Keraamikapulm

Tähistasime sel aastal juba 4. pulma-aastapäeva (nimetusega 'keraamikapulm'). Me ei olnud suuri plaane selleks päevaks teinud, sest noh, koroona. Küll aga tõi Martti poest (peale auto Forssi viimist) vajalikke asju kartulisalati ja koduste kotlettide tegemiseks (need tulid IMEhead!).

Üks väga-väga armas üllatus oli ka pakk, mille saabumisest küll teadsime, aga sisu oli saladuseks. Isa ja Kaja tegid meile maailma armsaima kingituse ja saatsid meile kulleriga mahlapressi (kruviga, just sellist tüüpi nagu olen juba aastaid endale soovinud) ja kilode kaupa apelsine. Loomulikult panime masinavärgi kohe üles ja tegime endale suured tassitäied värskelt pressitud apelsinimahla - tõeliselt maitsev vitamiinipomm!

õnnelikud kakud oma apelsinimahlaga

Ja õhtul veetsime virtuaalselt aega pereliikmete seltsis - tegime MS Teams'is videokõne, kus jutustasime ligi kaks tundi isa, Kaja, Mummi, Ramsese ja Lauraga. See oli väga vahva ja armas lõpetus toredale päevale. Nii hea on sellisel hullul ajal ka lähedasi näha ja nendega vestelda. :)

meie armas lähipere :)

Koroonapäevik #6 - trenn, kool ja sotsiaalelu

Koroona ajal ei ole kodus eriti muud teha kui õppida ja koduste hobidega tegeleda. Aprilli alguses võtsin kätte ja otsustasin hakata trenni tegema - muidu ainult kasvan laiusesse siin karantiinis. Olen nüüdseks üheksa päeva jutti iga päev trenni teinud. Esimestel päevadel tuli u 35 minutit, aga mõnel päeval on juba tund või enamgi täis tulnud. Ja pean ütlema, et enesetunne on parem küll. Ei, kaalu mõttes ei tunne küll veel mingit vahet (selleks on 9 päeva liiga lühike aeg), aga ma jään õhtuti palju paremini magama, mis minu puhul on väga suur asi.

Kooliga on asjad natuke keerulisemad. Jube raske on leida endas motivatsiooni ja kooliasjadega tegeleda, kuna kodus on nii palju segavaid faktoreid. Alles paaril viimasel päeval olen asjadega enam-vähem järje peale saanud (eks tähtajad hakkavad kukkuma ja õige tudeng teebki asju viimasel minutil :D).

Sotsiaalelust nii palju, et... Näost-näkku suhtlemist ma tõesti igatsen. Et saaks sõpradega istuda, juttu ajada, naerda... No ei tee iga päev pikki kõnesid ju - kõigil omad asjad ajada jne, aga enne kogu seda koroonat sai ju kooliski iga päev kokku, jutustada ja sotsialiseeruda. Nüüd ei ole sedagi ja tunnen end vahepeal kodus natuke üksikuna (mis siis, et pidevalt Messengeris mingid jutud käivad; seda õiget inimkontakti on ka ikkagi vaja).

Käisime eile poes ja nägin seal üht paari - mees seisis käruga, mis oli ääreni kraami täis ja naine tõi otsis veel mingit jogurtit sinna juurde, kui mees hõikas naisele, et "Kuule, meil ei mahu kodus need asjad külmkappi ära!". #corona

Edit: vaatasin just kaht eelmist blogipostitust ja realise'isin, et see praegune postitus on jube sarnane neile, aga noh, see on meie elu praegu. :D Ja eks need ühesugused postitused kajastavadki vist kõige paremini seda, kui tuim see isolatsiooniperiood reaalselt on :D

Koroonapäevik #5 - kodus passimine on igav!

Olen nüüdseks juba nii palju kodus istunud, et hakkan ära harjuma. "Hulluks" lähen iga päevaga aina vähem - tegevust on ju tegelikult nii palju! Näiteks olen eriolukorra ajal läbi lugenud juba mitu raamatut. 

Loomulikult teinud ka kooliasju, aga neid on väga palju keerulisem teha, kui ise füüsiliselt kuhugi (loengusse) kohale minema ei pea. Lihtsalt keskendumine on keerulisem ja üldse võtta kätte ja hakata tegema... Noh, siiani olen suutnud ikka kuidagi asjad ära teha, aga mitmed tähtajad hiilivad vaikselt lähemale.

Kuna liikumine on mul praegu reaalselt väga minimaalne, hakkasin aprillikuust kodus trenni tegema, mis ka natuke väsitab ja muudab õhtul magamajäämise kergemaks (kehalisest heast enesetundest rääkimata).

Teste tehtud 19 091, neist positiivsed 1018.

Surnud 13.