Eesti Raamatu Aasta

Ettevõtmise kodulehel on kirjas selliselt: 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nõnda toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti Raamatu Aasta, mille jooksul tähistatakse mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva.

Mulle sellised ettevõtmised väga meeldivad ja mõtlesin, et soovin ka pühendada sel aastal rohkem aega lugemisele ja raamatutele üldiselt. Viimasel ajal on mulle tundunud, et igasugu manifesteerimised ja soovide universumisse mõtlemised-hõikamised toovadki tihtipeale seda, mida oled soovinud. Aga võibolla on see ka tagasi vaadates ja analüüsides oskus näha, kuidas su esialgsed soovid päriselus juhtunuga klapivad ja leida lihtsalt endale sobilikke mustreid.

Igatahes võin kokkuvõtvalt öelda, et minu Eesti Raamatu Aasta möödus vägagi raamatuliselt ja ägedalt. Toon välja mõned ettevõtmised ja juhtumised, mis mulle rõõmu tõid.

Jaanuaris alustasime Marttiga raamatuaastat Vaikse lugemisdiskoga fahrenheit 451° raamatutoas (Aparaaditehases). Tegu oli väga hubase ruumiga, kus kõik soovijad said mõnusalt maha istuda, teed juua ja vaikuses raamatut lugeda.

Vaikne lugemidisko

Sama soojaga lasime veebruaris edasi, kui Tasku Rahva Raamat korraldas lugemispeo, millest osa võtsime. Samuti toimus seal pime raamatuvahetus, kus mina osalesin. Iga osaleja pakkis ära ühe raamatu, mis on kas tema lemmik või kuidagi meelde jäänud ja tõi selle vahetusse. Lõpuks sai iga osaleja pakkidele kirjutatud lühikese kirjelduse põhjal endale uue raamatu valida ja seejärel avati üheskoos pakid ja avastati oma kingitusi.

Lugemispidu Rahva Raamatus

Märtsis korraldasime endale oma kodus lugemiskohtingu - tegime väikese snäkivaagna ja võtsime rahulikult mitu tundi, et koos diivanil kerra tõmmata ja lugeda.

Kodune lugemiskohting

Märtsis tabas mind aga selline üllatus - käisin sõbranna pool niisama jutustamas-veinitamas ja kuna ta teab, et olen suur lugeja, kutsus ta mind enda raamatuklubi seltskonda, mis oli umbes paar nädalat tagasi loodud ja kus nad asusid just oma esimest kokkulepitud raamatut lugema. Olin raamatuklubis olemisest juba ammu unistanud ja ka Marttile vahel öelnud, et see oleks põnev kogemus, seega olin kohe rõõmuga nõus.

Aprillis toimuski meie esimene kohtumine ja me oleme nüüdseks järjepidevalt iga kuu üheskoos ühe raamatu lugenud ja neid kokkusaamistel arutanud. Liikmeskond on aasta jooksul veidi täiendustki saanud - meid on nüüdseks kokku 7. Olen kogu selle seltskonna eest ülimalt tänulik - meie huvid on piisavalt sarnased, et igakuiselt ühe raamatu lugemiseks leidmine pole suuremat probleemi tekitanud, aga vaatenurgad piisavalt erinevad, et arutelud on läinud vägagi huvitavaks ja mõnel korral lausa tuliseks, kui me oma seisukohti kaitseme ja selgitame. Raamatute analüüsivõime on muutunud mul kindlasti kordi paremaks!

Esimene kohtumine (raamatuks ülihea Ashley Postoni "The Seven Year Slip")

Kuues kohtumine septembris (Gareth Brown "The Book of Doors")

Tegime omale raamatuklubiga ühised pusad!

2025. aasta lõpetas meie endi korraldatud Antisotsiaalne Lugemispidu, mis küll selles mõttes haledalt feilis, et kedagi lõpuks ei tulnudki (eri põhjustel), mis mul natuke tuju alla viis, aga tegelikult oli meil kahekesi kassidega ka väga mõnus ja ma olin lausa nii palju vaeva näinud, et valmistanud magusaid ahjus röstitud mandleid (neid Olde Hansa stiilis).

