Vilniuse geograafid Tartus

Ees ootas meid Vilniuse-Tartu geograafide vahetuse teine poolt ehk leedukad jõudsid meile külla. Meil oli planeeritud neile mitmesuguseid tegevusi alustades linnatuurist ja lõpetades matkamisega. Esimesel õhtul peale asjade ärapanekut viisimegi leedukad linnaga tutvuma. See tähendas läbi Annelinna jalutamist ja suurema osa õhtust GENis istumist.

Teisel päeval olime Vilniuse geograafidele planeerinud linnaekskursiooni, KGB kongide muuseumi, TÜ loodusmuuseumi ja AHHAA keskuse külastused. Näitasime neile vanalinna, Supilinna, lauluväljakut, Toomemäge ja muud, mis tee peale jäi. KGB kongide muuseum läks üllatavalt ruttu (eelmisel aastal soomlastega veetsime seal tunduvalt kauem), aga loodusmuuseumis neile väga meeldis! Kõik eksponaadid vaadati läbi ja eriti pakkus põnevust putukate-liblikate väljapanek. AHHAAs meeldis neile ka väga (kuigi mina kaasas ei käinud, sest ma olen seal korduvalt käinud ja mul oli vaja järgmiseks päevaks makaronisalatit matkale kaasa teha). Õhtu veetsime mõnusasti Anne-Liisi ühikaköögis, kus sõime pitsat ja saime palju nalja.

Struve kaare juures - leedukad ronisid ka kaarest läbi, et ikka õiged geograafid olla (meie Musta Repsi traditsioon)!

Musumäel

TÜ loodusmuuseumis liblikaid vaatamas

Teine täispäev algas pannkookidega minu pool. Päev ise oli mõeldud matkamiseks - viisime leedukad Suure Munamäe otsa (Baltimaade kõrgeimas tipus tuleb ikka oma elu jooksul käia :D) ja seejärel Meenikunno matkarajale. Laudteega rabaosa oli ilus ja tore nagu ikka, aga metsaosa oli... Kergelt üle ujutatud. Tagasi me ka muidugi ei pööranud, vaid ronisime ja sumpasime ikka läbi selle lume- ja mudaseguse metsa. Tegelikult oli täiega vahva ja meelde jäid küll vaid positiivsed emotsioonid. Äge seiklus!

Pannkoogiootel ja vana kaarti uurimas

Suure Munamäe tiputornis

Meenikunno rabas Suure Suurjärve ääres

Niimoodi me seal turnisimegi :)

Neljanda päeva hommikul tahtsime leedukaid veel hommikusöögile viia, aga nad otsustasid pigem varem sõitma hakata ning seetõttu tegime hommikusöögid eraldi hostide kodus. Kokkuvõttes oli vahetus mega fun ja hästi-hästi tore on see võimalus, mida EGEA pakub, et kohtuda teiste riikide geograafidega ja nendega midagi ägedat teha.

Geograafiareis Vilniusse

Taaskord oli aeg teha natuke rahvusvahelist koostööd ja tekitada üks vahva vahetusprojekt - seekord siis EGEA Vilniusega (eelmisel aastal osalesin EGEA Helsingi vahetuses).

Olime planeerinud nõnda, et teeme mõnusa roadtripi Tartust Vilniusse, veedame seal 3 ööd ja seejärel tagasi. Sõitu alustasime inimlikult kell 10 hommikul ja sõidule kulus koos ligi tunniajase lõunapeatusega Riias umbes 8 tundi. Vilniusse jõudsime kella 18 paiku ning meid ootasid juba ees toredad leedukad, kes olid meile valmistanud üht Leedu traditsioonilist rooga - külma peedisuppi, mida sõime keedumuna ja kuuma keedukartuliga. Maitses ta pigem hästi, kuigi oli veidi veider ka. Kristo muidugi üritas meid kõiki veenda selles, et see supp oleks heeringaga parem, sest tema saavat sellest rosolje vibe'i, aga meile see plaan eriti ei istunud.

Esimesel õhtul läksime vaatamata autojuhi (Kristo) sõiduväsimusele linnaga tutvuma. Üks leedukas teadis väga palju (või oli spetsiaalselt meie jaoks uurinud ja lugenud) Vilniuse ajaloost, muudkui rääkis ühest ja teisest hoonest, jutustas Vilniuse asutamise legendi ja erinevate hertsogite ja suurvürstide kunagistest tegemistest jne. Õhtu lõppes muidugi tudengite lemmikkohas - linna kõige odavamas (ja seejuures väga normaalses) baaris.

