Jõulud

Jõulupühad veetsime seekord hoopis teistmoodi. Kuna meie Marttiga ei tundnud suurt rõõmu üheks-kaheks päevaks Tallinna sõitmisest ja kõikide pereliikmetega asi sobis, siis tegime minu lähema perega jõulud hoopis Tartus meie pool. Isa, Kaja ja Ramses jõudsid meile 24nda detsembri pärastlõunal ja meil oli siis juba jõululaud kaetud ja mõnus õhkkond ootamas. Sõime, jutustasime ja nii edasi. Söögiks muidugi traditsiooniline kartul-kapsas-verivorst jms.

ainus pilt, mis ma sel aastal jõululaupäeval tegin (meie jõululaud enne külaliste saabumist)

Seejärel käisime natuke jalutamas, vaatasime Raeplatsi jõuluturul ringi, külastasime kanu, heitsime pilgu kuuse külge riputatud jõulusoovidele ja siis läksime tagasi, et valmistuda magustoiduks ja kingitusteks. Magusaks olin ma teinud kausitäiest pärmitaignast õuna-kaneelirulle, mille ma nüüd ahju pistsin ning kõrvale keetsime glögi ja samuti olid laual puuviljad ja Kaja küpsetatud imemaitsev kohupiimakook.

Kingituste eest tegime ikka kombeks olnud luuletused/laulud. Me saime Marttiga kahe peale maailmakaardi, kus saab ära värvida kohad, kus oled käinud. Lisaks sai Martti uue lipsu, et ta minu kõrval ikka sama kena (või kenamgi) oleks ja mina sain naiselikke vidinaid, millest mul hea meel oli. Aa, ja uue lauamängu saime ka, mida olime juba ammu soovinud.

P.S! Kuuseke oli meil sel aastal üsna pisike, aga see-eest ise metsast toodud. :)

Geograafia 100

Selle aasta Valge Reps oli ekstra suur, pidulik ja uhke, kuna tegu oli eestikeelse geograafia (ja üldse eestikeelse ülikoolihariduse) 100-aastase sünnipäevaga. Olin terve Valge Repsi nädala haige olnud ja piletigi ostsin viimasel hetkel lootes, et ehk ikka saan piisavalt terveks, et jaksan pidusse minna. Õnneks sain.

Valge Reps ise toimus ERMis, mis oli väga äge. Inimesi oli palju (enamus vilistlased või muidu-sõbrad, keda ma ei tundnud). Meie kursuselt tuli ka ikka arvestatav kamp kohale, mis on tore.

meie kursuselt kohaletulnud (foto: Janar Lind)

Muidugi ei puudunud programmist esmakursuslaste näidend (kiitus neile - mina poleks vist julgenud ERMis niimoodi sadade ees näidendit teha). Näidend oli väga teemakohaselt ajaloolisel teemal - James Cook ja kuidas temast sai James "Cooked". Seejärel löödi rebased geograafideks ja pidu võiski jätkuda.

James Cook seilab oma laevaga (foto: Janar Lind)

(foto: Janar Lind)

Igal aastal korraldatakse Valgel Repsil õnneloosi (iga peopilet on üks loosipilet) ja nii ka seekord. Eelmisel aastal võitsin ma mingi raamatu, mida ma ei ole vist ühtegi korda avanud (ju ei olnud siis midagi nii põnevat). Seekord naeratas jälle loosiõnn ja sain kotitäite CGI kraami - microfiber rätiku, märkmiku ja veel üht-teist.

meie ka :) (Foto: Kristel Reiss)

Geograafiline sünnipäev

24! Appi! :D

Sel aastal oli väga meeldejääv sünnipäev. Olin jupp aega mõtisklenud selle üle, kuidas pidada ja kas üldse kuidagi pidada, sest väga ei osanud kedagi kutsuda - tutvusringkond on lai, igalt poolt eri valdkondadest sõbrad, kodus ruumi eriti pole, palju raha ka pole... Seega otsustasin lihtsalt mõnedele parematele sõpradele/sugulastele sõnumi saata, et võib läbi astuda ja pakun süüa jne.

Hommikul loomulikult läks uni üsna varakult ära (kuigi asi võis selles olla, et olin eelmisel õhtul üsna väsinud ja läksin aegsasti magama). Tegime Marttiga väikese sünnipäevahommiku - Martti oli eelmisel õhtul ise mulle komme meisterdanud (rummitrühvleid ja kirju koera kommikesi) ja ta kinkis mulle teatripiletid ka :) Armastan teatris käimist, aga viimasel ajal pole eriti jõudnud (okei, mis ma valetan, ma olen vaene lihtsalt ja ei saa lubada endale sellist lõbu).

