Lui talgud

Ilus kevadpäev oli planeeritud töökateks talguteks hääde sõprade pool. Üsna värskelt ostetud maakodus juba töö ei lõppe ja meie seltskonnale oli majaukse kõrvale kirja pandud terve nimekiri erinevaid välitöid. Tegu oli ühe väga mõnusa päevaga, kus jõudsime palju tehtud ja mille lõpetuseks olime välja teeninud ühe mõnusa talgusupi.

Tööde nimekiri

Endist kanaaedikut lammutamas

Endist lambamaja lammutamas

Töökad poisid vol.1

Töökad poisid vol.2

Esimesed taimed

Mind ootavad küll kenad isetehtud peenrakastid, aga neisse saab külvata alles siis, kui ilmad juba kindlamalt soojemad on. Küll aga tuli tegeleda taimedega, mida plaanin rõdul pottides kasvatada - tomatid ja tšillid.

Varakevadel olin juba külvanud terve posu seemneid, aga nüüd oli tarvis üles tõusnud taimedest kõige elujõulisemad välja valida ja eraldi pottidesse pikeerida, et neil oleks ruumi suuremaks kasvada. Seega muutus meie elutoapõrand natukeseks ajaks aianduskeskuseks, kust ei puudunud ka karvane töödeülevaataja.

Lulu oli juba külvamisel abiks

Pisikestest ettekasvatusaukudest, kus taimekesed mitmekaupa olid, suurematesse pottidesse

Tuust Lulu abis

Selli-Sillaotsa matkarajal

Täna oli nii imeilus päev, et peale tööpäeva lõppu otsustasime mõnusat ilma ära kasutada ja sõitsime Tartust välja, et natuke rabas mütata. Valituks osutus Selli-Sillaotsa matkarada, mis oli 4,7 km pikk. Sood/rabad on mu lemmikud kohad, kus matkata/jalutada ja seekord oli meil (nagu ikka) väga tore. Ronisime Suurtüki vahitorni tippu ja tegime pilte ja lugesime tee peal väga mõnusalt kirjutatud infostende. Jõudsime järeldusele, et raba on vist ainus koht, kus eestlased võõrastega vabatahtlikult räägivad. :D Me kohtasime teel kolme grupikest ja ju siis laudtee on piisavalt kitsas koht, kus üksteisest mööda minna, et "tere" tuleb ka öelda. :D

Vahitorni tipus

Tasakaaluharjutused

Lihavõtted

Oleme ikka püüdnud Marttiga mõnest traditsioonist kinni hoida, sest ma väga armastan rahvakalendripühasid ja nende tähistamist. Vähemalt munade värvimine ja koksimine on meil iga-aastane nähtus. Seekord oli mul Elisega kokku lepitud bakatööde kirjutamise talgud, seega tuli ta meile. Muidugi võib etteruttavalt öelda, et bakatöid me kuigi palju teha ei jõudnud (olgu, mina tegelikult tegin, aga mul oli ka selline osa, mille kõrvale ma sain jutustada :)).

Ja kui me juba aru saime, et palju sellest talgu-asjast välja ei tule, otsustasimegi hoopis sibulakooreämbri välja võtta ja mune värvida. Ja need tulid nii imeilusad! Nagu ikka sibulakoortega värvides. Minu meelest on sibulakoortega värvitud munad kõige-kõige kaunimad. Pole vaja mingite munavärvide või pliiatsite või jumal teab millega jännata. Mul parasjagu värvimiseks sobivaid katkiseid sukki polnud, seega nägime vaeva ja pakkisime munad ühekaupa lapikeste sisse. Kõige vahvam on munad pärast lappide seest välja võtta ja igaüht eraldi imetleda.

Munakoksimisvõistluse võitis Martti oma kivimunaga. Elisele panime mõned munad koju kaasa, et ka tema saaks järgmisel hommikul munavõiet teha. Meie oma tuli imehea ja eriti veel värske ciabatta peal!