Õhtusel jalutuskäigul Vilniuses

Teisel päeval ootas meid ees rohkelt kõmpimist. Jalutasime oma korterist kesklinna rongijaama ning rongiga sõitsime Trakaisse. Sõit kestis umbes pool tundi. Leedus on ägedad kahekorruselised rongid! Rongilt maha saades kõndisime kõigepealt läbi väikese Trakai linnakese (käisime ka poes, et vett - ja Anne-Liisi puhul energiajooki - osta) ja järve kallast mööda Trakai kindluse poole. Olin seal küll juba mitu korda käinud, aga see on tore koht ja võis küll uuesti külastada. Pealegi polnud ma varem käinud seal koos kohalikega. Sees ringkäiku tegema ei hakanud, aga pilti sai ukse pealt teha ja ümberringi ka kõndida. Trakais pidasime ka lõunasöögi. Meid kostitati Leedu rahvustoiduga - zeppelinidega. Need kujutasid endast Kiievi kotleti kujulisi asju, mille sees oli liha ning ümber liha mätsitud rohkelt kartulist tehtud segu. Kogu asi on siis lõpuks ära keedetud ning serveeritakse hapukoorega.

Kolmandal päeval viisid leedukad meid bussiga linnast veidi välja Pavilniai regional park'i (ma ei julge seda otse regionaalpargiks tõlkida, aga võibolla on see ka õige). Saime ronida rohketest treppidest üles ja alla, näha imelist loodust ja bondida. Tagasi linnas, järgmiseks plaaniks oli ronida Vilniuse kolme ristiga mäe otsa. Loomulikult tähendas see veel treppe. Mu jalad juba tudisesid all, ma ei ole harjunud päev otsa treppidel turnima, aga kuidagimoodi sain end ikka sinna mäe tippu. Vaade oli muidugi ilus. Ja et neist treppidest veel ei piisanud, siis viidi meid Vilniuse ülikooli hoonetesse, et näidata erinevaid saale, uurida kunsti ja ülikoolile (ja Leedu teadusele) olulisi inimesi ja tutvuda nende ülikoolieluga.

"everyone act natural"

Kolme ristiga mäe otsas

Neljanda päeva hommikul pakendasime kokku enda kola ja sõitsime tagasi Eestimaale. Kokkuvõtteks - tegu oli imevahva reisiga, väga-väga lahe oli kuulda neid lugusid ja fakte Leedu ja Vilniuse kohta ning üleüldse tutvuda teise riigi geograafidega. Märtsi alguses tulevad nemad juba meile külla ning loodetavasti saame neile sama põnevat programmi pakkuda.

Pildid siit-sealt, kohati kehva kvaliteediga, aga mis sellest. Mälestused jäävad erksalt meelde! :)

Muudatused elus ja EGEAs

Kevadsemester hakkab vaikselt läbi saama ja suvi on juba põhimõtteliselt käes (kui termomeetrit vaadata). Mõned eksamid on veel jäänud ja närvitsemist ikka jagub, aga see asi saab varsti läbi ja siis saab suve nautida. Sest esimest korda üle väga mitme aasta ei ole ma planeerinud suveks tööle minna. See teadmine on kuidagi... meeldiv. :)

Sain sel semestril oma esimese A (jah.) ja see juhtus väga... uskumatult? Ma ei tea, igatahes asi käis sedasi, et viimase öko loengu lõpus palus õppejõud kõigil, kes on kõikides loengutes kohal olnud, veel auditooriumi jääda. Ta andis kõigile võimaluse vastata ühele küsimusele (kõigil sama) ja kui vastust tead, saad aine A ja head aega. 

Järjekord oli suht pikk ja jõudsin seal ikka korralikult paanitseda. Tuli siis minu kord ja õppejõud näitas laua varjus paberile kirjutatud kolme mükoriisatüüpi ja palus nimetada puuduolev neljas. No ausalt ka, ma mäletasin seda loengut, kus ta mükoriisast rääkis, aga mul polnud õrna aimugi, millised need 4 tüüpi on. Aga ma suutsin selle vastuse puhta loogikaga ära vastata!!! Ma ei saanud vist ise ka aru, mis seal toimus - mu aju töötas mingil ülehelikiirusel ja ütles õige asja ja siis ma juba läksin pisar silmis trepist alla garderoobi ja ei suutnud uskuda, et ma õige vastuse lihtsalt VÄLJA MÕTLESIN.

Igatahes - täna oli EGEA üldkoosolek, kus valiti ja kinnitati ametisse ka uus juhatus. Millest ma nüüd osa olen, hihi. Kandideerimine käis ka kuidagi nii kiiresti, et ei pannudki tähele, kui ma juba seal klassi ees seisin ja teiste küsimustele vastasin, et mida ma EGEAs paremini tegema hakkan. Mis sellesse puutub, siis elame, näeme. Mul algab nüüd alles sisseelamisperiood, mille jooksul kõik oma ülesanded selgeks õpin.

