Kevadisse jooksuplaani mahub meil palju! Tartu Maastikumaratonile läksime sel aastal aga kaasaelajatena, sest tundus lahe. Ja oligi, megalahe!
Valisime kodus hoolikalt, et kuhu me raja äärde läheme, et saaks autoga ligi ja ei oleks täpselt teeninduspunktis ka. Ja samuti tahtsime me, et oleksime pigem "lambikas" kohas, mitte kuskil, kus nagunii on palju kaasaelajaid. Muidugi valmistasime toredad sildid, millega jooksjatele naeratusi näole tuua (sõna otseses mõttes). Kaasa läksime elama umbes-täpselt poolmaratoni jooksjate poole tee peale. Autoga kohale sõites oli viimane teejupp ikka no täielik pommiauk. Mõtlesime korraks isegi, et oli seda nüüd vaja ette võtta. :D Aga parkisime end kuhugi teeserva ära ja jalutasime veits alla kilomeetri sinna, kus tahtsime oma siltidega chillida.
Ja me saime jooksjatele nii palju emotsioone jagatud! Megavahva oli! Paljud kommenteerisid, et oleme nii heas kohas ja nii toredad sildid ja üldse toredad kaasaelajad. Me olime muidugi seal kohas ainsad ka (paarsada meetrit pärast meid oli teeninduspunkt). Martti hoidis silti "Vajuta siia, saad jõudu!" ja seda vajutati ikka korralikult. Iga kord, kui keegi "nupule vajutas", hüüdis Martti kõvasti järgi "JÕUDU! JÕUDU! JÕUDU!". Appi, meil oli nii lõbus! Andis täiega energialaksu päevaks kaasa!
Ja eriti lahe oli pärast näha Tartu Maratoni Facebooki lehel meie pilti "esmaste emotsioonide" postituses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar