnipäev

Kohe pärast jaanipuhkust oli muidugi emme sünnipäev. Eelmisel aastal tegime emmele ülivahva seikluse mööda Tallinnat ja Tallinnalähedasi kohti, mis oli hästi lõbus. Sel aastal olime kokku leppinud, et tuleme kõik meie juurde ja teeme mõnna lauamängupäeva hea söögiga. Nii läks ka - olime viiekesi + Lulu muidugi ka. Mängisime mitut erinevat lauamängu ja söögiks olime teinud suure potitäie kartulisalatit ja terve ahjuplaaditäie kotlette (natuke ka taimseid kikerhernekotlette Laurale mõeldes). Ja muidugi ülinämma sünnipäevakoogi, mille pealt emme sai küünlaid puhuda.

Ettevalmistused

Jaanipuhkus

Selle aasta jaanipäev venis toredasti kolmepäevaseks ürituseks. Jaanilaupäeval tuli meile külla kogu Siilitare rahvas, nii et olime üheksakesi. Olime enam-vähem ära jaganud, mida keegi kaasa toob/teeb - Siilitare poolt tuli jogurtimarinaadis kana, makaronisalat ja astelpaju-rabarberikook ja meie poolt lambasoolevorstikesed, värske grillsalat ja minu tehtud rullbiskviit. Martti oli hästi tubli ja grillis kogu selle hunniku liha ja vorste ära kuni meie näljaste nägudega ümber laua istusime.

Tegevusteks olid meil rõõmukuubikud (vt nt Brain Games'is "Happy cubes"), mis oli kõigi seas väga suur hitt, ja muidugi Mölkky, mis on lihtsalt täiega tore aiamäng. Rõõmukuubikud tekitasid lausa nii suurt elevust siilitarelaste hulgas, et nad otsustasid neid endale paari päeva pärast algavale autoreisile kaasa osta, et oleks pikal sõidul midagi lastel (ja suurtel) teha!

24ndal olime lahkesti palutud Eva sünnipäevale Siilitarre. Kuna see oli rohkem ikkagi laste pidu, siis meie saime suurema osa ajast istuda, snäkitada ja täiskasvanutega juttu puhuda.

Ja 25ndal käisime lõpuks ometi Sepa-Matul külas. Natuke aitasime seal tööd ka teha (heinaloogu ümber keerata ja pisikesi tammepuid otsida), aga muidu tegime lõkketuhas kartuleid ja grillisime vorsti ja rääkisime ma(j)aomanikujuttu.

Vabariigi aastapäev

Esimene EV aastapäev omas kodus möödus rahulikult, mõnusalt, koduselt. Kuna suuri plaane sel aastal polnud, siis vaatasime rohkem ETV programmi ja lihtsalt sõime head sööki (kiluvõileibu ja kama).

Sini-must-valged riided said ikka selga pandud

Hommikused kiluvõikud

Õhtune kamamagustoit

Seiklused Tallinnamail

Ligi kaks nädalat pärast Martti sünnipäeva käisime ka Tallinnas. Ühel päeval olid Marttil enda asjatoimetused ja mina veetsin enamuse päevast Kristeli juures - polnudki veel tema ja ta elukaaslase uut korterit näinud! Korter oli väga kena ja ülitore oli jälle näha, jutustada, mimosasid juua ja käsitööd teha. Viisin külakostiks omatehtud šokolaadikringlit ka ja Kristel oli kaneelirulle küpsetanud.

Õhtupoole läksime läbi vinge lumetormi Raini ja Maili juurde, kes olid ka äsja koos korteri ostnud. Loomulikult puhus lumetorm Tondi Selveri parklas meie auto kuskilt altpoolt nii rämedalt lund täis, et üle 3 km/h enam välja ei võtnud, seega jätsime auto parklasse maha ja matkasime ülejäänud tee jalgsi. Vahemaa ei olnud üldse pikk, aga läbi metsiku lumetormi ikka andis rühkida! Auto jäigi Tallinna, et saaks selle asja korda teha.

Viimase hommiku veetsime Lagedil Martti sünnipäeva tagantjärgi tähistades ja seejärel viis Liina meid bussijaama, et ikka koju saaksime.

Martti pole enam "noor"

Seaduse järgi on "noor" 7-26aastane, seega Martti on siis nüüd päriselt täiskasvanu. :D Tähistasime seda sündmust juba päevake varem Laura ja Samueliga lauamänge mängides ja head-paremat süües. Ma kinkisin Marttile sünnipäevaks Mõnnaka (hästi suur ja pehme pleed-pusa) ja lõbusaid sokke. Samuel ja Laura tõid loomulikult lauamängu. :) Söögiks tegime kartulisalatit ja ahjuvinkusid ja pähe panime lõbusad peomütsid, et nooruseeast väljumist ikka vääriliselt tähistada.

Aastavahetus

Kuna terve detsembrikuu olime perede ja sõpradega pralletanud, otsustasime aastavahetuse rahulikult võtta ja olimegi Luluga kolmekesi. See oli parim otsus! Meil oli nii vahva ja mõnus, et polekski muudmoodi soovinud. Tegime head sööki, kuulasime muusikat, vaatasime natuke telekat, kuulasime uue presidendi kõne.

Minut enne aasta vahetumist läksime šampaklaasidega rõdule ning vaatasime naabrite ilutulestikku. Lulu, vaeseke, muidugi kartis hirmsasti ja põgenes vanni alla peitu, kust ta ei tulnud veel tükk aega välja. Meie aga lõime täpselt kell 00 klaasid kokku ja kõik oli väga ilus.