EGEA juhatus: Merli, mina, Liza, Sigrid (foto: Margarita Oja)

uus EGEA juhatus (foto: Margarita Oja)

Ülehomme istun juba topograafia eksamil (mis tuleb megahirmus ja keeruline) ja siis esmaspäeval sõidame kursusega kolmepäevasele tripile Ida-Virumaale Peipsi äärde telkide ja värkidega. Siis on veel looduskaitse eksam ja mingid referaadid-asjad ja ongi semester läbi!

EGEAga metsa istutamas

Käisime EGEAlastega Viljandimaal metsa istutamas. Põhjus lihtne - EGEA-Tartu korraldab sel aastal Balti ja Põhjamaade regiooni kongressi ning vaja kuskilt raha teenida :) Igatahes haarati ka teisi EGEAlasi peale kongressi organiseeriva tiimi kaasa ja käisime üheskoos keskkonda (ja EGEAt) aitamas. Päev oli pikk, töö raske, aga tunne oli hea ja lõbus oli ka.

(pildid näppasin siit-sealt, mis keegi tegi)

EGEA Helsinki külastas Tartut

Aeg jõudis sinnamaale, et oli aeg meil Soome geograafe Tartus võõrustada. Nad saabusid reede pärastlõunal ning olime reedeks veidi rahulikuma päeva organiseerinud. Viisime nad sööma ja seejärel tegime väikese tuuri Tartu Ülikooli raamatukogus ja näitasime neile oma Vanemuise 46 õppehoonet ka. Õhtupoole tuuritasime Karlovas ja veetsime mõnusalt aega Kristo juures, kus tegime õhtusööki, mängisime kaarte ja ajasime juttu.

Laupäev oli natuke tihedama programmiga. Alustasime KGB kongide muuseumist, mis oli väga huvitav. Naljakas, et ma polnud sinna ise sattunud, kuigi elan sellest vaid paarisaja meetri kaugusel... Igatahes minu meelest oli see huvitavam kui Tallinna KGB kongide muuseum. Pärast käisime Nooruse galeriis arhitektuurivõistluse töid vaatamas (et ikka kaasaegset geograafiat ka oleks!).

Seejärel suundusime Toomemäele, kus jalutasime ringi ja nautisime ilusat kevadist ilma. Ka Supilinna ekskursioon ei jäänud tegemata. Pärastlõunaks olime leidnud Athena keskuse, kus näidati tasuta filmi "1944". Hea jätk ajaloolisele hommikule! Minagi polnud seda filmi kunagi näinud, seega tervitasin seda päeva osa rõõmsalt (elamust rikkus veidi vaid minu ees istuv prükkarihaisuga vigane vanamees).

Seejärel jalutasime Mordorisse, mille külastamist olid soomlased kaua oodanud - sealne "päris" ühikahõng, kergelt lagunevad koridorid ja kunstiteostega kaetud uksed-seinad olid vaatamist väärt. Õhtusöögi valmistasime Sigridi juures, kus arutasime pikalt-laialt Eurovisiooni (oli ju samal õhtul "Eesti laulu" finaal) ja vaatasime Tujurikkuja osi, millel olid inglisekeelsed subtiitrid.

Muidugi ei saanud tutvumata jätta ka Tartu ööeluga. Mina käisin vahepeal umbes kaheks tunniks kodus, sest olin jõle väsinud, aga kesköö paiku liitusin teistega ja näitasime soomlastele Rüütli tänavat ja teisigi kohti. Õhtu lõppes Zavoodis (kus mujal?!) kella 5 paiku. Mõned jäid aga veelgi pikemaks välja.

Pühapäevahommikuks olin lubanud pannkooke küpsetada, seega ilmusid järjest inimesed minu poole, kes varem, kes hiljem. Pannkooke jätkus aga kõigile ja pühapäevane brunch oli väga mõnus. Edasine plaan oli külastada TÜ loodusmuuseumi, kuhu mina otsustasin mitte kaasa tulla, kuna olin väsinud kokkamisest ja unetunnid olid ka lühikeseks jäänud. Lubasin liituda peale muuseumit, kui pidime Hanna-Ingridi pool viimase söögi tegema enne kui soomlased bussi peale saatsime. Juhtus aga nii, et ma vajusin diivanile magama ja ei jõudnudki rohkem kuhugi. Väsimus tegi oma töö.

Keltaiset tiaiset

Sai organiseeritud mõnepäevane vahetus EGEA Tartu ja EGEA Helsinki vahel nii, et nüüd, jaanuari lõpus veetsime meie Helsingis kolm päeva ja kolme nädala pärast tulevad nemad meile külla. Ja pean tunnistama, et need kolm päeva olid kõige huvitavamad, mis ma iial Helsingis veetnud olen!

