Talvojade pulm

Käisime viimasel nädalavahetusel Martti onupoja Raini ja tema kaasa Maili pulmas. Pulm toimus Anija mõisas, kus oli väga ilus. Ametlik tseremoonia toimus mõisa aias ning oli parajalt lühike ja armas. Pärast tseremooniat, kui pruutpaar läks tunnikeseks ilupilte tegema, toimus ülejäänud külalistele väike discgolfi võistlus, mis tekitas kõigile parasjagu naeru.

Oma kauni abikaasaga

Noorpaariga (foto: Maaris Puust)

Pidu ise toimus kõrvalhoones ja oli tõesti väga tore. Söök oli imehea, bänd tasemel ja külalised vahvad. Peoruumi eesruumis oli püsti pandud photobooth, kus said kõik soovijad endast naljakate mütside või prillidega pilte klõpsutada. Pulma temaatika oli väga ilusti paigas alates kutsetest ja lõpetades lauakaunistustega. Pulmas jagati välja ka terve hulk ameteid, milledest minule määrati Ülistaja roll ehk pidin õhtu otsa komplimente jagama. Üldse jõudis meie lauda neli ametit - Liinast sai Rõõmurull, Merikesest Toostimeister ja Rasmusest Killuvend.

Meie laudkond (üks inimene pildilt küll puudu)

Pidu lõppes öösel umbes kl 2 paiku ja siis hakkasime Marttiga kodu suunas sõitma - imeilus päikesetõususõit oli.

Emme sünnipäev

Viisime empsi Martti ja Ramsesega sünnipäeva puhul Tallinna Loomaaeda, et veeta mõnus suvine päev üheskoos. Kaasas oli piknikupoolist ja muidugi ei puudunud suvisest päevast jäätis. Kingiks sai ilus valge Garmini kell, et emps saaks ikka ilusti oma samme lugeda. :)

Magister Martti

Martti on olnud megatubli ja jõudnud nii kaugele, et oli aeg see magistrikraad kätte saada ja koolikott (vähemalt mõneks ajaks) nurka visata. Magistritöö kirjutamine oli loomulikult omaette ettevõtmine. Eks ma püüdsin teda sellega igati aidata (tööd mitmekordselt üle lugedes, õigekirja parandades ja lauseehitust toimetades ja kasvõi lihtsalt kirjutamismaratonidele kohvi tuues). Suurt abi sai ta ilmselt moraalses mõttes ka Eliselt, kellega nad seda kadalippu koos läbisid (küll eri erialadel). Aga lõpuks sai kirjutatud magistritöö teemal "Automaatkontrollide arendus õppetöö tagasisidestamiseks aines Andmebaasid" ja kaitstud edukalt kõige kõrgemale hindele!

Kohvitellimus magistritöö kirjutajaile

Lõputöö esitamise õhtu

Kaks kõige tublimat magistranti

Kõige lähematega

Jaanipuhkus

Selle aasta jaanipäev venis toredasti kolmepäevaseks ürituseks. Jaanilaupäeval tuli meile külla kogu Siilitare rahvas, nii et olime üheksakesi. Olime enam-vähem ära jaganud, mida keegi kaasa toob/teeb - Siilitare poolt tuli jogurtimarinaadis kana, makaronisalat ja astelpaju-rabarberikook ja meie poolt lambasoolevorstikesed, värske grillsalat ja minu tehtud rullbiskviit. Martti oli hästi tubli ja grillis kogu selle hunniku liha ja vorste ära kuni meie näljaste nägudega ümber laua istusime.

Tegevusteks olid meil rõõmukuubikud (vt nt Brain Games'is "Happy cubes"), mis oli kõigi seas väga suur hitt, ja muidugi Mölkky, mis on lihtsalt täiega tore aiamäng. Rõõmukuubikud tekitasid lausa nii suurt elevust siilitarelaste hulgas, et nad otsustasid neid endale paari päeva pärast algavale autoreisile kaasa osta, et oleks pikal sõidul midagi lastel (ja suurtel) teha!

24ndal olime lahkesti palutud Eva sünnipäevale Siilitarre. Kuna see oli rohkem ikkagi laste pidu, siis meie saime suurema osa ajast istuda, snäkitada ja täiskasvanutega juttu puhuda.