Antisotsiaalne Lugemispidu

Ah jaa, ja muidugi osalesime Marttiga terve aasta vältel Goodreadsi lugemisväljakutsetes! Iga 2-3 kuu tagant avaldati seal uued teemad koos nende alla sobivate raamatute nimekirjadega, millest tuli siis endale lugemiseks midagi valida, et teema taha linnuke kirja saada. 2025. aasta (kalendriaasta, mitte raamatuaasta) jooksul lugesin läbi 36 raamatut (13 915 lk). Neist 18 olid Goodreadsi challenge'i all ja 11 raamatuklubi raamatud (paar üksikut neist ka kattusid omavahel). Mul on rõõm tõdeda, et raamatuklubi on püsinud ja jätkub ka 2026. aastal. Peagi tähistamegi oma esimest aastapäeva! Elagu raamatud!

Lugemisvõistlus

Alates 2020. a Reading Rushi väljakutsest (7 raamatut 7 päevaga) olen ma erinevate koosseisudega harrastanud kuu aja pikkuseid lugemisvõistluseid. Enamasti on osalejaid kaks või kolm ja iga osaleja annab siis teis(t)ele mingi arvu prompte/kategooriaid ning igaüks peab saadud kategooriatele vastavalt raamatud valima ja need siis kuu aja jooksul läbi lugema. Tavaliselt on raamatute arv kokku 5-6.

Kolm aastat järjest tegin kolm väljakutset aastas ja siis jäi terve aasta vahele kuniks 2023. a detsembrini, kui ühe töökaaslasega diili tegime, et teeme jaanuaris kahekesi võistluse. Mõeldud-tehtud! Andsime kumbki teineteisele 6 kategooriat ja valisime raamatud välja.

Minu lugemisnimekiri jaanuarikuuks:

1. Raamat, mida oled pikalt mõelnud lugeda - Stephen King "Valve lõpp"
2. Raamat, mille tegevus toimub Mehhikos - Doris Kristina Raave "Minu Mehhiko"
3. Alternatiivajalugu/ajalooromantika - Julia Quinn "Ettepanek"
4. Kuulsuse memuaar/biograafia - Michelle Obama "Minu lugu"
5. Raamat, millel on sinine kaas - Ruth Ware "Proua Westaway surm"
6. Raamat, mille mu töökaaslane soovitas - Sarah J Maas "A Court of Thorns and Roses"

Muidugi ehmatas töökaaslane mind kohe ära sellega, et 1. jaanuaril luges tervenisti läbi ühe 517-leheküljelise raamatu (selgitusega, et oli aastavahetuse peost nii väsinud, et lihtsalt vedeles ja luges terve päeva). Aga ma panin talle kahe päevaga kohe järgi. :D

Kokkuvõtteks lõpetasin mina oma 2409 lk lugemise 22. jaanuaril ja töökaaslane sai jaanuarikuu viimaseks päevaks läbi 2434 lk. Tegu oli väga vahva kuu ajaga ja meie väike väljakutse tekitas ka kontoris kõneainet, kui me mõlemad oma lõunapausi ninad raamatutes veetsime.

Kui koju jõudes polnud maja veel soojaks köetud, aga juba oli vaja lugeda

Sõprade õhtu Monopoly seltsis

Eile tegime Liisa ja Joosepi pool väikse Monopoly-õhtu. Alustasime kuskil kl 20 paiku ja mängisime umbes 4h. Selle aja jooksul suutsime omavahel plot'ida ja diilida pääris palju. Monopoly on mäng, mis lõhub ajutiselt suhteid :D

Öösel saatsime Liisaga Männiku ja Raki koju ning siis istusime veel kuskil 2h üleval ja arutasime maailmaasju. Kassid, töö ja poisid :) Pärast voodis rääkisin veel Euaniga ka tunnikese...

Hommikul tegime pannkooke ja sain Liisalt laenuks raamatu "Tänavakass Bob", mida juba üle 100 lk lugenud olen. Väga armas raamat on. Sel aastal peaks sellest film ka välja tulema.

Book invasion

Sel nädalal olin kõik päevad peale esmaspäeva kodus köha tõttu. No nii tüütavaks muutub see juba, olen üle kuu aja köhinud. Reedel siis käisin viimaks arsti juures. Tehti vereproov ja anti mingid kahtlased kapsulid, mida enne sööki tuleb võtta.

Martti jõudis koju alles suhteliselt hilja, kuna neil oli lahingpaarides orienteerumine alates kl 15st. Martti paaril läks selle läbimiseks suht kaua... Ja "tublid" poisid jäid mingi lollusega kaptenile vahele, mis tähendab, et järgmist linnaluba võibolla ei näe mõnda aega.

