Suurjooks ümber Viljandi järve

Eile jooksin oma elu esimese Viljandi järvejooksu. Olin päääris närvis, sest rada oli 12 km ja olin pigem kuulnud ainult jutte, et "see on nii raske rada". Meil on kodu ümbruses erinevad teelõigud ja tõusud omavahel ära nimetatud. Martti, kes eelmisel aastal oli seal juba jooksnud, ütles, et kõige hullem tõus on nagu kaks meie kodust u 2,5 km kaugusel olevat Maasikamäge.

Start anti Viljandis traditsioonilise Vangelise "Conquest of Paradise" saatel ja esimesed 1,5 km läksid päris kenasti, aga siis jõudsime Huntaugu mäele. No see mägi oli pigem nagu neli Maasikamäge ja sellest üles ronimine võttis ikka parasjagu läbi, nii et ma üles jõudes mõtlesin, et kas jaksangi enam joosta. Natuke maad edasi sörkides leidsime aga Kajaga üksteist ja ta liitus minuga edasiseks. Kaja ajas muudkui juttu ja nii oli väga tore edasi kulgeda. Pärast tuli välja, et Huntaugu mägi oli Marttil üldsegi meelest läinud ja et ta oli mingit teist tõusu mõelnud, mida Maasikamäega võrdles.

Kuna olime Marttiga sisse lülitanud ja Garmin LiveTracki, siis saime üksteise liikumisel silma peal hoida. Alates u 6. kilomeetrist vaatasin kaardilt, et ta kogu aeg selline 50-100 meetrit minust eespool ja varsti märkasin teda päriselt eespool jooksmas ka. Sealt alates jahtisin Marttit õige mitu kilomeetrit ja tegin endale eesmärgiks Martti enne finišit kinni püüda. Probleem oli aga selles, et Martti arvas kaarti vaadates, et mina olen TEMAST eespool ja üritas mingit nähtamatut Kreetet püüda, mis tähendas, et tema aina üritas pingutada, et "mulle järele jõuda", mis tegi mul omakorda tema püüdmise raskemaks.

Paar kilomeetrit enne lõppu sain Martti kätte. Mul oli vist selleks hetkeks rohkem energiat (või tahtejõudu) alles ja Marttil oli pärast meie kohtumist juba päris raske, aga Kaja ikka utsitas teda edasi, et saaksime käest kinni finišeeruda, mis lõpuks ka juhtus. Väga armas lõpp väga raskele jooksule. :) Aa ja mul on nüüd parema jala suur varvas lilla, sest rada oli nii tõusude- ja langusterohke, et jalg kippus palju vastu tossunina põrkuma.

Pärast läksime VLND-sse ja võtsime burgeri ja friikaid.

Rajavalikud: pargist (mitte linnast), mööda teed (mitte mudarada)

Numbrid: 11,95 km, keskmine tempo 8:42 min/km