Kuperjanovi külastuspäev

Eile peale tööd kella kolme ajal seadsin sammud bussijaama poole ja sõitsin Viljandisse. Liina võttis mu sealt peale ja peale poeskäimist (ja ilge hunniku igasugu asjade kokkuostmist) sõitsime Valgemetsa Katsi juurde. Seal ööbisime ja hommikul ärkasime juba kell 7:30, et alustada sõitu Võrru.

 

No olime mõlemad ikka parajalt närvis - kuu aega polnud ju näinud üksteist. Oleme küll pea iga päev telefoniga rääkinud, aga see on ikka midagi muud. Passisime kuskil 20 minutit seal järjekorras, et end kirja panna. Seal pisikeses onnis oli niiii palav, et reaalselt oli tunda, kuidas higi voolas mööda selga, mõnna. Lõpuks saime siis registreeritud ja kutsuti raadiosaatjaga reamees Kakku. Ootasime õues tükk aega ja iga kord kui mõni pikem tüüp tuli eemalt, vaatasime, et see on nüüd meie oma, aga ikka pidime pettuma. Kui olime juba mingi 45 minutit oodanud, palusime neil uuesti kutsuda ja selgus, et esimesel korral ei olnud signaal läbi läinud ja nüüd tuli Tibuke mõne minutiga :)

 

 

See esimene pilk ja esimene kalli olid niiii head. ^.^

 

Siis läksime kolmekesi ja istutasime end kuhugi varjulisemasse kohta maha ning küsisime igasugu asjade kohta. Goldberg tuli ka suht kohe sinna ja tutvusime. Ta oli nii jutukas ja Liina rääkiski temaga rohkem vist kui Marttiga. Igatahes oli nii hea jälle selles kaisus olla :)

 

Kella 12 paiku tulid ta vanavanemad ja nad tõid lisaks minu ja Liina toodud stuffile veel kooki ja herneid ja muid asju. Siis tunni pärast läksid saatis Martti nad ära ja Goldberg toimetas minu sõdurikodu ette, kus ma võisin üksi oodata (mujal territooriumil ei tohtinud külalised üksi olla). Siis nad läksid sööma ning ma chattisin Aleksandriga facebookis. Ta tuli varsti minu juurde ja ajasime juttu mõnda aega. Agnega tutvusime ka ja istusime Martti telkmantli peal koos.

 

Peale söömist veetsime Tibuga veel mõne tunni koos, käisime sõdurikodus ka istumas ja kooki söömas ja õues istusime ka. Goldbergi tüdruk jõudis ka lõpuks kohale, nii et kohtusime ka ära. Kell viis oli see kurb hetk kui pidime lahku minema : ' ' ' ( Uuesti näeme ilmselt alles augusti lõpus või isegi septembris. :( Muidu oli niiiiiii tore ja olime mõlemad superhappyd :)

Naiste Päev

Täna oli meil malevas Naiste Päev, mis tähendab, et poisid peavad meid päev otsa poputama ja siis meie teeme neile mänge ja võistlusi, et selgitada välja parim kandidaat malevapulma peigmeheks.

 

Hommikul ärkasid poisid juba pool seitse ja läksid alla kööki pannkooke küpsetama, et neid kaks tundi hiljem tüdrukutele voodis moosi, šokolaadikreemi ja kohviga serveerida. See oli ülimalt armas. Kahjuks pidin ma kell seitse juba tööle minema, mis tähendas, et kuulsin sellest alles hiljem :(

 

Peale tööd käisime rannas osadega, kus sain omale korralikud päevitusriiete randid ja näo põletasin ka suht ära. Tagasi kodus, käisime söömas ja siis alustasime poiste võistluste korraldamisega.

 

Esimeseks pidid nad kirjutama 5 minutiga armastuskirja ja siis selle ette kandma. Sealt tuli mitu päris armsat ja ilusat asja. Mõned katkendid:

 

/.../ Öösel taevasse vaadates meenuvad mulle su säravad silmad. /.../

/.../ On möödunud kuid mil ma nägin su imelisi taevasiniseid silmi ja tundsin su sooje huuli. /.../

/.../ Sinu igat detaili ja liigutust oma graatsia ja õrnusega tahaksin vaadata igavesti. /.../

/.../ Kõik, mis ma siin ilmas soovin, on olla koos sinuga. /.../

 

Seejärel kutsusime nad kõik kordamööda tuppa ja küsisime neilt küsimusi stiilis "Milline oleks su unistuste tüdruk?" ja "Mida teeksid, kui pargis tuleks su naist meelitama purjus mees?". Peale seda ringi läks kaks poissi ära, kuna nad pidid tööle minema. Ülejäänud neli poissi panime me tampoonireklaame tegema. Morten üllatas väga ja nii Hans kui Kristjan rääkisid meile maailmasõdadest.