Laupäeval tegime toimetustepäeva. Käisime Kadaka selveris lõngatuuril - saan nüüd jälle hullu moodi kududa! Siis napsasime Räägust friikaid ja läksime Kristiinesse, kust Martti ostis omale autolaadija telefonile ja akupatareisid. Raamatupoes käisime ka raha raiskamas. Õigemini kulutamas, kuna raamatute ostuks kasutatud raha pole kunagi raisatud või maha visatud :)

Minu "to-read list"; kuus ülemist ostsime laupäeval.

Käisime Lagedilt ka läbi, kust Martti ja ta vanaisa toimetasid auto kallal ja mina otsisin Martti kadumaläinud käekella, mida aga ei leidnud. Õhtul tegime veel süüa ja vaatasime "Marley and Me"-d.

Ja täna mängisime Ionaga 4,5h Minecrafti. Lõbus oli. Järgmine kord näeme üksteist suvel alles...

Lugu Saatanast, armastusest ja veerevast peast

Lõpetasin just Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita". Kuigi see on meil koolis hetkel kohustusliku kirjanduse nimekirjas, lisasin selle ka oma Reading Challenge'isse kategooriasse "Raamat, mis on originaalselt kirjutatud teises keeles".

Pean ütlema, et see on üks neist kohustuslikest kirjandustest, mis mulle siiralt meeldinud on. Kuigi raamatus oli KOHUTAVALT palju tegelasi (Siiamaani ei suuda öelda, kes oli nt Varenuhha või Karpov), oli kogu see lugu põnev.

Et raamatut neljapäevaks läbi saada, seadsin endale sihiks iga päev lugeda 4 peatükki (u 60 lk). Täna läksid viimased 9 peatükki (130 lk). No ei suutnud käest panna seda! Ma ei ole kunagi ühtegi sellist raamatut lugenud. Ma ei tea, võibolla ma olen imelik, aga see raamat jättis oma märgi maha minusse.

Kui teos juba algas sellest, kuidas Woland Berliozi surma ennustas ja 20 lk hiljem see juhtuski, olin üpris üllatunud. Ma ei oleks osanud seda üldse oodata. Ja hoopis teistmoodi ka. No ja siis need hüpped minevikku, kus olid tegelasteks sellised inimesed nagu prokuraator Pontius Pilatus, Ješua ja Leevi Matteus... 

Tegelt ka, seda raamatut võiksid küll kõik lugeda.

Ma vist sattusin veidi hoogu nüüd.

See on tohutult hea raamat.

Aitäh!

Westpost edukas!

Sain Westposti peatoimetajana hakkama meie esimese numbriga sel kooliaastal ja pean ütlema, et olen sellega päris rahul. Eks mõni asi ikka läks nagu ta läks, aga kooliajaleht ei saagi perfektne olla, eriti, kui peatoimetaja on samas ka küljendaja rollis. Eile hakkasime lehte müüma ja täna oli alles veel vaid paar lehte, mis läksid kui soojad saiad. Luise majast muidugi veel tagasisidet ei ole, kuidas seal müük läks.

Alustasin pühapäevaõhtul "The Maze Runner" lugemist ja sain selle täna läbi. Yay Mariale, kes ütles, et see on väga hea raamat ja et peaksin seda lugema at some point. Mulle väga meeldis see ja ootan juba, et saaks järgmisesse osasse "hambad sisse lüüa". Ootan juba, mil saaks minna filmi vaatama - tahtsin enne kindlasti raamatu läbi lugeda.

Juntsu & robootika

Eile loomaaias nägime Liisiga kääbusmarmosetipoega. Imepisike oli, tikutopsisuurune või väiksemgi. Oli ema (või suurema õe/venna) seljas või kõhu all. Hästi armas väike juntsu :)

Ja peale loomaaeda läksin otse Solarise Apollosse, kus toimus issi raamatuesitlus. Täitsa tore oli - huvilisi oli palju, meie robod näitasid roboteid ka.

(fotograaf: Jaan Künnap)

Sain endale ka raamatu "Torn", mis on "Switched" sarja teine osa. :)

"Minu Tšiili"

Lugesin Liisi Lõo kirjutatud raamatut „Minu Tšiili“. Tegelikult lugesin seda juba mõnda aega tagasi, aga peale esimest korda pidasin natuke vahet ja lugesin veel. Ja siis paar korda veel.

„Minu Tšiili“ on „Minu…“ sarja reisiraamatutest teistmoodi – see kirjeldab ühe tavalise eesti teismelise vahetusaastat täiesti võõras riigis teisel pool maakera. Olen ka ise võõral maal elamise kogemuse saanud ja tean, et see on tohutult huvitav.