Loomulikult pidime ka tina valama, sest kuidas me muidu teaks, mis meid uuel aastal ees ootab?! Sellega oli ikka üksjagu jamamist. Algul tahtsime tina sulatamist küünla peal teha, aga see polnud piisavalt tugev ja kuum. Mida me siis tegime? Loomulikult läksime alla garaaži, tegime garaažiukse lahti ja küpsetasime sealsamas pool tükki briketti ning sulatasime seal oma tina. :D Aga valatud see asi igatahes sai!

Tulemused:

Kreete - oksal ja/või tänavalambil istuvad linnud (õnn/reisimine), murdunud roos/lill (roos - õnn, seega... õnnetus?).

Martti - lill (tunnustus ja austus), murdunud lill, heegelnõel (no see oleks pidanud küll mulle tulema :D), õun (hea edu võistlustes ja mängudes), kala (head uudised välismaalt).

Esimesed jõulud uues kodus

Kuna olime kolmel järjestikusel nädalal võõrustanud soolaleivapidusid, veetsime jõuluõhtu lihtsalt rahulikult kolmekesi kodus olles. Kingitustega ei pidanud vastu ja avasime juba hommikupoole :P Martti kinkis mulle mõnnaka, et mul oleks õhtuti teleka ees kududes hea soe olla, ja mina kinkisin talle ilusa puidust malekomplekti, kuna Martti liitus sügise algul töö juures maleklubiga ja on endale malekomplekti igatsenud. Mängisime kohe ka ühe partii, mille võitsin mina! :) Loomulikult tegime õhtuks igasugust head sööki ka.

Kõige raskem oli saada enam-vähem kena perepilti :D

Mina oma uue mõnnaka sees

Jõuluõhtusöök

Esimesel jõulupühal tulid meile külla isa-Kaja, kellega meil oli mõnus mõnetunnine istumine. Ja teisel jõulupühal tuli külla Siilitare rahvas (Mamma-Papa ja Liisi pere). Olime nendega ära jaganud, kes mis söögipoolist toob ja pidasime maha mõnna jõulupeo, kust ei puudunud ka lastega peituse mängimine. Oli igati armas jõuluaeg. :))

Perekondlik lauluetteaste

Viin #2 - sünnipäev loomaaias

Meie esimene ärkamine Austrias oli enne kella kaheksat, sest olime eelmisel õhtul varakult magama läinud. Peamine plaan oli minu sünnipäeva puhul Viini loomaaias aega veeta. Kuna Autrias on 1. november riigipüha, hoiatati meid ka hotelli vastuvõtus, et ilmselt on mitmed kohad kinni, aga loomaaed oli õnneks avatud ja sinna me ka oma sammud seadsime. Loomaaed oli hotellist kahe metroosõidu kaugusel.

Schönbrunni lossiaed

Mu ootused olid Viini Schönbrunni loomaaia suhtes võrdlemisi kõrged, sest tegu on maailma vanima loomaaiaga ja seal pidi olema loomi, keda ma pole mujal kui telekaekraanil näinud (nt pandad ja kaelkirjakud). Ja mu ootused ei petnud mind! Mulle meeldis väga see, et loomaaed asus Schönbrunni lossi aia ühes osas ja seal oli rohkelt rohelust.

Flamingod

Loomaaia keskmes paiknes ühe kuulsama Austria arhitekti Otto Wagneri paviljon, kus nüüd tegutseb restoran, ja selle ümber olid kaelkirjakupark, krokodillimaja, pandade kodu jne. Eemal, mäe küljel oli mõnus jalgtee, mida mööda sai metsas jalutada ja seal elutsevaid loomi-linde vaadata (nad olid aiaga eraldatud muidugi). Naljakal kombel oli seal kõige põnevamaks elukaks must orav, kes meid väga julgelt uudistas.

Orav lippab üle tee

Mäelt alla oli meil valida jalgtee ja puude otsa ehitatud ripptee vahel ja loomulikult valisime ripptee. Juuresolev tutvustav tekst ütles, et ripptee rajamiseks oli vaja maha võtta vaid üks puu! Pärast külastasime veel jääkarumaja ja vaatasime pingviine, kelle juurde sattusime täpselt söötmise ajaks ja see valmistas muidugi kõigile külastajatele rohkelt rõõmu.

Rippteel

Martti ja vaade Viinile

Väga meeldejääv oli ka krokodillimaja, kus ühtegi krokodilli ei olnud, aga see-eest igasuguseid põnevaid kalu, meduuse ja sisalikke. Isegi merihobud. :) Ja loomulikult nägime kaelkirjakuid, koaalasid (kes olid oodatust pisemad) ja pandasid, kelle tabasime ka täpselt söögi ajal - pandakaru istus ja võitles bambusega.

Peale loomaaias käiku jalutasime Schönbrunni lossiaias ringi, mis oli hiiglaslik. Mõtlesime seal samas kohvikus süüa, aga see oli muidugi üsna kallis, seega leidsime paar tänavat eemal restorani Wienerv Grill Haus, kus mina tellisin lõhe grillitud köögiviljadega ja Martti võttis seakoodi. Mõlemad road olid imemaitsvad (ma olen muidugi veendunud, et minu oma oli parem :D).

Schönbrunni loss

Minu lõheroog

Martti seakoot

Pärast jalutasime Lindti šokolaadipoodi, et natuke kohalikke maiuseid osta. Ja siis sõitsime metrooga kuhugi lampi kohta, kus Martti oli ette uurinud, et asub üks tassikoogipood/kohvik. Ostsime sealt neli tassikooki, mis täitsid mu sünnipäevakoogi aset, ja sõitsime trammi ja metrooga "koju". Päeva parim osa oli kuum dušš, pärast mida sõime ostetud muffinite ja tegime väikse kaardimängu.

Tsau!