 

Seejärel panime kümme tüdrukut rivvi ja poisid pidid kordamööda aja peale neil selja tagant rinnahoidja ühe käega avama (särgid olid seljas ikka). Kõige kiirem suutis seda teha ajaga 9min 22sek.

 

 

Seejärel liikusime alumisele korrusele, kuna rühmajuhtide tuba oli jube umbseks ja palavaks muutunud suure sagimise peale. Seal pidid kõik neli kutti lakkima ühe tüdruku ühe käe küüned punaseks/siniseks. Tulemused olid võluvad. Minu küüsi lakkis Hans, kes suutis küünelakki määrida isegi mu sõrme teisele poolele, rääkimata küünt ümbritseva naha lakkimisest.

Viimaseks proovikiviks oli patsi tegemine. Seda tegid nad jälle kordamööda, et teised ei saaks esimese pealt õppida ja tulemus oleks originaalne. Kolm otsustasid punupatsi kasuks ja üks tegi keerupatsi.

 

Viimaks istusime tüdrukutega rühmajuhtide tuppa maha ja valisime võitja, kelleks osutus...

 

...homme saate teada :)

Baaritöö esimene kogemus

Eile olin siis Tervise Paradiisi hotellibaaris tööl seitse tundi. Esimesed kaks tundi venisid nagu kurja koera tatt lõugade vahelt - midagi polnud teha, umbes kolm inimest tellisid kohvi ja see oli enam-vähem kõik.

Kaheksa paiku hakkas huvitavamaks minema, siis sain juba ise kätt proovida kokteilide valmistamisega. Nüüd oskan teha näiteks maasika Margaritat. Vahepeal oli nii kiire ja palju inimesi, et klaasidest tekkis peaaegu puudus. Jooksime kahekesi edasi-tagasi, tegime jooke, panime klaase nõudepesumasinasse ja koristasime laudasid.

Enamus ajast oli hirmus palav ja olukorda ei teinud paremaks see, et aknast nägi otse randa, mis oli inimesi täis.

Baari sulgesime kl 00 ja peale viimaseid koristusi saime koju minna. Jõudsin tagasi poolsurnuna, kuna töö oli tõesti väsitav. Täna aga äratus enne seitset ja uuesti tööle - hommikusöögiteenindusse.

Tüüpilisemad malevamängud/tegevused

Mõnel on tekkinud küsimus, et mida siis malevas vabal ajal rühaga tehakse või missuguseid mänge mängitakse. Lubasin siis, et teen postituse tüüpilisematest mängudest, mida valdavalt ikka igas malevarühmas igal aastal mängitakse.

 

Nimemängud

1) Rühm jaguneb kaheks ja kükitavad maha. Rühmajuhid hoiavad nende vahel tekki. Kummastki grupist tuleb üks ette ja siis lastakse tekk alla - kumb enne suudab eesoleva nime öelda, saab selle inimese enda gruppi. Eesmärgiks on kõik enda poole saada ja muidugi üksteise nimesid õppida.

2) Kõik seisavad ringis. Üks ütleb oma nime ja teeb sinna juurde mingi liigutuse. Järgmine kordab eelmise nime ja liigutust, ütleb oma nime ja lisab liigutuse. Ringiratas peavad kõik eelnevad järgi tegema ja siis enda oma lisama.

 

Loch Nessi koletis

Kõik panevad silmad kinni ja üks, keda rühmajuht puudutab, on Loch Nessi koletis (tema avab silmad). Pimedad peavad otsima koletist, küsides kõigilt, kelle pimesi leiavad, et kas too on koletis. Kui ta ongi, siis on ta vait ja ei vasta midagi. Leidja võtab end koletisele sappa, käed õlgadel ja avab ka silmad. Mäng lõppeb, kui kõik on Loch Nessi koletise sabas.

 

Maffiamäng

Rahulikum õhtune mäng. Ringisistujatele jagatakse mängukaardid, igaühele üks (eelnevalt välja sorteeritud). Äss-maffia, K-politsei, Q-lits, J-arst, numbrid-linnakodanikud. Kui mängu seletada, veniks väga pikale, aga põhimõte on selles, et "öösel" avavad A, K, Q ja J kordamööda silmad. Maffia valib, keda ta tapab, politsei valib, keda kahtlustab, arst valib kellegi keda ravida ja lits teeb kellegi õnnelikuks. "Hommikul" ütleb mängujuht, kes tapeti, keda raviti ja keda rahuldati ja siis külarahvas peab arutama ja süüdistama, kes võiks maffia olla. Igas ringis hääletatakse üks inimene välja, keda arvatakse, et on maffia. Mäng võib lõppeda kahte moodi - maffia võidab (kõik teised on surnud) või külarahvas võidab (maffiad hääletatakse välja).

 

Vägistamine

See on üks tuntumaid "musimänge". Kõik seisavad ringis. Poisid saavad igaüks ühe paarisnumbri alustades 2-st ja tüdrukud igaüks paaritu. Üks läheb ringi keskele ja hüüab välja ühe paaris ja ühe paaritu numbri. Kui keskel on tüdruk, siis väljahüütud poiss peab talle põsele musi tegema ja väljahüütud tüdruk peab teda takistama. Kui keskel poiss, siis vastupidi. See, kes võidab, jääb ringi keskele (musitajal õnnestub musi teha või suudab teine ta ringist välja viia).

 

Mõrvamäng

Kõigile jagatakse paberilipikud, kus on kellegi nimi peal. Selle, kelle nime saad, pead sa ära tapma (alustatakse tavaliselt kallistusega). Tappa saab teist AINULT siis, kui olete kahekesi. Keegi ei tohi pealt näha. Kui suudad ära tappa, saad tema nimesildi endale ja tapad uut ohvrit. Mäng lõppeb, kui viimane on elus. See mäng kestab 24/7 ehk tappa võib näiteks vetsuukse taga varitsedes, hambapesu ajal, duši all, tööle minnes, millal iganes leiad võimaluse kahekesi olla.

 

Salasõbrad

See on armas tegevus, mida peaaegu alati tehakse. Igaüks saab omale paberilipikul nime ja peab selle inimese salasõber olema. Salasõbrale võib panna padja peale kirjakesi, kingitusi, saata kellegi kaudu talle kalli, komplimendi või midagi muud head. Maleva lõpus avaldatakse salasõbrad.

 

Ma ei ole kunagi...

Seistakse ringis ja keegi on keskel. Keskelolija peab ütlema midagi, mida ta kunagi teinud ei ole. Mängida võib kahte moodi - kõik kes ON seda asja teinud, vahetavad kohad või kõik kes POLE seda asja teinud, vahetavad kohad. Kohtade vahetamise ajal peab keskelseisja omale ringis koha leidma ja keskele tuleb uus. See mäng on hea võimalus õppida teisi tundma ja saada nende kohta igausugu fakte teada. Kui noored üksteist juba rohkem usaldavad, võivad need faktid päris põnevaks minna.

 

Rohkem hetkel meelde ei tule, aga neid on hirmus palju tegelikult.

Algas malev!

Eile hommikul kl 11:40 kogunesime bussijaama ees, kust alustasime oma bussiretke Pärnusse, kus pidime veetma järgnevad 20 päeva. Morteniga saime kohe kokku ja meil juttu jätkus. :)

 

Kohale jõudes pidime bussikast veel kõndima jupp maad oma kottidega. Olin hommikul verd andmas käinud ja ilm oli jõle palav ja vahepeal oli küll selline tunne, et viskan pildi tasku, kuna söönud ei olnud ma peale paari šokolaaditüki mitte midagi. Lõpuks siis jõudsime kohale. Nägime Morteniga veel Ingriini ja ma rääkisin Hedvigiga ka juttu.

 

Elame Pärnu Vabakooli klassiruumides. Süüa saime ka suht kohe ja söögid on siin head. Tubades on väga lämbe, kuna aknad käivad väga natuke lahti, aga äkki harjub ära...

 

Õhtul mängisime veel tutvumismänge. Algul tiirutasime ümber koolimaja, aga ei leidnud ühtki head kohta mängimiseks. Läksime lähedale parki hoopis. Tegime seal neid tüüpilisi maleva tutvumismänge ja siis tuleb mingi joodik meie juurde. Hakkab seal rühmajuhtidele külge lööma ja tahab, et üks malevlane kaasa tuleks temaga. Saime lahti temast lõpuks. Lasime edasi ja siis tuli teine joodik, mingi eriti creepy näoga. Siis otsustasime tagasi minna. Leidsime aiaaugu, kust pääsesime koolimaja palliplatsile ja läksime hoopis sinna :) Õhtul (öösel) mängisime veel maffiat.

 

Hommikune äratus oli kuue paiku. Me töötame neljas erinevas hotellis gruppidena. 18-aastaseid on meie rühmas koos minuga kolm ja meid saadeti Tervis/Paradiis hotelli. Teised jagunesid Tervis Spa, Strandi ja Ammende villa vahel.

 

Minu, Morteni ja Aleksandri töö seisnes siis põhimõtteliselt hotelli hommikusöögibuffee laudade koristamises. Ei midagi keerulist. Näpud lihtsalt väsisid ära lõppematute nõudehunnikute tassimisest. 18-aastaseid on sinna hotelli aga sellepärast vaja, et aeg-ajalt saame me õhtuti baaris töötada ja seal peab täisealine olema (obviously).

 

Nüüd olen juba töölt kodus olnud tund aega, nautisin külma dušši ja vedelen niisama, ootame teisi koju, kes läksid tööle alles kella kümneks ja tulevad kl 14.

KUPi ajateenijate naised

Eile pärastlõunal saime paari Tallinas elava neiuga kokku, kelle mehed ka Kuperjanovis aega teenimas on. Me istusime neljakesi koos viis tundi ja juttu oleks jätkunud kauemakski, aga üks meist pidi sadamasse vastu minema ja mina poleks trolliga koju jõudnud, kui me seal veel aega oleksime veetnud. Meil oli igatahes väga lõbus, rääkisime kaitseväest, meestest, iseendist, oma tulevikuplaanidest ja paljust muust. :)

Ja ainult 10 päeva veel ning me näemegi oma kõige kallimaid! <3

Maaaasikad

Maasikate hooaeg on juba ammu käes ja täna hommikul läksimegi Kajaga Raja tallu, kus sai soodsa kilohinna eest endale nii palju maasikaid korjata kui soovisid. Meie korjasime kahepeale ligi 30 kg maasikaid. Pean seda maasika"istandust" kiitma, kuna nende maasikad on tõeliselt magusad ja maitsvad.

 

Siis tulime koju ja puhastasime peaaegu kogu hunniku kohe ära, milleks kulus sama palju aega kui korjamiseks. Nüüd upume maasikamoosi, maasikate jm sisse. Ilmselt varsti saab jäätisekokteilist maasikatega ka kõrini :D

 

 

Veel kaitseväest

Äkki kellelegi pakub huvi :)

http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2013/09/30/esimene-paev-kaitsevaes-mis-mees-te-uldse-olete

http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2014/07/02/ajateenistusse-asuvate-noorte-seas-on-koige-populaarsem-luurekompanii

http://www.postimees.ee/2842891/pooled-kuperjanovi-pataljoni-suvised-kutsealused-alustasid-ajateenistust

---------------- EDIT ------------ 12.07. -----------------

Ja väga hea kaitseväeteemaline blogi on http://ajateenija.ee/
Mina lugesin selle otsast lõpuni läbi ja mõistan nüüd hoopis rohkem seda värki :)

Nädal aega kaitseväge

Martti on nüüdseks juba nädal aega Kuperjanovi Jalaväepataljonis olnud. Oleme mõned korrad rääkida saanud ja nad on seal juba päris palju asju teinud. Kehaline koormus on päris korralik - 7-8 korda päevas 20 kätekõverdust ja hommikuti jooksevad, päeval palavaga marsivad ja harjutavad rividrilli jne.

Meil on Facebookis selline grupp, kus on Kupi ajateenijate naised ja seal siis arutame igasugu asju. Päris huvitav on, kuna igaüks saab oma mehelt erinevat infot ja kamba peale (meid on hetkel 14 seal grupis, umbes pooled vestlevad aktiivselt) saame päris korraliku infopagasi. Vahel kui olen Marttilt telefonis midagi küsinud, siis imestab, et kuidas ma neist asjadest nii palju tean :)

27. juulil lubatakse igatahes lähedastel külla minna sinna ja oleme Martti emaga arutanud juba, et kindlasti lähme. Maleva rühmajuhid lubasid ka, et kui soovin oma vabal pühapäeval Võrru minna, siis nende poolest sobib. Viime talle šokolaadi :)

Naljakas on see, et Martti aeti juba habet ajama, kuigi tal enam-vähem midagi ajada ei ole :D Aga seersant nõuab, et iga pisimgi karv oleks aetud :D Nii et habemeajamisasjad peab ka viima talle. Nüüd kui oma peaaegu olematuid karvakesi lõua pealt maha silub, hakkab seal võibolla mingi korralikum asi kasvama :D

Igatsen ja ootan juba 27. juulit!

XXVI Üldlaulupidu 2014

Eilse päeva pühendasime Mummi, Marise, Iona ja Alana Mayaga laulupeole. Hommikul kell 10 hakkasime juba vaikselt liikuma, tegime pika vahepeatuse Kadrioru pargis, kus Alana Maya sai pikalt mänguväljakutel mängida. Siis kõndisime mööda mereäärt, mis võttis ka päris pikalt aega, kuna kõik peale Mummi lõbustasid end liiva peale joonistamise/kirjutamisega, meres jalgupidi solberdamisega jms.

Peale kella ühte jõudsime Lauluväljakule, aga kuna väravad avati alles kell 14, siis tegime seal muru peal väikse pikniku ja ootasime. Pidime kokku saama kahe šotlasega, Colin ja Micheal, kes tahtsid meiega juttu rääkida ja teada, milline on Laulupidu eestlaste silme läbi.

 

Rongkäik jõudis Lauluväljakule pisut enne kolme ja vaatasime seda tükk aega. Märkasin teiste seas ka tuttavaid - Liisit, Marenit ja isegi üht õpetajat, kes polnud mitte meie kooliga koos, vaid mingi oma laulu/tantsurühmaga. Vahepeal käisime keha kinnitamas ja siis tagasi rongkäiku vaatama. Liisi, Mai-Liisi ja Mareniga hängisime ka vahepeal ning vahetasime muljeid.

 

Viimaks siis kell 21 algas kogu kontsert. Laulupeotuli, mis oli selleks ajaks läbinud juba 1000 km ja 7 maakonda, toimetati üles torni ja esimese laulu ajal süüdati torni tipus suur Laulupeotuli põlema. Laulupidu ise oli väga-väga tore ja läks väga südamesse. Eriti läks rahvas käima siis, kui tulid need ilusad ärkamisaja laulud "Ärkamise aeg" ja "Koit". Neid lauldi lausa kaks korda ja kutsuti laulu autorid ka pulti. "Koitu" laulis Tõnis Mägi teisel korral ise ning terve Lauluväljak laulis kaasa, see oli väga ilus.

 

Enne kahtteist natuke hakkasime tagasi jalutama. Päikeseloojang oli ilus ning tegime pilti mere ääres. Kõndimine oli väsitav, õnneks saime paa peatust bussiga, muidu oleksime päris ära surnud pärast pikka päeva. Mina jõudsin koju alles peale ühte öösel. Emotsioonid on aga ainult positiivsed ja väga vahva päev oli!
 

Martti lõpetamine

Reedel, 20. juunil oli Martti gümnaasiumilõpetamine. Mina koos tema ema ja vanavanematega istusime ka saalis aktusel, teised tulid kas kooli juurde õnnitlema või saime söögikohas kokku. Aktus oli ilus. Mõnusalt lühike kuidagi, kuigi lõpetajaid oli kolm paralleelklassi. Peale aulatseremooniat käisime veel väljas ringi, ma õnnitlesin Samueli, Liisat ja Railit. Gretet nägin ka ja sai paar sõna juttu aetud; nii kaua polnud üksteisega rääkinud :)

 

 

Ja täna varahommikul läks Martti kaitseväkke Võrru, Kuperjanovi Jalaväepataljoni. Näeme oktoobris. Mingu sul seal hästi, Tibu!