Eile käisid meil külas mõned minu kursakad, et teha pisikesed talgud ja pärast süüa-saunatada ja niisama mõnusalt aega veeta. Peamiseks tööks oli 6t puitbriketi garaaži vedamine, et meil talveks kütet oleks, aga tööde nimekirja kuulusid veel suure astelpajupõõsa likvideerimine ja mändidelt alumiste (kuivanud või murdunud) okste mahasaagimine.
Viisime empsi Martti ja Ramsesega sünnipäeva puhul Tallinna Loomaaeda, et veeta mõnus suvine päev üheskoos. Kaasas oli piknikupoolist ja muidugi ei puudunud suvisest päevast jäätis. Kingiks sai ilus valge Garmini kell, et emps saaks ikka ilusti oma samme lugeda. :)
Martti on olnud megatubli ja jõudnud nii kaugele, et oli aeg see magistrikraad kätte saada ja koolikott (vähemalt mõneks ajaks) nurka visata. Magistritöö kirjutamine oli loomulikult omaette ettevõtmine. Eks ma püüdsin teda sellega igati aidata (tööd mitmekordselt üle lugedes, õigekirja parandades ja lauseehitust toimetades ja kasvõi lihtsalt kirjutamismaratonidele kohvi tuues). Suurt abi sai ta ilmselt moraalses mõttes ka Eliselt, kellega nad seda kadalippu koos läbisid (küll eri erialadel). Aga lõpuks sai kirjutatud magistritöö teemal "Automaatkontrollide arendus õppetöö tagasisidestamiseks aines Andmebaasid" ja kaitstud edukalt kõige kõrgemale hindele!
Enam-vähem kohe, kui Trad.Attack! kunagi talvel? eelmisel sügisel? kuulutas, et sel suvel tuleb neil Eestis vaid üks (väga epic) kontsert, ostsime Marttiga piletid ära. Ja ausalt ka, see oli väga epic. Sõitsime bussiga linna ja jalutasime kesklinnast Tartu lauluväljakule. Piletikontroll läks väga sujuvalt. Pisut jalutasime kontserdialal ringi, aga üsna ruttu leidsime endale istekohad ja kuulasime natuke soojendusbände, mis olid okeid, aga mitte otseselt minu maitse.
Peagi saabusid ka Samuel-Laura ja kunagi jõudsid ka Claudia ja Kerly. Käisime veel Claudiaga pilti tegemas fotoseina ees, mis juhuslikult oli ka Tradi viimase albumi kujunduse osa.
Enne, kui Trad jõudis lavale tulla, kolisime omadega juba lava ette (mina, Martti, Claudia ja Kerly), et ikka head kohad saada. Ja kontsert oli muidugi ülikõva! Raudselt üks selle suve paremaid õhtuid. Kõige ilusam oli siis, kui oli "Tehke ruumi" vahemäng ja ilutulestik ja siis tuli tõesti pisar silmanurka. Tantsida ja mõllu panna sai ikka kõvasti ja lõpuks olime ikka jube väsinud... Seejärel jalutuskäik Claudia juurde, kes oli lahkesti olnud nõus meid pärast kontserti koju viima, sest auto oli meil ju remondis. Mulle jäid kogu õhtust küll ainult head ja soojad mälestused!
Ma ei ole kunagi metsas mustikal käinud. Ma mõtlen niimoodi, et kummikud jalga ja ämbrid kaasa jne. Kuna ma väga armastan mustikaid ja mustikamoosi, siis tahtsin sel aastal hirmsasti minna ja õnneks haaras ka Claudia sellest ideest kohe kinni. Olime planeerinud ühe ilusa laupäeva, aga kahjuks jäi Claudia enne seda haigeks, nii et pidime oma korilasepäeva nädala võrra edasi lükkama.
Ma ei olegi nüüd kindel, kas jõudsime liiga vara või hilja, aga pigem tundus selle viimase variandi poole kalduvat. Me kumbki ühtegi head kõrvalist mustikakohta ei teadnud, nii et valisime ühe RMK metsa, kus metsa kirjelduse järgi võiks ka mustikaid kasvada. kasvaski, palju-palju, aga suur osa oli juba ära korjatud. Eespool olid alles vaid kribulamad marjad. Kuskilt tagantotsast leidsime ühe puuümbruse, kus oli rohkelt priskeid mustikaid ja kokkuvõttes saimegi kahepeale umbes ühe liitri jagu marju. Noh, kogemus seegi :D
Selle aasta jaanipäev venis toredasti kolmepäevaseks ürituseks. Jaanilaupäeval tuli meile külla kogu Siilitare rahvas, nii et olime üheksakesi. Olime enam-vähem ära jaganud, mida keegi kaasa toob/teeb - Siilitare poolt tuli jogurtimarinaadis kana, makaronisalat ja astelpaju-rabarberikook ja meie poolt lambasoolevorstikesed, värske grillsalat ja minu tehtud rullbiskviit. Martti oli hästi tubli ja grillis kogu selle hunniku liha ja vorste ära kuni meie näljaste nägudega ümber laua istusime.
Kuna suvi on ikka grillimise aeg, siis olime veendunud, et üks asi, mille me kindlasti endale sel aastal soetame, on grill. Me ei tahtnud seda kõige tavalisemat ufot, samas ei soovinud me mingit üliuhket ja kallist atribuuti, sest mingeid suuri grillmeistreid meist ilmselt ei saa ja see poleks lihtsalt otstarbekas. Üheks tingimuseks oli meil see, et kindlasti peab grilli küljes olema mingi (kasvõi väikene) lauake/riiul, kuhu saab kaussi, vorstipakki või grilltarvikuid asetada. Samuti tahtsime, et kaas käiks hingedega, mitte poleks pealt lihtsalt ära tõstetav. Niimoodi saigi valituks Jupiter.
Nüüd jõudsime siis nii kaugele, et proovisime selle grilli ära ka ehk andsime suvele avapaugu. Jäime grilliga väga rahule ja liha tuli megamaitsev!
Käisime Martti ja Lauraga augustikuu viimasel nädalavahetusel Tahkusel Hiljal külas. Ramses oleks ka tulnud, aga tal oli kahjuks töö samal ajal. Nii hea meel oli üle väga pika aja jälle näha ja jutustada.
Muidugi käisime me Marttiga laupäeval ka Soomaal ühel matkarajal, kus me veel käinud ei olnud. Meiekose matkarada oli ühes suunas 2,8 km, lisaks sai teha rajal mitu kõrvalepõiget ja ühe 0,5 km võrra pikema lisatiiru Raudna jõe ääres. Me kõrvalepõikeid ei teinud, aga selle lisatiiru peale sattusime täitsa kogemata ja alles pärast saime aru, et sealt kõndisime.
Matkarada kulges suuremalt jaolt mööda võrdlemisi mudast metsasihilaadset teed, aga see lisatiir oli murusem rada ja kohati üpris märg või lausa üle ujutatud. Mina sain varbad natuke niiskeks, Martti aga uputas oma jalanõud lausa üle. Ja seetõttu ei olnud talle probleem mind ka ühest eriti märjast kohast üle kanda, mis oli naljakas. :D
Tagasiteeks oli valida kas sama raja tagurpidi läbimine või jalutada 2,3 km mööda kruusatee serva. Me valisime viimase variandi, et mudast ja veest pääseda. Õhtul saime loomulikult mõnusat maasauna ja korralikult vihelda ka. Uni oli väga magus, sest väsimus oli suur ja tuba oli niiii mõnus kottpime (luksus, mida linnas elades on keeruline saavutada).
Pühapäeval läks tubli osa ajast selle peale, et pakkida kaasa igasuguseid saaduseid - keldrist saime porgandeid, moosi ja sõstramahla, aiamaalt korjasime saialilleõisi ja aedube ning lisaks andis Hilja meile veel terve kuhja hiigelsuuri suvikõrvitsaid, magusaid tomateid ja krõmpse kurke. Nipet-näpet lisandus veelgi - purgike köömnetega köömnetee tarvis jne.
Kui sõitma hakkasime, saime paraja ehmatuse auto poolt - mingi "tore" punane hoiatustuli hakkas armatuuril vilkuma ja arvas, et piduritega on midagi mäda. Õnneks oli Google Mapsi arvates 7 km kaugusel autotöökoda, mis ka avatud oli, nii et sõitsime sinna. Sealsed töömehed arvasid, et vast kannatab Tartuni ikka sõita. Tee peal õnneks midagi ei juhtunudki, aga päev-paar hiljem teenindusse viies tuli välja, et esipiduri pidurivoolikud olid täitsa katki ja tuli välja vahetada. Lõpp hea, kõik hea! :)
Üpris ootamatult kukkusid meile sülle selleaastase Trad.Fest!i pääsmed ja augusti keskel sinna autonina pöörasimegi. Me teadsime vaid, et tegu on Trad.Attack!i korraldatava suvise festivaliga, aga väga palju oodata ei osanud, sest kavagi oli täielik saladus.
Kohale jõudes tibutas pisut vihma, aga meeleolu oli hea, nii et väike vihm ei seganud meid karvavõrdki. Festival toimus Viljandimaal kuskil metsade vahel hästi mõnusas kohas. Kohe alguses tegime väikse söömingu ja seejärel vaatasime niisama ringi.
Festivalil on igal aastal mingi huvitav eripära ja seekord olid Vabarnad+Tõnu Tubli otsustanud, et esinevad ainult bändid/koosseisud, kus nad on ise liikmed. Välja arvatud üks bänd (Neon Fir), kelle nad kutsusid esinema mingi noorte bändide konkursi raames. Muidu esinesid Zetod, Tõnu Tubli soolo, Jalmar ja Sandra... Oh, neid esinejaid oli veel, aga ma isegi ei mäleta enam kõiki. Õhtule pani vinge punkti aga Trad.Attack! täies koosseisus.
