Challenge: juuste punumine

Martti proovis mulle täna kolme erinevat patsi teha - tavalist punupatsi, prantsuse patsi ja kalasaba patsi. Tulemus oli huvitav. Idee sain Buzzfeed'ist, kus oli samasugune video, kuidas poisid tüdrukutele patse teevad ja tahtsin vaadata, mis hiinaimega Martti hakkama saab. :D

Tavaline punupats

Prantsuse pats

Kalasaba pats (ta andis poole peal alla ja tegi lihtsalt mingi rõnga)

Lugu pühapäevaõhtusest piparkoogiteost

Eile õhtul otsustasin ma veelkord piparkooke teha, et oleks midagi Laurale "külakostiks" viia, kui talle külla lähen. Tegin talle special-piparkooke (pilt tuleb hiljem).

Kui viimane laar ahjus oli ja ma juba esimesi kaunistasin, märkasin järsku, et ahjusolevad jõuluküpsised on seal liiga kaua olnud ja kõrbema läinud. Oih. Martti avas nii meie toas kui köögis aknad, et kõrbehaisu välja tuulutada, kuna teatavasti on meie majal väga tundlikud suitsuandurid.

Ja siiiiis otsustas tuul meie toa ukse kinni lükata. Lukku. Võtmeid tuul meile väljapoole ei lükanud. Seega olime hetkeks paanikas. Õnneks olin ma kööki vedanud ka arvuti, et muusikat kuulata, ja telefoni, et pilti teha. Thank god! Helistasime majajuhatajale (yup, kl 20 pühapäevaõhtul). Mis mul siis muud üle jäi, kui seada oma sammud Raatuse ühikasse, kust varuvõtme sain. Jõudsin tagasi peale kl 21.

Aga piparkoogid tulid head.

80 südamepiparkooki <3

The Fault In Our Stars

Esimesed piparkoogid

Tegime eile eile Marttiga esimest korda sel aastal piparkooke. Ühtlasi ka esimest korda ühikas. :) Välja tulid väga hääd. Ma ei kõrvetanudki esimest pannitäit põhja nagu mul tavaliselt juhtub. Skype'isime Mariaga ka samal ajal ja ta laulis meile ukulelega. Ja kuna me pole omale taignarulli veel soetanud, siis tuli leppida klaaspurgiga. Päris hea oli rullida sellega isegi :)

Leidlik tuleb olla

Piparkoogid

Ja kui juba kokkamise juttudeks läks, siis täna tegin täidetud paprikaid. Sisse panin hakkliha, purustatud tomatite ja riisi segu natukese tšillipipraga ning peale riivjuustu. Ahjus umbes 200 kraadi juures küpsesid kuskil pool tundi. Väga hääd tulid!

Kohe lähevad ahju

Kiire nädalavahetus Tallinnas

Eelmisel reedel sõitsime Martti, Ode ja ühe Martti kursavennaga Tallinna. Kavas oli mitut sünnipäeva tähistada. Reede õhtul oli kohe Kaja oma, kus sõime ja chillisime. Laupäevahommikul läksime Marttiga taas minu juurde, et minu sünnipäeva tähistada. Sõime Kaja tehtud pirukat ja pärast torti ja vaatasime telekast slideshow'na meie pilte (aastast 2005). Need olid piinlikud. Pärast võttis issi suured perealbumid välja ja ma näitasin Marttile oma titepilte ja kõiki toredaid piinlikke pilte, mida ta polnud veel näinud.

Päeval panime Martti juures tema ema ostetud diivanilauda ja sahtlitega kappi kokku. Laua saime kokku, kapil jäid paar sahtlit veel tegemata, kuna pidime juba edasi liikuma. Ja tegelt tuleb sel kapil veel midagi teha, kuna ülemine sahtel ei tulnud sealt peale sissepanekut enam rohkem välja kui 2 cm.

Õhtul läksime Liisa poole. Tegime minu ja Liisa ühissünnipäeva. Liisa oli superhead sööki teinud ja sõime kõik hästi palju. Ragne ja Männik tulid ka ja ofc Joosep oli ka seal. Pärast mängisime mingit paaridele mõeldud teineteise tundmaõppimise mängu, aga see oli veidi mõttetu. Umbes pooled küsimused olid väga ilmselgete vastustega ja väga mõtlema ei pidanud.

Umbes kell 1 öösel saime kodus magama. Umbes kell 4 hommikul ärkasin mingite kummaliste häälte peale. Arvasin esiti, et olen ikka veel Tartus ühikas ja mõtlesin, et küllap naabritest kellelgi läks süda pahaks, aga sain aru, et Marttit pole ja ta istus juba tükk aega wc-s. Ehk siis - ta oli omale kõhugripi saanud. See oli päris jube. Terve pühapäev kulus haigusele. Ka mina sain omale palaviku ja iivelduse, aga õnneks polnud mul nii jube.

Esmaspäevahommikul sõitsime tagasi Tartusse, mõlemal oli veel kehv olla, aga mitte enam nii hull. Nüüdseks oleme mõlemad terved kui purikad. :)

Teismeaastatest väljas

1. novembri hommikul ärkasin ma enne Marttit. Ja magama enam ei jäänud. Püüdsin siis mõistada, mis kell võis olla. Õues oli juba valge, seega väga vähe ta olla ei saanud. Keerasin hästi palju külge, et Martti juba ärkaks (sellega tuli mulle "Bullerby lastes" meelde see, kuidas Liisa oma kägiseva voodiga Lasset ja Bosset äratada püüdis). Lõpuks käis Marttil äratuskell, ta pani selle kinni, aga... tuli voodisse tagasi! Noh, lõpuks läks ta kööki.

Ma püüdsin siis silmad kinni suruda ja vaikselt oodata. Ja siis ta tuli tordiga, mille peal põlesid küünlad number 20 kujuliselt. Ja ta laulis mulle isegi sünnipäevalaulu! :P See oli niiii armas. Ta kinkis mulle raamatu "Marslane", mille üle olin väga rõõmus. Kui olime torti söönud, hakkasingi seda lugema. Ette rutates võin öelda, et sain selle järgmiseks päevaks läbi.

Puhun küünlaid

Pärastlõunaks läksin Ränduri Pubisse, kus saime fellow nanokatega kokku ja alustasime kirjutamist. Hästi tore oli seal.

Ja õhtul käisime Marttiga La Dolce Vitas söömas. Mina sõin singitäidisega ravioole koorekastme ja parmesaniga ning Martti sõi lasanjet. Magustoiduks võtsime spagetijäätist, mis oli maailma lahedaim jäätis ever. Maitses nagu vanillijäätis, aga oli nagu spagetimasinast välja lastud peenikeste torudena. Kõhud said nii täis, et ei suutnud end väga liigutada ka.

Spagetijäätis

Päev varem käisime Kambjas ka, Mammal ja Papal ja teistel külas. Kaspar ja Juhan on niiii suured juba ja Eva nii armas. Saime sealgi kõvasti süüa ja käisime vanavanaisa majas ka, kust mina ja Laura saime mõned kööginõud omale.