Külaliste koha pealt tegi otsa lahti Liisu, kes tuli lõuna paiku ja kellega veetsime mõnusad mitu tundi koos. Liisu tõi kohupiimakooki ka, mis oli väga maitsev. Ja ta kinkis mulle Reet Piiri "Suure kindaraamatu", kus on kihelkondade kaupa hunnikute viisi Eesti rahvuslikke kindamustreid sees. Megaäge!  Vaatasime seda vist mingi kaks tundi vähemalt... :) Vahepeal hüppas läbi ka Ramses.

Õhtupoole tulid külla kaks geograafi - magistrant Merli ja esmakursuslane Erli. Merli chillis natuke aega, rääkisime juttu, sõime ja nii. Erli jäi pikemaks, mängisime lauamänge ja meil oli väga lõbus :P

Aga üks lugu juhtus ka mu sünnipäeval. Nimelt olin tellinud Selverist kaks singi-juustukringlit, et neid sünnipäeval koos külalistega nautida. Kirjutasin tellimuse juurde kommentaarides Caps Lock'is, et nad EI paneks kringlitesse ananassi. Ja mida nad tegid? Panid kringlitesse ananassi muidugi. Kui ma selle ennelõunal avastasin, helistasin kohe Selveri infoletti, rääkisin, et selline lugu ja et mis nüüd saab.

See tädike seal toru otsas oli selline lõbusavõitu ja ütles rõõmsalt, et "noh, ma ei teagi, mis nüüd siis teha". Lõpuks siis lubas, et läheb kohe pagari juurde ja uurib, mis toimub ja helistab mulle siis tagasi. Kolmveerand tundi hiljem ei olnud veel mingit kõnet saanud ja helistasin uuesti sinna infoletti. Seal oli juba mingi teine tädi, kes ütles, et tema ei tea üldse midagi ja et läheb uurib, kuhu see tädi jäi, kes enne uurima läks, ja helistab mulle tagasi. Mina siis istusin seal veel mingi pool tundi, proovisin veel neile helistada, aga nemad enam vastu ei võtnud.

Lõpuks palusin Marttit, et ta sõidaks sinna Selverisse kohale ja uuriks neilt otse, et mis toimub (mul oli Liisu juba külas ja ei saanud ise kaasa minna). Martti sõitis kohale, sai seal siis juhataja kohale kutsutud, kes rääkis minuga läbi Martti telefoni - vabandas, et tõesti nendepoolne viga, ja pakkus mulle kompensatsiooniks sama palju juustukringlit ja stritsleid (sest neid neil oli veel). Mõtlesin, et mis seal ikka, vähemalt saan ma midagi süüa.

Seega oli meil üks ilgelt suur hunnik igasugu kringlit ja stritslit. Iga külaline, kes käis, sai koju kaasa ühe terve juustustritsli, sest kahekesi oleksime me neid igavesti söönud.

Tallinna-sünnipäev möödus ka väga mõnusalt. Käisime Räägus minu ja Kaja sünnipäevahommikusöögil ja natuke isadepäeva ka sisse. Sain kauaoodatud "Eesti rahvusatlase" ja pealekauba veel täpselt 100-aastase Eestimaa kaardi, mille isa oli Hilja juures juhuslikult leidnud. Hullult äge! Ja Muugal tegime suitsukalasalatit ja sõime odrakaraskit ja olime lihtsalt mõnusalt.

see vist on ainus pilt, mis ma sünnipäeva paiku tegin :)

Ja geograafiline oli mu sünnipäev lihtsalt seetõttu, et pidasin seda erinevates kohtades ja sain kingiks nii mitu geograafiaga seonduvat asja, mis on vahva! :)

Must Reps

Eelmisel neljapäeval oli meie kursuse kord värskeid geograafihakatisi repsida. Olime juba mitu nädalat kõike korraldanud ja ette valmistanud, nii et tunne oli isegi päris hea. Rebaseid oli kahjuks kohal vaevu pooled (osadel oli ette teadmata reservõppekogunemine ja osadel mingid muud põhjused), aga vahva oli ikka.

