Eesmärkidest

Aasta tagasi said püstitatud sellises eesmärgid:

1. Loen läbi vähemalt 24 raamatut. - Done! Lausa 28 :)
2. Jätkan sama tõsiselt oma hispaania keele õpinguid. - Checkpointini jõudmist ma ei oska kommenteerida, sest Duolingo tegi suure update'i ja struktuur muutus korralikult. Aga olen püsivalt iga päev ikka teinud, seega saab vist edukaks lugeda. :)
3. Võtan sel aastal investeerimise teemat tõsisemalt. - No ma ostsin veits aktsiaid ja toimetasin Mintoses. Aa ja ühe NFT (Taneli digikana) ostsime ka Marttiga. :D
4. Loodan jõuda selleni, et koon ühe Haapsalu räti nö "õigest" lõngast ehk sellest eriti peenest villasest. - Ei, aga alustasin hoopis Haapsalu salli, mis on rätist peenem ja keerukam.
5. Taaskord võiksin õppida midagi täiesti uut. - Neid asju oli kindlasti mitu - uut sorti hoidiste tegemised, õppetunnid aianduse ja majapidamise kohta, kasside tervise kohta jne. Mingit üht suurt konkreetset asja ei oska välja tuua.
6. Soovin sel aastal rohkem keskenduda oma tervisele. - Jah! Olen sel aastal rohkem trenni teinud, püüdnud ka jälgida, mida suust sisse panen ja aastaga olen alla võtnud umbes 6 kg.
7. Jätkata oma eluviisi loodussõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks muutmisega. - Usun, et ka selle eesmärgi võib tehtuks lugeda. Saime oma kompostikasti ja alustasime kompostimisega, olen veel rohkem asju ise purki teinud, k.a teesid korjanud-kuivatanud, vähendanud osade toidu- ja/või tarbeesemete puhul plasti tarbimist (nt vahetasin näopesugeeli paberpakendis näoseebi vastu, tarvitan AINULT pakendivaba tükkšampoone, ostan köögivilju võimalikult lahtiselt jne). Samuti olen rohkem lugenud pakendivabaduse kohta ja vaadanud nii mõnegi dokumentaali. Soovitan nt Bonnie Wrighti "Go Gently" ja filmidest "Why Plastic? The 100 Billion Bottle Problem", mis on eestikeelse pealkirjaga "100 miljardi pudeli probleem" vaadatav ka Jupiterist.

Ja 2023. aastaks mõned.

1. Loen läbi vähemalt 20 raamatut.
2. Panen hispaania keelega edasi! Ehk võiksin Duolingos jõuda ära teha 60. peatüki.
3. Tegelen tugevalt rohkem aiandusega kui eelmisel aastal. Eriti vahva oleks, kui jõuaks oma unistuse - peenrakastid - ellu viia ja miskit õues kasvatada.
4. Õpin midagi täiesti uut. :)
5. Jätkan enda eluviisi tervislikumaks ja tasakaalustatumaks muutmisega.
6. Hoian terve aasta elus pere tulude-kulude tabeli täitmist.
7. Käin kuskil reisil või pikemal matkal.
8. Koon oma lõngakasti vähemalt poole vähemaks.

Mis toimus aastal 2022?

Kõige elavamalt on vast meeles erinevad kultuuriüritused. Terminaator 35. aastapäeva show Saku Suurhallis ja Trad.Attack!-i suvelõpukontsert Tartu lauluväljakul. Samuti kalapuhvetite päev Sibulateel.

Termikal

Muidugi möödus ka lõviosa meie esimesest aastast uues kodus, mille jooksul võõrustasime palju erinevaid külalisi ja tegime ka mõningaid töid - ehitasime endale garaaži töölaua ja välja väikese trepi, et oleks mugavam liikuda. Tehtud said ka lõunapoolsed tasandustööd. Pisut juba kasvatasin aiasaaki ka, aga see jääb suuremas osas siiski järgmis(tes)se aasta(te)sse.

Loomulikult ei saa mainimata jätta meie kõige pisema pereliikme lisandumist - Lohe!

Mina külastasin esimest korda elus Vormsi saart ja käisin esimest korda elus spaas saunatamas-soolatamas-sulistamas.