Esimest korda raamatut lugedes jätsin vahele need kohad, mis tundusid minu jaoks liiga religiooniga seotud olevat. Eestlasena ei ole ma eriti usklik inimene ja ütlen ausalt, et esialgu ei suutnud ma kõiki neid kirikute külastusi ja usuteemalisi sündmuseid läbi lugeda. Need tundusid nii pikad ja minu jaoks mõttetud.

Kui teist korda raamatu (või e-lugeri, kuna lugesin raamatut e-raamatu kujul) kätte võtsin, otsustasin, et nüüd loen terve raamatu korralikult otsast lõpuni läbi. Seda ma ka tegin ja tuleb tunnistada, et tegelikult polnud need usuga seotud juhtumid raamatus üldse nii tüütud ja igavad kui olin ennist arvanud. See kõik kuulus ju sealse kultuuri juurde ja et sellest paremini aru saada, tulebki sellest lugeda, mitte teha ennatlikke arvamusi ja jätta vahele see, mis esialgu tundub igav.

Üldiselt meeldis „Minu Tšiili“ mulle väga. Inimesi, sündmusi, olukordi oli autor suutnud nii täpselt meenutada ja kirja panna, et tekkis tunne nagu oleksin ise kohal olnud. Vahel võisin tõesti vajuda raamatusse ja unustada, et istun oma voodis mitte ei sõida autoga suitseva vulkaani poole või ei korja mererannast 10-meetriseid vetikaid, mida kartulipudru sisse segada.

Loetud sündmused tekitasid minus tahtmise ka ise Tšiilit külastada, selle kultuuri õppida. Raamatus kirjeldatud toidud panid küll aeg-ajalt suu vett jooksma ja mõned eripärased asjad (näiteks vulkaanid) tekitasid südames kadedust.

Mul polegi muud öelda, kui et: Aitäh, et selline raamat sai kirjutatud ja loodan, et ka minul endal on tulevikus võimalik midagi sellist kogeda.

"Minu Tšiili" saab osta siit.

Inheritance

I have only a few pages left, but it's still so damn exciting!

Anyway... The book was FULL of surprises. I can't tell anything, because some of my blog followers would get upset if I did.

There were some scenes that made me cry. And a death that really surprised me. I would never have guessed that...

I was told that in the final book there were a lot of new characters, but I wouldn't say that's true. There were some, but they were kind of connected to the previous books so I think it's totally fine.

Well, here I am, trying to write a blog post... In English. It's not as easy as I thought it would be but I'm definitely getting there. Somehow.

I'll try again some day.

"Keha"

Sain issilt jõuludeks Stephenie Meyeri raamatu "Keha". Lugesin selle kuskil 3-4 päevaga läbi, nii huvitav oli.

Esimesed 100-150 lk ei saanud väga hästi aru, mis toimub. Kõik oli natuke segane ja lugu algas ka kohe mingi sündmusega. Aga üsna ruttu sain pihta ja siis läks lugu juba väga huvitavaks.

Lugu on siis nii, et Hinged on Maa peaaegu täielikult vallutanud - inimkehad on üle võetud, et meie inimkonda paremaks muuta. Hinged nimelt on väga lahked ja sõbralikud ning neile ei meeldinud, kuidas Maal elu käis: mõrvad, sõjad, kadedus, pahatahtlikkus.

Nüüdseks on vabu inimesi veel vaid käputäis - paarkümmend, kes end varjavad. Rändaja - hing - pannakse Melanie sisse. Melanie aga keeldub oma meeli kustutamast ja teeb Rändaja kohaloleku võimalikult piinarikkaks. Melanie igatseb oma armastatu (Jaredi) ja oma venna (Jamie) järele ning selle tulemusena hakkab ka Rändaja neid armastama ja igatsema. Koos otsustavad nad neid otsima minna.

Nad leiavad need vabad inimesed ja jäävad nende juurde. Varsti hakkavad inimesed neid usaldama. Jared on üks viimaste seas, ta on alguses ikka väga vihane Rändaja/Melanie peale.

Lugu lõppeb muidugi hästi - lõppu siiski ette ei räägi, et midagi üllatuseks ka hoida. Minu lemmiktegelane oli Ian. Ta oli lihtsalt nii... Hooliv ja armas (=

Soovitan VÄGA lugeda seda!