rebased Hurda pargis

Õhtu algas, nagu traditsiooniliselt kombeks, Hurda pargis Hurda kuju pead šampusega pestes. Edasi kolmekaupa jalad kokku ja Maa-ameti ette. Seejärel viis tee Struve meridiaankaart tähistava monumendini, mille vahelt tuli kõigil rebastel läbi ronida. Jätkusid mängud Toomemäel, laulu "Maateadus mulle meeldib just" esitamine Inglisillal ja rebaste tantsunumber Raeplatsis. Viimaks ka (taas traditsioonilised) mängud Musumäel ja õllepurkide otsimine Toomemäe Kassitoomepoolselt nõlvalt.

teel Maa-ameti ette

armsad rebased Struve kaare juurde jõudmas

rebased Raeplatsil tantsimas

Seejärel viisime rebased tagasi Van46 ette, kus nad said kähku vetsus käia ja oma asjad võtta. Talutasime nad pimedatena bussi ja panime istuma. Algas sõit Kolkja suunas. Muidugi rebastel oli ees veel kombekohane matk pimedas metsas seni kuni ülejäänud geograafid kogunevad peosaali. Panime rebased paari meie kursavennaga metsaveeres maha ning jätkasime sõitu. Tuli välja, et oli toimunud väike segadus ja pidime seetõttu bussiga 7 km Kolkjast välja sõitma, et saaks ümber keerata ja seejärel 7 km tagasi.

Peokohas panime siis asjad valmis - joogid, söögid, toolid, muusika jne. Umbes tunni-pooleteise pärast jõudsid pärale ka vanemad geograafid ning pidu tõmmati mõnusalt käima. Olime planeerinud, et rebased jõuavad meie kursavendadest teejuhtidega  peokohta umbkaudu kl 22.30. Keda aga polnud, olid rebased. Pärast pikka helistamist, kirjutamist ja paanitsemist saime teada, et matkalised on kuskil soos ja neil on mingi suur vesi ees ja nad ei saa sealt kuidagi tulema.

180 EAP-d vedelas olekus

Lõppes asi sellega, et Elise sõitis oma autoga kuhugi sinna lähemale, Roomet otsis välja selle ala reljeefikaardi ja uuris, kust läbi võiks saada ja ülejäänud geograafid panid pidu ja küsisid ainult vahetpidamata, et millal rebased tulevad. Lõpuks siis saadi need metsalised metsast välja ja peokohta. Nad olid metsas umbes 4 tundi, aga õnneks oli tegu võrdlemisi sooja õhtuga. Küll aga olid nad väga läbivettinud ja muude hädadega.

vanemad geograafid rebaseid jälgimas

Pidu jätkus traditsiooniliste tegevustega - rebaste intervjuud laval, rebaste tantsuesitus, vande andmine ja viimaks kätele hüppamine (kõik vanemad geograafid võtsid kahte tihedasse rivisse näod vastamisi ja hoidsid kätest kinni ning rebased pidid ükshaaval langema kätele ja neid hüpitati siis rivi lõpuni).

vanne tuleb ka anda

Seejärel sõitis esimene buss esimeste väsinud pidulistega koju (kell oli juba 2 läbi) ja kl 3.30 sõitis teine buss. Mina jäin paari kursaõega veel peokohta koristama ja ootama, et kl 6 hommikul tuleks majaperenaine ruumi üle vaatama ja meie järel ust lukustama. Oi, kui hea oli enda voodisse saada lõpuks!

(kõik fotod: Holger Ehrlich)

Esimest korda elus...

...olen 2. aasta tudeng!
Olin päris elevil, kui sain meili, et mind on üle viidud 2. aastale.

Igatahes - olen esimest korda elus jõudnud ülikoolis kaugemale kui üks aasta. :D

Esimesel koolipäeval (mis oli tegelikult aktustepäev) käisime Liisuga kuulamas meie osakondade avaaktust, kus nii vahvasti öeldi geograafia ja bioloogia erialade kohta "Maa ja Elu". Peale seda käisime poes, et osta kooliasju (jep, me oleme natuke nohikud selle koha pealt). Mina suundusin seejärel oma osakonna tervitusele, kus iga õppetooli juht ütles paar sõna, nägime uusi tudengeid ja seejärel oli väike kohvilaud.

umbes kolmandik kursusest kohal (foto: Tarmo Tanilsoo)

Mamma 70

Olime Liisuga juba paar kuud planeerinud, et tahame Mammale teha toreda sünnipäevapeo, teha ise kõik söögid ja värgid ning lasta Mammal nautida ja puhata. Meie planeeritud suur pidu muutus  Mamma enda soovil väiksemaks pere keskis peoks, aga hästi mõnus oli.