Ka mu hoidistamishuvi sai tugeva tõuke edasi - tegin esimest korda ise maasika- ja kreegimoosi ja purki said ka purustatud tomatid.

Käsitöö koha pealt oli mul ka tore aasta. Alustasin oma elu esimest Haapsalu salli, tegin valmis elu esimese mütsi, kudusin mitu paari sokke Ukraina sõduritele ja palju muud.

Aastavahetus

Ma ei oskagi sellest midagi kirjutada sel aastal. Me ei teinud midagi erilist. Me olime terve 31. detsembri kodus ja vahtisime "Grey anatoomiat". Hommikul sõime pirukaid ja päeval tegime suure laari kartulisalatit, mida paar päeva nautida. Tegelikult tahtsime ise kotlette ka teha, aga ikkagi ei viitsinud ja sinna nad jäid.

Ma natuke põdesin kiisude pärast, et kui naabrid kesköö paiku väga kõvasti ilutulestikku hakkavad paugutama, et nad siis väga hirmunud on, aga õnneks meie kõige lähemad naabrid (vist?) ei lasnudki ühtegi raketti. Kaugemal ümberringi oli paugutamist küll ja veel, aga see õnneks Lulut ega Lohet ei traumeerinud. Eelmisel aastal lasid ühed naabrid küll siinsamas ilutulestikku ja Lulu värises terve aja vanni all.

Nõks enne keskööd keerasime ikkagi ETV peale ja kuulasime presidendi kõnet ja lõime šampuseklaasid kokku, et oleks ikka natuke aastavahetust ka.

Päikselised jõulud

Jõululaupäev algas kauni päiksesäraga. Sõime ahjust tulnud saiakesi ja muidugi ei ole meie kingitraditsioonid selles osas muutunud, et avasime pakid kärsituse tõttu juba hommikul. Martti sai minult kontserdipiletid, kokaraamatu ja näoseebi. Minu pakist vaatasid vastu aiatööriistad! :P

Päevaseks tegevuseks olime planeerinud jalutuskäigu looduses. Martti valis mingi Emajõe kaldal oleva umbes 3-kilomeetrise matkaraja, mida avastama läksime, ja see oli imekaunis. Rada oli hästi tore - osaliselt lume ja jää all olevat laudteed pidi ja osalised läbi metsa. Ilm oli ka imekaunis.

Koju tagasi jõudes olime miskipärast jube väsinud ja tegime diivanil umbes 2h uinakut. Kui lõpuks ärkasime, kaalusime, et kas üldse hakata jõulupidusööki valmistama, et äkki viskame lihtsalt hädaabiolukordades mõeldud külmutatud pitsad ahju ja asi ants. Lõpuks võtsime end siis ikkagi kokku ja kukkusime vaaritama. Ja ikka verivorstid, kapsas, kartulid (me tegime kartuliputru sel aastal), liha, kaste jne. Ausalt, seda sööki sai nii palju, et me oleks mõlemad oma pered võinud ära toita. Etteruttavalt ütlen, et me sõime seda kahekesi veel neli päeva.

Sünnipäev

Mu 27-aastaseks saamise päev oli väga vahva. Martti oli planeerinud mulle mingeid üllatusi, mis kohe hommikul algasid. Ma olin osaliselt ära arvanud, mis me teeme, sest mulle olid koti pakkimise juhised antud. Nimelt algas hommik VSpas sulistades-saunatades, mis oli niiiii mõnus. Ja edasi viis Martti mind Creppi hommikust/lõunat sööma, kuhu üllatus-üllatus, tuli ka Claudia.

Õhtu poole kodus olles olime plaaninud õhtusöögiks pitsat teha ja Martti käis muudkui pinda, et äkki hakkaks juba toimetama. Mina ei tahtnud üldse veel, sest mul ei olnud veel tühja kõhu tunnet, aga lõpuks siis hakkasime tegema, sest Marttil oli väga vaja. :D Selgus, et ega tema utsitamine polnudki tema suure nälja tõttu, vaid sellepärast, et kolmas üllatus oli Sami ja Laura küllatulek. Ühesõnaga panime pitsa ahju ja mängisime lauamänge ja veetsime hästi mõnusa õhtu. Isegi ühtegi pilti ei jõudnud terve päeva jooksul teha, nii tore oli. :D

Purustatud tomatid purki

Mul on juba ammu suureks unistuseks olnud ise purustatud tomatite purki tegemine. Esiteks meeldib mulle hoidiseid teha, teiseks tarbida, kolmandaks on see majanduslikult mõistlikum ja neljandaks ka keskkonnasõbralikum. Seega kui ma nägin, et Tartu toidujagamiskappidesse on suurem kogus tomateid toodud, keerasime autonina teele ja läksime saagist oma osa saama. Kahjuks olid kappides alles vaid inetumad ja lödimad tomatid, millest kindlasti vähemalt pooled juba hallitasid, aga õnneks ei ole purustatud tomatite tegemisel tomatite kaubanduslik välimus kuigi oluline. Sorteerisin valikust enam-vähem kenamad välja (mis ei hallitanud) ja kokku sain kuskil 6-7 kg tomateid. Tasuta!

Ma ei olnud kindel, palju ma purki teen ja palju sellest üldse tuleb, nii et ma ostsin igaks juhuks veel umbes 3 kg juurde. Kuna see plaan tekkis nii äkki, siis oli muidugi vaja ka purke soetama minna. Leidsin erinevaid sobilikke ja läksime koju, kus ma pidin tomatiteoga kohe pihta hakkama, sest need tomatid enam kaua seisnud ei oleks.

Lõikasin kõigilt tomatitelt varrekohad välja ja tegin nad sektoriteks. Kokku möksitasni vist kolm potitäit tomateid? Või kaks, enam ei mäletagi. Kokku oli tomateid igatahes 9,5 kg ja lõpptulemust umbes 8 liitrit. juurde ei lisanud neile mitte midagi, isegi soola mitte. Maitsestan siis, kui üks kord neist süüa teen.

Vormsit avastamas

Selleaastased suve/sügispäevad veetsime regiolastega Vormsil. Kuna ma polnud Vormsil varem käinud, olin täitsa põnevil. Sõit Rohukülla algas võrdlemisi vara hommikul ja kestis natuke üle kolme tunni. Ma olin endale muidugi nii kudumist kui lugemist kaasa võtnud. :)

Vormsi kaubamaja, kust kohalikku pruulitoodangut ostsime

Vormsile jõudes külastasime kohalikku käsitöökeskust/muuseumit, kus mul vähemalt oli küll väga huvitav. Üks naisterahvas rääkis meile Vormsi rahvariietest ja kommetest ka. Millalgi saime oma kompsud ööbimiskohta ära paigutada ja meile tehti terve saare tuur (bussiga). Vormsil on lõuna- ja põhjaring (mis tegelikult on ida- ja läänepoolsed kaheksakujulise tee osad), mida mööda me sõitsime.

Käsitöökeskus/muuseum

Meie giid oli hästi tore, rääkis palju Vormsi ajaloost, kommetest, tegevusaladest, ehitistest jne. Külastasime näiteks maailma suurimat rõngasristide kogu (kalmistut, kus on 338 rõngasristi) ja Saxby majakat, mille kohta liigub (tõenäoliselt väär) legend, et see on Eiffeli projekteeritud.

Rõngasristid; vanim aastast 1743

Saxby rannal, seal kuskil puude taga on Saxby majakas

Leidsin merikapsast ka

Vahepeal saime süüa ka muidugi ja toit oli väga maitsev. Ja siis olid meile planeeritud mõned tubased ühistegevused, mängud ja viktoriin. Mina ei jaksanud kaua üleval olla ja peale organiseeritud tegevusi läksin üles magama.

Ühe mängu jaoks oli vaja paberlaevukesi voltida

Hommikul peale sööki tegime veel mõned ajurünnakud-mõtlemisharjutused Regio heaks ja siis saime vaba aega, et käia näiteks umbes 7-kilomeetrisel Rumpo matkarajal, mida enamus ka tegi. Rada mulle väga meeldis - oli omapärast loodust, mägiveiseid, kauneid vaateid. Kuna meri oli meie sealoleku ajal erakordselt madalas seisus, sai kõndida ka täitsa Rumpo nina lõpuni ja sealt edasi Korsetile.

Meiega sõbrustama tulnud mägiveis

Ninaots paistab

Ja siis algaski tagasitee. Mina jäin igatahes super rahule selle minireisiga! :)