Ja 25ndal käisime lõpuks ometi Sepa-Matul külas. Natuke aitasime seal tööd ka teha (heinaloogu ümber keerata ja pisikesi tammepuid otsida), aga muidu tegime lõkketuhas kartuleid ja grillisime vorsti ja rääkisime ma(j)aomanikujuttu.

Martti pole enam "noor"

Seaduse järgi on "noor" 7-26aastane, seega Martti on siis nüüd päriselt täiskasvanu. :D Tähistasime seda sündmust juba päevake varem Laura ja Samueliga lauamänge mängides ja head-paremat süües. Ma kinkisin Marttile sünnipäevaks Mõnnaka (hästi suur ja pehme pleed-pusa) ja lõbusaid sokke. Samuel ja Laura tõid loomulikult lauamängu. :) Söögiks tegime kartulisalatit ja ahjuvinkusid ja pähe panime lõbusad peomütsid, et nooruseeast väljumist ikka vääriliselt tähistada.

Soolaleivapeod

Kui uus kodu soetatud, tuleb teha ju ka soolaleivapidu(sid). Muidugi tikkusid erinevad inimesed meile juba külla, et näha, kuidas me nüüd elame ja missugune on meie uus kodu, seega otsustasime peod teha võrdlemisi varakult. Mis siis, et meil veel näiteks diivanit polnud. Kõik ju saavad aru, et see sisseelamine ja sisseseadmine võtab natuke aega. Isegi kui mõni kast veel kuhugi seisma jääb, on okei.

Planeerisimegi kolm pidu - kaks erinevate perekomplektidega ja ühe sõpradega, kolmel laupäeval järjest (4., 11. ja 18. detsembril). Esimesel peol käisid isa-Kaja, Liina-Rivo, Mumm ja Martti vanaema-vanaisa. Teisel sõbrad (Rain-Maili, Claudia-Al, Samuel-Laura, Margus) ja Rain-Maili said endale au olla esimesed külalisööbijad meie uues kodus. Kolmandal peol käis Siilitare rahvas + emme ja Ramses.

Pakkusime kõigile omatehtud kartulisalatit ja lisaks erinevaid variatsioone muudest asjadest (väikeseid verivorste, kringlit, kooki vms). Ja loomulikult tegime lõputult tuure kodu peal, mis kõigile väga meeldis. Väga vahvad ja lõbusad kolm laupäeva olid. Aga päris väsitavad ka. Ütleme nii, et detsembrikuu on väga pidune sel aastal, aga see-eest saab uuel aastal puhata. Võibolla?

Pilte tegin kahetsusväärselt vähe, seega paar üksikut siin on.

Mumm 80

Laupäeval tegime ühe päevase sõidu Tallinna ja tagasi, sest oli tähtis päev - Mummi 80 aasta juubelisünnipäevapidu. Soovime kõik talle veel rohkelt rõõmu, õnne ja mõnusaid tegusid!

Pidu ise oli väga tore. Kohal olid Merje ja Malvi oma peredega ja mitmel olid kaaslasedki kaasas. Mõnda sugulast polnud juba palju aastaid näinud ja kõik olid nii meeletult palju kasvanud ja täitsa uskumatu ikka, et mul suguvõsas nii palju nii tublisid inimesi on! Hästi armas ja tore oli kõiki näha ja juttu puhuda.

Mina ja Mumm

Jaanipäevapuhkus

Sõitsime esmaspäeval Lagedile, et veeta 5 päeva Lagedil/Tallinnas/Muugal ja lihtsalt natuke puhata (ausalt ka, see koroonaaegne kool võttis rohkem läbi kui tavapäraselt oleks võtnud ja minul oli 2 nädalat jutti olnud välipraktikad, seega mina vajasin seda puhkust küll täiega). Puhata saime muidugi üsna vähe, sest kõik need päevad olid tegevusi täis, aga väga mõnus ja tore oli sellegipoolest.

Esmaspäeval pidasime Lagedil Martti lõpetamise puhul väikese aiapeo. Teisipäeval oli muidugi jaanipäev, mis tähendas külalisi, palju süüa, lõket jõekaldal ja nii edasi. Mõnus oli - ilm oli super (ehk isegi natuke liiga palav).

Kolmapäeval aitasime Lagedil mõningaid töid teha, kastsime maasikaid ja vaarikaid ja natuke chillisime jõe ääres ka (lugesime raamatuid). Jube palav ilm oli, seega loomulikult vesi kutsus ja käisime palju jões ka. Kahjuks ujumisriideid kaasas polnud, aga sellest polnud midagi. Mõnusaks jahutuseks oli ka lihtsalt tammi parandamine/ehitamine, et ujumiskoht natukenegi sügavam oleks. Ahjaa, autot pesime ka (see tähendas suuremas osas veesõda jääkülma vee ja survepesuriga).

Neljapäeval käisime poes ja üritasime mulle päevitusriideid leida, aga igal pool olid selle lollaka lõikega, mis praegu jube moes on ja mulle ei meeldi see. Martti sai vähemalt endale ujukad. Ja Rivolt lõpukingiks uue telefoni (jah, ma olen natukene kade). :)

Reedel oli ema sünnipäev. Läksime talle (ja Ramsesele, kes oli eelmisel õhtul/öösel sinna jõudnud) Muugale järgi ning viisime ta üllatusena loomaaeda. Olime mõnusa pikniku ka kaasa pakkinud ja veetsime seal vähemalt neli tundi. Päev oli megalõbus. Pärast läksime Muugale, grillisime vorstikesi ja täidetud lavashi ja nautisime ilusat ilma.

Sõbrapilt piisonitega

Piknikupaus

Maasikapeenar Uue-Laanele

Liisil tuli tore mõte teha Uue-Laanele maasikapeenar ja ta kutsus minu ka kampa - tema kastab hea meelega, aga rohimas ja korjamas käiksin ise. Ja muidugi peenar tuleb ise valmis kaevata. Võtsimegi selle ühel maikuupäeval ette ja tegime alguse ära. Liisul oli kaks 1x10m peenrakilet/vaipa ning otsustasime esialgu mõlemad endale 5 meetrit peenart tekitada. Maapind oli seal paksult naadiga kaetud, seega alustasime naadi niitmisega. Ja siis polnud muud kui labidaga kallale! Pinnas on seal jube hea - muld on mõnusalt kohev ja ilus ja vihmausse on ka palju. Esimesel päeval kaevasime mõlemad ehk pisut alla poole planeeritud viiest meetrist.

Enne tööde algust

Eesmine on minu peenrake :)

Nõnda hea tujuga me oma tööd teemegi :)

Edasi tegime peenraid mõni päev hiljem (tegelikult tegi Liis vahepeal ka, aga tal on sinna kõvasti lühem tee minna kui mul ja seega ka lihtsam bakatöö ja kõige muu vahelt tunniks-paariks kaevama minna).

Geograafiline sünnipäev

24! Appi! :D

Sel aastal oli väga meeldejääv sünnipäev. Olin jupp aega mõtisklenud selle üle, kuidas pidada ja kas üldse kuidagi pidada, sest väga ei osanud kedagi kutsuda - tutvusringkond on lai, igalt poolt eri valdkondadest sõbrad, kodus ruumi eriti pole, palju raha ka pole... Seega otsustasin lihtsalt mõnedele parematele sõpradele/sugulastele sõnumi saata, et võib läbi astuda ja pakun süüa jne.

Hommikul loomulikult läks uni üsna varakult ära (kuigi asi võis selles olla, et olin eelmisel õhtul üsna väsinud ja läksin aegsasti magama). Tegime Marttiga väikese sünnipäevahommiku - Martti oli eelmisel õhtul ise mulle komme meisterdanud (rummitrühvleid ja kirju koera kommikesi) ja ta kinkis mulle teatripiletid ka :) Armastan teatris käimist, aga viimasel ajal pole eriti jõudnud (okei, mis ma valetan, ma olen vaene lihtsalt ja ei saa lubada endale sellist lõbu).

Külaliste koha pealt tegi otsa lahti Liisu, kes tuli lõuna paiku ja kellega veetsime mõnusad mitu tundi koos. Liisu tõi kohupiimakooki ka, mis oli väga maitsev. Ja ta kinkis mulle Reet Piiri "Suure kindaraamatu", kus on kihelkondade kaupa hunnikute viisi Eesti rahvuslikke kindamustreid sees. Megaäge!  Vaatasime seda vist mingi kaks tundi vähemalt... :) Vahepeal hüppas läbi ka Ramses.