Juba maikuus registreerisime endid Jaan Tätte korraldatavale festivalile Vilsandil, kus nüüd juuli viimastel päevadel käisime. Me polnud kumbki kunagi varem Vilsandil käinud ja see oli olnud üks mu väikeseid unistusi juba ma ei tea kui palju aastaid, seega olin VÄGA elevil. Martti naeris mu üle, kui ma terve pika autosõidu Papissaare sadamasse mingeid elevusetrikke tegin autos. :D
Minekupäev oli väga vihmane ja kohati isegi tormine. Terve päev sadas kordamööda korralikke padukaid ja siis jälle paistis soojendav päike. Paadisõit Papissaarest Vilsandile oli üliäge - meri oli tormine, lained olid üsna suured ja loomulikult istusime me Marttiga kogemata väiksema ja vanema paadi peale (seltskonda viis üle korraga kaks paati). Aga see "kogemata" osutus väga õigeks otsuseks - sõit oli vinge, laine viskas ikka üle pea ja paati sisse (õnneks olime telgi ja magamisasjad suurde musta prügikotti pannud).
Jaani õuele jõudes (sadamast saime Jaaniga minibussiga) tuli pilve tagant hetkeks päikegi välja ja kiirustasime kõik kohe telki üles panema enne kui jälle vihmahoog tuleb. Saime oma telgi TÄPSELT enne järjekordse paduka algust üles ja pagesime räästa alla suurema vihmahoo möödumist ootama. Peagi saime juba lõunasööki (vürtsikas tomati-läätsesupp, mis oli IMELINE). Peale lõunat konsulteerisime Vilsandi kaardi ja paari teadjamaga ja kuigi mina soovisin kohe Vesiloole rännata, otsustasime vaid väikese jalutuskäigu Jaani sadamasse teha, sest Vesiloo ring oli plaanis järgmiseks päevaks kogu kambaga koos, kui ilm pidi ka parem olema.
Õhtul oli loomulikult Jaan Tätte Jr (Meisterjaani) kontsert, mis algas rahulikult, aga siis tõmbas keegi tantsu käima ja asi lõppes vinge päikeseloojanguaegse tantsupeoga Vilsandi mändide all. Peale kontserti läksime üsna kohe ka telki, sest olime pikast päevast väsinud (sõitu Tartust alustasime hommikul kl 7).
Teise päeva hommikul pärast sööki käisime kogu seltskonnaga (u 110-120 inimest) Jaani juhtimisel Vesilool. Marsruudi pikkus oli umbes 4 km ja teel pidi läbi jalutama ka laidudevahelisest põlvini merest. Vesiloo oli elamus omaette - kõnnid mööda 5 m laiust valli, mõlemal pool meri ja ees laiukesed. Tuul puhus peaaegu ripsmed küljest ära, aga ilm oli õnneks muidu kena.
Pärast Vesilood veetsime natuke niisama aega, suhtlesime teiste inimestega. Pärast lõunat käisime Vilsandi tuletornis, kust avanes väga kaunis vaade saarele ja lähedalasuvatele laidudele. Saime pooljuhuslikult ka osa väikesest spontaansest saaresafarist - sõitsime autokastis ja nägime ära Vilsandi surnuaia 4 hauaga ja Aaperse ranna, mis oli väga ilus. Oleks seal ujunudki, kui ilm oleks soojem olnud... Jääb järgmiseks korraks. :)
Õhtul mängis ja laulis meile muidugi Jaan Tätte ise ning lugude vahele jutustas ta lugusid laulude tekkimisest ja muust toredast. Tema laule oli hoopis teine tunne kuulata, kui istusid sel samal saarel, kus paljud neist sündinud on, ja nägid neid samu teeradu, kus mingi laul alguse oli saanud. See õhtu oli nii mõnus, et suutsin isegi unustada, et mu jalgadel oli külm (unustasin enne pikad püksid jalga panna).
Eesootav öö oli minu jaoks aga väga õudne. Juba hilisõhtul hakkas mul kõht kuidagi valutama/keerama ja uni ei tulnud ega tulnud. Olin üleval umbes kella viieni hommikul, käisin vahepeal vetsus ja istusin õues, vaatasin kuud. Sain öö peale kokku maksimaalselt 2h magada, sest nii halb oli olla ja ükski asend ei olnud seetõttu mugav. Hommikul sadas veel üsna korralikult vihma ka, mistõttu polnud meil Marttiga üldse soovi telgi soojusest välja ronida.
Õnneks läks vihm üle ja saime telgi päikese käes äragi kuivatatud. Mul oli endiselt nii halb olla, et ei söönud isegi hommikusööki. Peagi ootaski meid paadisõit tagasi (mis seekord oli rahulik) ja langetasime raske otsuse, et minu tervise seisukorra tõttu jätame planeeritud 5-päevase Hiiumaa reisi ära. Hiljem tuli välja, et see oligi ainuõige otsus, sest õhtuks jäi haigeks ka Martti ja istusime mitu päeva mingi rõveda kõhuviirusega kodus.
Vilsandi esimesel õhtul oli festivalil mingi väiksem kamp sama viirusega haigeks jäänud, nii et pesime seal hoolikalt käsi (pesu- ja desovahendid olid igal pool väga kättesaadavad), aga nakatusime sellegipoolest. Kogu lugu jõudis isegi meediasse, mis oli suht naljakas. :D