Pakitud munad :)

Elise muna pakkimas

Meie vahva tulemus

Minu lemmikud

Vilniuse geograafid Tartus

Ees ootas meid Vilniuse-Tartu geograafide vahetuse teine poolt ehk leedukad jõudsid meile külla. Meil oli planeeritud neile mitmesuguseid tegevusi alustades linnatuurist ja lõpetades matkamisega. Esimesel õhtul peale asjade ärapanekut viisimegi leedukad linnaga tutvuma. See tähendas läbi Annelinna jalutamist ja suurema osa õhtust GENis istumist.

Teisel päeval olime Vilniuse geograafidele planeerinud linnaekskursiooni, KGB kongide muuseumi, TÜ loodusmuuseumi ja AHHAA keskuse külastused. Näitasime neile vanalinna, Supilinna, lauluväljakut, Toomemäge ja muud, mis tee peale jäi. KGB kongide muuseum läks üllatavalt ruttu (eelmisel aastal soomlastega veetsime seal tunduvalt kauem), aga loodusmuuseumis neile väga meeldis! Kõik eksponaadid vaadati läbi ja eriti pakkus põnevust putukate-liblikate väljapanek. AHHAAs meeldis neile ka väga (kuigi mina kaasas ei käinud, sest ma olen seal korduvalt käinud ja mul oli vaja järgmiseks päevaks makaronisalatit matkale kaasa teha). Õhtu veetsime mõnusasti Anne-Liisi ühikaköögis, kus sõime pitsat ja saime palju nalja.

Struve kaare juures - leedukad ronisid ka kaarest läbi, et ikka õiged geograafid olla (meie Musta Repsi traditsioon)!

Musumäel

TÜ loodusmuuseumis liblikaid vaatamas

Teine täispäev algas pannkookidega minu pool. Päev ise oli mõeldud matkamiseks - viisime leedukad Suure Munamäe otsa (Baltimaade kõrgeimas tipus tuleb ikka oma elu jooksul käia :D) ja seejärel Meenikunno matkarajale. Laudteega rabaosa oli ilus ja tore nagu ikka, aga metsaosa oli... Kergelt üle ujutatud. Tagasi me ka muidugi ei pööranud, vaid ronisime ja sumpasime ikka läbi selle lume- ja mudaseguse metsa. Tegelikult oli täiega vahva ja meelde jäid küll vaid positiivsed emotsioonid. Äge seiklus!

Pannkoogiootel ja vana kaarti uurimas

Suure Munamäe tiputornis

Meenikunno rabas Suure Suurjärve ääres

Niimoodi me seal turnisimegi :)

Neljanda päeva hommikul tahtsime leedukaid veel hommikusöögile viia, aga nad otsustasid pigem varem sõitma hakata ning seetõttu tegime hommikusöögid eraldi hostide kodus. Kokkuvõttes oli vahetus mega fun ja hästi-hästi tore on see võimalus, mida EGEA pakub, et kohtuda teiste riikide geograafidega ja nendega midagi ägedat teha.

Piusal jõmpsikaid väsitamas

Pakkusime Marttiga, et korraldame Kambja jõmpsikatele ühe vahva päeva, et emme-issi saaksid natuke rahulikult olla, omi asju teha ja end taas energiaga täita. Mõeldud-tehtud. Sai üks kena laupäev kokku lepitud ja plaanid paika sätitud - vihmase ilma korral teeme tubasemaid tegevusi, ilusama ilmaga sõidame Piusale. Õnneks oli ilus ilm!

Hommikul saimegi oma kolm last kätte ja sõitsime Piusale. Seal oli mõnus mänguväljak, kus mängisime ikka jupp aega. Mina ja Martti lõbutsesime liivakopaga, sest meie lapsepõlves sellist imeasja küll kuskil ei olnud.

Vaieldamatult lemmik oli aga muidugi liivamägedes seiklemine. Lapsed läksid nii hoogu ja neil oli ikka elulõbus seal. Seal olid väikesed tiigikesed, mis varase hommiku tõttu olid veel jääkaane all ja kuhu oli hullult vahva kive, oksi ja jäätükke loopida. See kindlustas küll vähemalt tunniks ajaks, kui mitte kauemaks, neile tegevuse.

Päeva poole läksid muidugi kõigil kõhud tühjaks ja siis tegime väikese makaronisalati- ja banaanipikniku. Ja edasi sama hooga - liivamägedesse püherdama, kulli ja pimesikku mängima, künkaid vallutama ja ohjeldamatult jooksma ja naerma. Üks paremaid asju on näha, kuidas lapsed õues lõbutsevad ja naeravad.

Tagasiteel jäid nad kõik muidugi suurest väsimusest tuttu. Hüppasime tee peal poest ka läbi, et banaane juurde osta (kuna sai lubatud). Koju jõudes ärkasid nad tasapisi üles, sõid igaüks kolm banaani ja lontsisid siis koduukse poole sellise väsimusega nagu oleks nad päev otsa sunnitööd teinud.

4 nädalat reservini

See nädal on võrdlemisi tegus olnud.

Esmaspäeval oli eesti keele eksam. Loodetavasti läks see hästi. Kirjanditeemad olid nii kohutavad - liiga ühekülgsed ja originaalsuseks väga ruumi jäetud poldud. Kirjutasin sellest, miks Eesti rahvastik väheneb, mida selle parandamiseks tehtud on ja kas lahendused on tulemuslikud olnud. Valida sai veel teaduseetika teemat, rahvusvaheliste suhete mõju Eesti kodanikele ja Eesti tänapäeva elu-olu kirjeldamne läbi nüüdisaegse kirjanduse ja filmikunsti. Ko-hu-tav!

Teisipäevaõhtul sain Marttilt kõne, et ta saab linnaloale juba kolmapäevaõhtul. Kolmapäeval käisin veel koolis konsultatsioonides ja veendusin, et matemaatikas olen ma ikka täielik idioot.

Neljapäeval vaatasime Marttiga "Vabad mehed" vahelejäänud osasid. Õhtupoole käisime kinos vaatamas "Unfriended", mis pidi olema õudusfilm, aga tegelt oli pigem kohati creepy, kohati natuke rõve ja poole ajast lihtsalt naljakas. Huvitavaks tegi filmi see, et kogu film toimus arvutiekraanil Skype'i kõnes. Ehk me rohkemat ei näinudki kui ühe tüdruku arvutiekraani 2h.

Reede hommikul suutsime end üles ajada juba enne kella 11. Läksime natukene hulluks ja ostsime endale kontserdipiletid 2016. aasta jaanuariks. Upsi. Imagine Dragons, here we come! Aga vahel peab endale midagi toredat lubama ka ja pealegi olime me esimese 500 ostja seas, mis tähendab, et saime piletid soodushinnaga. :) Käisime ka Marttiga ta maakohas, kus aitasime veidi kevadtöödel - Martti kaevas peenraid ja ma korjasin sealt umbrohtu välja, et end kasulikuna tunda.

Peenraid kaevamas

Kartulipanek

Laupäeval ärkasime liiga hilja!!! Kell 13:21 ajasin end vist voodist välja. Igatahes oli meil laupäevaõhtuks teater planeeritud. Käisime Draamateatris vaatamas komöödiat "Tuhk ja akvaviit", mis oli vägagi lõbus. Ita Ever parem kui kunagi varem ja üldse oli tegu ühe laheda tükiga, kust ei puudunud psühhiaater ja kunagine armuke, keda mõlemat arvati olevat tapetseerijad.

Ja täna hommikul asus Martti juba Võrru tagasiteele. Homme algab suur kaitseväelaste ja reservväelaste õppus Siil, mis kestab 4.-15. mai. Mul on homme inglise keele eksam ja 11. mail lähen ma Zakopanesse! Can't wait.