Õhtupoole tulid külla kaks geograafi - magistrant Merli ja esmakursuslane Erli. Merli chillis natuke aega, rääkisime juttu, sõime ja nii. Erli jäi pikemaks, mängisime lauamänge ja meil oli väga lõbus :P

Aga üks lugu juhtus ka mu sünnipäeval. Nimelt olin tellinud Selverist kaks singi-juustukringlit, et neid sünnipäeval koos külalistega nautida. Kirjutasin tellimuse juurde kommentaarides Caps Lock'is, et nad EI paneks kringlitesse ananassi. Ja mida nad tegid? Panid kringlitesse ananassi muidugi. Kui ma selle ennelõunal avastasin, helistasin kohe Selveri infoletti, rääkisin, et selline lugu ja et mis nüüd saab.

See tädike seal toru otsas oli selline lõbusavõitu ja ütles rõõmsalt, et "noh, ma ei teagi, mis nüüd siis teha". Lõpuks siis lubas, et läheb kohe pagari juurde ja uurib, mis toimub ja helistab mulle siis tagasi. Kolmveerand tundi hiljem ei olnud veel mingit kõnet saanud ja helistasin uuesti sinna infoletti. Seal oli juba mingi teine tädi, kes ütles, et tema ei tea üldse midagi ja et läheb uurib, kuhu see tädi jäi, kes enne uurima läks, ja helistab mulle tagasi. Mina siis istusin seal veel mingi pool tundi, proovisin veel neile helistada, aga nemad enam vastu ei võtnud.

Lõpuks palusin Marttit, et ta sõidaks sinna Selverisse kohale ja uuriks neilt otse, et mis toimub (mul oli Liisu juba külas ja ei saanud ise kaasa minna). Martti sõitis kohale, sai seal siis juhataja kohale kutsutud, kes rääkis minuga läbi Martti telefoni - vabandas, et tõesti nendepoolne viga, ja pakkus mulle kompensatsiooniks sama palju juustukringlit ja stritsleid (sest neid neil oli veel). Mõtlesin, et mis seal ikka, vähemalt saan ma midagi süüa.

Seega oli meil üks ilgelt suur hunnik igasugu kringlit ja stritslit. Iga külaline, kes käis, sai koju kaasa ühe terve juustustritsli, sest kahekesi oleksime me neid igavesti söönud.

Tallinna-sünnipäev möödus ka väga mõnusalt. Käisime Räägus minu ja Kaja sünnipäevahommikusöögil ja natuke isadepäeva ka sisse. Sain kauaoodatud "Eesti rahvusatlase" ja pealekauba veel täpselt 100-aastase Eestimaa kaardi, mille isa oli Hilja juures juhuslikult leidnud. Hullult äge! Ja Muugal tegime suitsukalasalatit ja sõime odrakaraskit ja olime lihtsalt mõnusalt.

see vist on ainus pilt, mis ma sünnipäeva paiku tegin :)

Ja geograafiline oli mu sünnipäev lihtsalt seetõttu, et pidasin seda erinevates kohtades ja sain kingiks nii mitu geograafiaga seonduvat asja, mis on vahva! :)

Mamma 70

Olime Liisuga juba paar kuud planeerinud, et tahame Mammale teha toreda sünnipäevapeo, teha ise kõik söögid ja värgid ning lasta Mammal nautida ja puhata. Meie planeeritud suur pidu muutus  Mamma enda soovil väiksemaks pere keskis peoks, aga hästi mõnus oli.

Valmistasime Liisuga igasugu maitsvaid asju ja Kaspargi tegi lausa kaks käiku - supi ja pannkoogid (täiesti ise). Kokku oligi meil siis eelroog - Liisu küpsetatud pirukas/quiche, kaks suppi - Kaspari aedvilja-juustusupp ja minu ja Liisu tomati-läätsepüreesupp. Seejärel pearoaks ahjukotletid kartuli ja salati ja värgiga ning magusaks oli minu tehtud šokolaadi-toorjuustukook, Kaspari pannkoogid, ja emme tehtud plaadikoogid.

Martti kupatasime õue lastega möllama, et nad meil toas jalus ei oleks (Kaspar muidugi aitas omal soovil köögis ja tegi oma roogasid ka). Päev oli megavahva ja lõpuks olime küll ikka nii väsinud, et hea oli koju sõita :))

Jaanipäev '19

Lõke, söök, pidu, jõgi... Nagu ikka - hästi mõnus oli :)

Piusal jõmpsikaid väsitamas

Pakkusime Marttiga, et korraldame Kambja jõmpsikatele ühe vahva päeva, et emme-issi saaksid natuke rahulikult olla, omi asju teha ja end taas energiaga täita. Mõeldud-tehtud. Sai üks kena laupäev kokku lepitud ja plaanid paika sätitud - vihmase ilma korral teeme tubasemaid tegevusi, ilusama ilmaga sõidame Piusale. Õnneks oli ilus ilm!

Hommikul saimegi oma kolm last kätte ja sõitsime Piusale. Seal oli mõnus mänguväljak, kus mängisime ikka jupp aega. Mina ja Martti lõbutsesime liivakopaga, sest meie lapsepõlves sellist imeasja küll kuskil ei olnud.

Vaieldamatult lemmik oli aga muidugi liivamägedes seiklemine. Lapsed läksid nii hoogu ja neil oli ikka elulõbus seal. Seal olid väikesed tiigikesed, mis varase hommiku tõttu olid veel jääkaane all ja kuhu oli hullult vahva kive, oksi ja jäätükke loopida. See kindlustas küll vähemalt tunniks ajaks, kui mitte kauemaks, neile tegevuse.

Päeva poole läksid muidugi kõigil kõhud tühjaks ja siis tegime väikese makaronisalati- ja banaanipikniku. Ja edasi sama hooga - liivamägedesse püherdama, kulli ja pimesikku mängima, künkaid vallutama ja ohjeldamatult jooksma ja naerma. Üks paremaid asju on näha, kuidas lapsed õues lõbutsevad ja naeravad.

Tagasiteel jäid nad kõik muidugi suurest väsimusest tuttu. Hüppasime tee peal poest ka läbi, et banaane juurde osta (kuna sai lubatud). Koju jõudes ärkasid nad tasapisi üles, sõid igaüks kolm banaani ja lontsisid siis koduukse poole sellise väsimusega nagu oleks nad päev otsa sunnitööd teinud.

74 miljonit sipelgat

Eile tuli selline huvitav mõte, et kui me juba Meenikunno rabasse minemas oleme, siis miks mitte teha seda päikesetõusu paiku. Esiteks on siis loodus palju huvitavam ja teiseks pole siis veel nii palav. Idee võeti rõõmuga vastu ja nii et kella 3.30 paiku sõitma hakkasimegi.

Ma pole kunagi varem nii varajasel kellaajal rabas käinud. Ja see vaatepilt oli ikka midagi muud kui nö tavaline. Muidugi veelgi huvitavam oleks ehk olnud kl 4 paiku, kui kõik on uduga kaetud, aga ka suur tõusev oranž ketas, mis kattis kõik oma kuldse valgusega üle, tekitas muinasjutulise vaatepildi.

(foto: Iona)

(foto: Iona)

Veidi üle poole matkaraja läks läbi metsa, aga selle püüdsime me läbida nii ruttu kui võimalik, sest meid ajas taga metsik parv sääski, kärbseid ja parmusid ja iga kord, kui seisma jääda, oli sul neid vähemalt kümme korraga kallal. Avastasime aga, et seal metsas on TOHUTULT palju sipelgapesi. Infoviit ütles, et ühes sipelgapesas elab umbes 2 miljonit sipelgat - meie nägime 37 pesa, millest umbes 3-4 olid väikesed ja ülejäänud lihtsalt hiiglaslikud.

Iona ja Joe saabusid Eestisse!

Juba üle poole aasta olin oodanud, et Iona ja Joe tulevad juuli alguses Eestisse ja meil saab palju huvitavaid seiklusi olema. Nüüdseks oleme juba umbes kaks nädalat koos veetnud. Tallinnas käisime ilmselgelt vanalinnas jalutamas, näitasin neile igasugu olulisi kohti ja ehitisi ja rääkisin nii palju, kui oskasin. Joe soovil käisime KGB kongide muuseumis. Samuti tegime tiiru Kadrioru pargis ja presidendilossi ümbruses. Tahtsin neid lauluväljakule ka viia, kuna see on ikkagi üks olulisemaid kohti Eesti ajaloos, aga seal käis parajasti Õllesummer, nii et jääb mõneks teiseks korraks.

Teel Kiek in de Kökist Neitsitorni

Lihtsalt keskaegsed Iona ja Joe

Ühe päeva veetsime Eesti Vabaõhumuuseumis, kus sai mõnusalt jalutatud, muistsetest eestlastest põnevaid lugusid kuuldud ja loomulikult külakiigega kiigutud. Seal näidati ka väikest filmi kunagistest pulmakommetest, mis oli väga... lõbus ja samas ka silmi avav.

Külakiik kontrollitud ja kiidetud