9. juuni hommikul olime Reeliaga teel Helsingisse, et seal rongi peale istuda ja Porisse sõita. Helsingis võttis meid vastu üks väga tore Soome Punase Risti vabatahtlik, kes oli juba kokku saanud ühe tüdrukuga Elevandiluurannikult. Vabatahtlik saatis meid rongile. Tamperes istusime ümber rongile, mis Porisse sõitis.
Esmaspäeva öö veetsime tegelikult Poris hotellis, kuna laager pidi algama alles teisipäeval. Hotelli saabus ka üks tüdruk Keeniast. Teisipäeva hommikul sõidutatigi meid laagri toimumispaika, milleks oli väike saareke Porist umbes 50 km kaugusel.
(Pildil Reelia, mina ja Valerie Elevandiluurannikult)
Tutvusime teistega, panime hiiglasuurt ümmargust telki üles, mis oli paras katsumus ja vägagi naljakas ja tegime väikse tuuri laagripaigas. Esimesel päeval midagi väga suurt ei toimunud, peamiselt mõtlesime oma rühma lippu ja hüüet.
See laager oli nimelt selline, et koosnes viiest alam-laagrist, kus inimesed olid vanuse järgi ära jaotatud. Meie olime 5. laagris, mis oli ühtlasi ka rahvusvaheline (kuigi välismaalasi oli vaid kaks eestlast, üks tüdruk Keeniast ja üks Elevandiluurannikult). Meid oli kokku 16, kogu laagris umbes 75.
Igat alam-laagrit juhtis 4 leader'it, meie omad olid Tytti, Minna, Matias ja Laura, kes kõik olid väga-väga toredad ja ägedad. Igal laagril oli oma värv ning kõik pidid kogu aeg kandma õiget värvi rätti (ümber jala, käe, pähe seotuna, kaelas vms). Meie olime oranžid :)
Teine päev (kolmapäev) algas kohe laagritevaheliste olümpiamängudega. Kuuenda võistkonna moodustasid laagritöötajad ( v.a leader'id). Tegu oli erinevat sorti teatevõistlustega ning muidugi anti mänguvahendeid vastavalt sellele, et nooremad said ülesannetega kergesti hakkama ja vanemad pidid pingutama. Näiteks pidi veega täitma kausi, mis oli eemal ning kõige väiksematele anti ämber, millega vett vedada ja 5. laagrile anti pisike tops. Laagritöötajad tegid muidugi sohki ning vedasid suure veeämbri (millest vett vedama pidi) teisele poole ja kallasid oma kausi täis ning sellest sai alguse üldine veesõda.
Viienda laagriga käisime ka köiega kaljult laskumas. Enamus oli väga hirmul ja said suure vaevaga tehtud asja. Mul läks see üsna libedalt, kuna olen säärast asja enne teinud. Igatahes olid kõik väga õnnelikud ja uhked, kui nad laskutud said ja jälle kahe jalaga kindlal maal olid. Kolmapäevaõhtul tegime ka lõkkeõhtu, kus grillisime vorstikesi, vahukomme ja pulla't. Neljapäev ja reede olid väga külmad päevad, eriti reede. Mõlemal päeval tegime sauna. 
Laupäeval, laagri lõpetamise päeval oli jälle imeilus ilm. Pakkisime asju, võtsime telgi maha jne. Lõpuks istusime kõik ringis ja saatsime oma nimega paberid ringis käima, kuhu igaüks kirjutas peale midagi head ja positiivset ning pärast said enda paberilt kõike lugeda, mis teised sulle kirjutasid. Lõpetamine oli armas ning lahkumine oli kurb, kuid kõik need toredad inimesed ja lahedad asjad, mis koos tegime, jäävad mulle meelde ja loodetavasti kohtume veel kunagi!
.jpg)