Reedel oli äratuskell juba kell 5 ja saime kuuekesi sadamas kokku. Helsingisse jõudsime kella 9.30ks. Meile oli EGEA Helsinkist vastu tulnud Juri, kes viis meid alustuseks nende ülikoolihoonesse, kuhu saime oma kompsud jätta. Seejärel tegime pika tiiru Helsingi vanalinnas, läbi endise portselanivabriku Arabia ja külastasime kohta, kus Helsingi kunagi asutati.

läbi lume sahiseva

Tegevusi ja kohti oli nii palju, et natuke on juba segamini läinud, mis päeval midagi tegime, aga panen nad siia segamini kirja ikka :)

Külastasime vastselt valmis saanud linnaraamatukoguhoonet, mis oli rohkem kommuunikeskuse laadne koht - seal olid muusikastuudiod muusika salvestamiseks, koosolekuruumid, kööginurk, 3D-printerid, õmblusmasinad, arvutid - kõik vabaks kasutamiseks. Rääkimata niisama olengualast, kiiktoolidest jne.

õmblusmasinad raamatukogus

Käisime ka HAMis (Helsinki Art Museum), mis oli väga-väga lahe. Seal oli üleval üks moodsam näitus, mis oli vaatamata esialgsele eemaletõukavatele teemadele väga põnev ja mõtlemapanev. Veel külastasime linnamuuseumit, mis oli pigem igavam, aga pakkus ka mõningast vaatamist-lugemist.

Viimasel päeval käisime Suomenlinnas ka ringi vaatamas, aga kuna läksime sinna suht pimedas ja ilm oli krõbekülm, siis väga kauaks sinna ei jäänud.

Tore oli tsipa soome keelt ka õppida (peamiselt õppisin lindude nimesid, sest me uurisime Hanna-Ingridiga mingit toredat soomekeelset linduderaamatut ja siis tõlkisime järjest lindude nimesid). Näiteks kassikakk on soome keeles huuhkaja, mis minu meelest on nii tore sõna. Postituse pealkiri tähendab kollaseid tihaseid. :)

Soome vanima hiiukirna juures

rongipeatuses

lumeingel Kristo

väsinud geograafid jalga puhkamas

EGEA secret santa

Osalesime Tartu egealastega kõikide EGEA entityte vahelises secret santas, mis tähendas põhimõtteliselt seda, et iga entity tegi mingile teisele entityle jõulupaki (ja samamoodi siis sai iga entity kelleltki paki). Meie paki saajaks sai loosi teel valitud EGEA Brno ja seda pakki kokku panna oli juba väga tore. Mõtteid oli meil palju, mida sinna sisse panna ja viimaks sai kingi sisse siis paar suurt Kalevi šokolaaditahvlit, paar pakki Kalevi komme, Vana Tallinn, kamajahu koos valmistamisjuhisega ja minu kootud suur jõulukuul kirjaga "Brno".

EGEA Brno oli väga õnnelik meie paki üle (foto: EGEA Brno)

Meie saime paki Hollandist ja seal oli paar pakki mingeid huvitavaid küpsiseid ja siis mingi kohalike kuklite valmistamise jahusegu ja pudel mingit magusat liköörilaadset asja, mis oli kahjuks kehva pakkimise tõttu katki läinud (ja ka nimetatud jahusegu ära uputanud). Aga pole hullu - me saime neilt ka kena postkaardi, mille saime EGEA rõdule riputada ja tore ettevõtmine oli see kõik sellegipoolest.

EGEA piparkoogiõhtu

Eilseks oli kalendrisse märgitud EGEAlastega koos piparkoogitegu ja muidu jõulutamine. Kokku saime ühe korporatsiooni ruumides, kus oli mõnusalt ruumi, et piparkooke küpsetada, jõulukaarte meisterdada ja niisama aega veeta.

Õhtu oli väga muhe, täis jõulumuusikat, nalja ja sõpru. Sõime kringlit ja muud kraami, mis kolmapäevasest doonorluseüritusest alles olid jäänud, ja muidugi sai mandariine, piparkooke ja glögi.

Merli ja mina

Pidasime maha ka väikese koosoleku ja isegi jõuluvana käis :) Olime omavahel kõigi soovijatega teinud Secret Santat ja hinnapiiri asemel määrasime ainsaks kriteeriumiks, et kõik kingitused peavad olema isetehtud, mitte mingid suvalised nipsasjakesed poeriiulilt. Mina kinkisin enda kootud sokid ja paar isetehtud mesilasvahaküünalt ning enda pakist leidsin kodus küpsetatud muffinid :)

Emma ja Margarita

kogu EGEA kamp, kes õhtu lõpuni vastu pidas

(kõigi fotode autor Hanna-Ingrid Nurm)