Viimane kevadvaheaeg EVER

Teisipäevast neljapäevani olin Kambjas/Tartus. Teisipäeval läksime emmega Kambjasse ja lihtsalt olime. Mängisin Kaspariga (4,5a), Juhan (1,5a) võõrastas veel liialt.

Juhani ja Kaspariga

Kolmapäeval oli siis Tartu Ülikooli lahtiste uste päev. Emme tõi mind linna ära ja ma jalutasin Raekoja platsi juurest TÜ peahoonesse. Seal aulas oli mess, kus sai iga teaduskonna juures käia, flaiereid võtta ja juttu rääkida. Ma käisin sotsiaal- ja haridusteaduskonna ja majandusteaduskonna juures. Vaatasin Üliõpilasküla ja mingi ettevõtlusasja juurde ka. Üldiselt aga olen ma seda infot juba TÜ kodulehelt nii palju vaadanud, et kõik on juba üsna peas :)

Siis mõtlesin, et mul on veel aega enne kui Lossi tänaval olevas sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoones loengud hakkavad ja jalutasin kaubamaja juurde. Siis sain teada, et Laura on peahoones ja jalutasin sinna tagasi. Mingi pool JWG abituuriumist oli seal ja ajasime veidi Kristeli ja Mai-Liisiga juttu. Lauraga tegime ka veel tiiru sees ära ja siis ta läks oma teed.

Ma jäin Kristeli ja Mai-Liisiga ning meiega ühines veel paar 11ndikku. Käisime söömas Ränduri Pubis ning pärast läksin ma Lossi 36 hoonesse kuulama loengut, kus tutvustati kõiki sotsiaal- ja haridusteaduskonna erialasid. Tahtsin Marju Lauristini loengut ka kuulama minna, aga Lauristin ei saanud kohale tulla :(

Selle asemel läksin Apollosse. Mind ei tohi enam raamatupoodi lasta!!!! Vähemalt rahakotiga mitte. Ostsin Andrei Hvostovi "Sillamäe passiooni". Õhtul sain Einariga tagasi Kambjasse.

Neljapäeval olin ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal tudengivari. Hommikul oli Priit Pulleritsu loeng 'uudise sotsioloogia'. Seal vaatasime nende koduseid töid ning Pullerits lasi teistel kommenteerida ja kommenteeris ise, mis kuskil hästi/halvasti on.

Edasi läksime Werneri kohvikusse, kus on maailma parimad koogid. Istusime seal tunnikese, rääkisime ülikoolist, raamatutest ja muust. Ja kuna olin kokku leppinud, et koju saan Marttiga, kes Võrust tuleb õhtupoole, siis läksin ka tööle kaasa ja olin töövari ka kohe otsa :)

Ta töötab ühes tantsukeskuses kommunikatsiooniassistendina. Ülemus andis talle ülesanded kätte ja ütles mulle, et kui ma viitsin, siis ma võin aidata jne. Ma lõikasin siis mingeid kangaid ruutudeks, kuna neil on suur esinemine tulemas ja neid oli vaja seal. Pärast määrisin tennisepalle mingi pimedas helendava möksiga kokku. See oli tore :)

Kuue paiku läksin Lõunakeskuse juurde ja sain auto peale. Ausõna, autotäis sõduritega 2h sõita on omamoodi kogemus. Nad lõhnavad veidralt, kui mitte avatud krõpsupakkide ja muu sellise järele, siis sambla ja higi järele. Kuskil 20km Tallinnast otsustasid nad hakata karaoket laulma ja meil oli päris lõbus sõit :D

Kevad aias

Täna oli kuidagi hea päev - sain inglise keele jutustamise viie, mis on minu puhul nagu suht suur saavutus :D Tavaliselt väldin jutustamise õppimist ja jutustama minemist nii palju kui võimalik.

Midagi humoorikat vahepeal: leidsin täna koolis poiste wc-ukselt sellise sildi:

Ja koju jõudes leidsin aiast kevadet: