Eelmisel neljapäeval oli meie kursuse kord värskeid geograafihakatisi repsida. Olime juba mitu nädalat kõike korraldanud ja ette valmistanud, nii et tunne oli isegi päris hea. Rebaseid oli kahjuks kohal vaevu pooled (osadel oli ette teadmata reservõppekogunemine ja osadel mingid muud põhjused), aga vahva oli ikka.
rebased Hurda pargis
Õhtu algas, nagu traditsiooniliselt kombeks, Hurda pargis Hurda kuju pead šampusega pestes. Edasi kolmekaupa jalad kokku ja Maa-ameti ette. Seejärel viis tee Struve meridiaankaart tähistava monumendini, mille vahelt tuli kõigil rebastel läbi ronida. Jätkusid mängud Toomemäel, laulu "Maateadus mulle meeldib just" esitamine Inglisillal ja rebaste tantsunumber Raeplatsis. Viimaks ka (taas traditsioonilised) mängud Musumäel ja õllepurkide otsimine Toomemäe Kassitoomepoolselt nõlvalt.
teel Maa-ameti ette
armsad rebased Struve kaare juurde jõudmas
rebased Raeplatsil tantsimas
Seejärel viisime rebased tagasi Van46 ette, kus nad said kähku vetsus käia ja oma asjad võtta. Talutasime nad pimedatena bussi ja panime istuma. Algas sõit Kolkja suunas. Muidugi rebastel oli ees veel kombekohane matk pimedas metsas seni kuni ülejäänud geograafid kogunevad peosaali. Panime rebased paari meie kursavennaga metsaveeres maha ning jätkasime sõitu. Tuli välja, et oli toimunud väike segadus ja pidime seetõttu bussiga 7 km Kolkjast välja sõitma, et saaks ümber keerata ja seejärel 7 km tagasi.
Peokohas panime siis asjad valmis - joogid, söögid, toolid, muusika jne. Umbes tunni-pooleteise pärast jõudsid pärale ka vanemad geograafid ning pidu tõmmati mõnusalt käima. Olime planeerinud, et rebased jõuavad meie kursavendadest teejuhtidega peokohta umbkaudu kl 22.30. Keda aga polnud, olid rebased. Pärast pikka helistamist, kirjutamist ja paanitsemist saime teada, et matkalised on kuskil soos ja neil on mingi suur vesi ees ja nad ei saa sealt kuidagi tulema.
180 EAP-d vedelas olekus
Lõppes asi sellega, et Elise sõitis oma autoga kuhugi sinna lähemale, Roomet otsis välja selle ala reljeefikaardi ja uuris, kust läbi võiks saada ja ülejäänud geograafid panid pidu ja küsisid ainult vahetpidamata, et millal rebased tulevad. Lõpuks siis saadi need metsalised metsast välja ja peokohta. Nad olid metsas umbes 4 tundi, aga õnneks oli tegu võrdlemisi sooja õhtuga. Küll aga olid nad väga läbivettinud ja muude hädadega.
vanemad geograafid rebaseid jälgimas
Pidu jätkus traditsiooniliste tegevustega - rebaste intervjuud laval, rebaste tantsuesitus, vande andmine ja viimaks kätele hüppamine (kõik vanemad geograafid võtsid kahte tihedasse rivisse näod vastamisi ja hoidsid kätest kinni ning rebased pidid ükshaaval langema kätele ja neid hüpitati siis rivi lõpuni).
vanne tuleb ka anda
Seejärel sõitis esimene buss esimeste väsinud pidulistega koju (kell oli juba 2 läbi) ja kl 3.30 sõitis teine buss. Mina jäin paari kursaõega veel peokohta koristama ja ootama, et kl 6 hommikul tuleks majaperenaine ruumi üle vaatama ja meie järel ust lukustama. Oi, kui hea oli enda voodisse saada lõpuks!
(kõik fotod: Holger Ehrlich)