Valmistasime Liisuga igasugu maitsvaid asju ja Kaspargi tegi lausa kaks käiku - supi ja pannkoogid (täiesti ise). Kokku oligi meil siis eelroog - Liisu küpsetatud pirukas/quiche, kaks suppi - Kaspari aedvilja-juustusupp ja minu ja Liisu tomati-läätsepüreesupp. Seejärel pearoaks ahjukotletid kartuli ja salati ja värgiga ning magusaks oli minu tehtud šokolaadi-toorjuustukook, Kaspari pannkoogid, ja emme tehtud plaadikoogid.

Martti kupatasime õue lastega möllama, et nad meil toas jalus ei oleks (Kaspar muidugi aitas omal soovil köögis ja tegi oma roogasid ka). Päev oli megavahva ja lõpuks olime küll ikka nii väsinud, et hea oli koju sõita :))

Viimased päevad Dublinis

Reisi viimased päevad möödusid kiiresti, aga samas aeglaselt. Saime aru, et kui kavatseme teha lihtsalt linnareisi, siis piisaks täitsa kolmest päevast. Rohkem lihtsalt ei jaksa kogu aeg mööda linna ringi käia. Seetõttu jäid kaks viimast päeva ka natuke tegevustevaesemateks, aga sellegipoolest oli mõnus lihtsalt olemist nautida.

The Dublin Spire

Jalutasime näiteks hoopis teisele poole, kus me seni veel käinud polnud, et külastada St Patricku parki ja selle kõrval asuvat kirikut. Meil ei vedanud, sest kirik oli just siis suletud, kui me pargist kiriku juurde läksime, ja me ei mallanud veel ligi tund aega oodata, et kirikusse saada (mul oli tol päeval enesetunne ka kehvem ja ei tahtnud niisama töllerdada). St Patricku park oli võrdlemisi väike, aga väga kena ja mõnus.

St Patricku pargis puhkamas

Tegime veel viimase päeva suveniiri-shoppingut. Muuhulgas leidsime ühest poekesest sellise lõbusa väljapaneku:

Natuke ajalugu - ikka veel Dublinis

Kolmapäeval otsustasime kõigepealt lihtsalt linna jalutada ja võibolla käia mõnes pargis, kuhu me veel sattunud polnud. Valisime ühe kesklinna suurema - Stephen's Green pargi. Seal oli ohtralt ruumi jalutamiseks, pikutamiseks, pikniku pidamiseks ja nii edasi.

Me jalutasime jupp aega seal, vaatasime skulptuure ja lilli ja siis peatusime mõneks ajaks pargipingil, kus nautisime lihtsalt suve, ümbritsevaid inimesi (seal oli üks hästi paks mees, kes üritas keset muruplatsi võimlemisharjutusi teha, aga tal hästi ei tulnud välja).

Kui pargist küllalt sai, suundusime Trinity College'i arheoloogiamuuseumisse. Seal oli ainuüksi juba gift shop'ist keeruline edasi saada, sest isegi mitte midagi ostmata oli seal põnev ringi vaadata. Mind köitsid muidugi kõige enam keldi mustrite raamatud. Ma ei saanud ilma üht ostmata sealt lahkuda... :)

viikingite kammid

Muuseum ise oli küllaltki huvitav, väga suur ja mitmeosaline. Sai näha nii väga iidseid (kiviaegseid ja vanemaidki) esemeid kui ka viikingi- ja keskaegseid väljakaevatud ja leitud asju. Jõime muuseumi kohvikus ühe kohvi. Päeva lõpetasid järjekordsed sõõrikud The Rolling Donut'ist (aga need jäid meie tripil ka viimasteks).

Narada ja Riverdance

Kuna teisipäevaõhtuks olime ostnud endale Riverdance'i piletid, siis otsustasime päeva natuke rahulikumalt võtta, mitte tormata igasugu asju tegema, sest tahtsime õhtuse etenduse ajaks veel ärkvel olla.

Olime teisipäevaks planeerinud Naradaga kokkusaamise, mida olin väga oodanud. Narada sõitis oma kodukohast Corki lähedal koos oma koeraga meie airbnb juurde, kus jõime (Narada jõi) teed ning seejärel sõitsime Phoenix Parki, et seal natuke ringi jalutada ja seal Tea Roomis lõunatada. See pool päevast oli hästi tore ja väga-väga armas oli üle seitsme aasta Naradat näha.

Phoenix Park oli tohutult suur ja ma arvan, et me ei näinud sellest üht protsentigi... Igatahes Narada viskas meid pärast autoga natuke linna poole ära, et ise IKEAsse sõita. Meie jalutasime kesklinna, kus tegime natuke suveniiri-shoppingut, jõime kohvi ja jalutasime lihtsalt ringi. Enne teatrisse minekut sõime veel kõhud korralikult täis.

Õhtut ootasin ma tohutult. Juba kuskil 20 minutit enne etenduse algust jalutasime Gaiety teatri juurde ja otsisime oma istekohad üles. Väga head kohad olid - saalis igalt poolt vaadatuna täpselt keskel. Etendus oli imeline! Teatri lava oli küll väiksem kui nii mõneski muus kohas, aga mind see ei morjendanud üldse. Kartsin, et nädal-paar enne reisi ohjeldamatult Riverdance'i muusikat kuulanuna on mul neist lugudest kõrini, aga ei. Nautisin igat sekundit. Üks asi bucketlistis jälle maha tõmmata.

Etendus lõppes võrdlemisi hilja ja väljas oli juba pime, kui kodu poole hakkasime jalutama. Läksime teist teed pidi, et natuke huvitavam oleks. (Selfied, mis me teatris tegime, tulid nii kohutavad, et ma ei hakka ühtki siia toppima)

Esimene päev Dublinis

Äratus oli kell 9 ja otsustasime rahulikult võtta, sest oleme ikkagi puhkusel. :) Tegime vaikselt võikusid, sõime ja tegime end korda. Uni oli väga sügav ja magus ja magasime end hästi välja. Poolteist tundi hiljem suundusime linna poole. Meie esimene sihtpunkt oli turistikeskus, et endale linnakaart saada. Seejärel läksime istusime Starbucksi maha ja hakkasime enda eelnevalt koostatud nimekirjast päevaplaani kokku panema.

Esimesena sattusime pooljuhuslikult Trinity College'i campusele, mis oli suur ja väga kena. Mõtlesime pikalt, kas osta üsna kallid piletid sees ringivaatamiseks ja The Book of Kells'i minekuks, aga otsustasime tol hetkel selle vastu. Siis jalutasime mööda mõnusat väikeste poekestega ääristatud tänavat, külastasime üht gift shopi (sest mulle hullult meeldib igasugu pudi-padi vaadata) ja järgmiseks läksime Dublin Castle'isse.

Trinity College'i campusel

Trinity College'i campusel

Piletiraha eest saime ringi käia Castle'i ruumides, kus kunagi olid elanud tähtsad härrad, peetud pidulikke õhtusööke, ringi käinud uhked daamid, korraldatud bankette ja debütant-balle.

Kuna kõhud olid selleks ajaks juba päris tühjad, siis otsustasime lõunapausi teha. Leidsime ühe BBQ restorani, mis tundus üpris populaarne ja astusime sisse. Söök oli küll tsipa kallis, aga väga-väga maitsev - nautisime täiega. Mina sõin barbeque-burgerit ja kõrvale võtsin coleslaw salati ja sibularõngad ning Martti sõi kah head burgerit ja kõrvale oli kartulipuder ja mingi ubadega asi.

oma nämma burksiga

Seejärel seadsime sammud Christ Church Cathedrali. Katedraal ise oli väga uhke ja huvitav. Marttile jäid eriti meelde sealsed põrandad, mis olid tõesti imeilusaid keerulisi mosaiikmustreid täis. Saime käia ka krüptis, kus oli huvitavaid esemeid vaatamiseks välja pandud. Armas lugu, mida kuulsime, oli selline, et ühe põrandaplaadi sees on väidetavalt aastast 1230 pardi jalajälg, sest ta paterdas üle plaadi, kui neid alles tehti, aga plaat toodi ikkagi kirikusse kohale ja pandi põrandasse. :)

Martti Christ Church Cathedrali taustal

need imelised mosaiikpõrandad

Ühise piletiga saime kohe külastada ka kõrvalhoones asuvat Dubliniat ehk muuseumi viikingitest ja Dublini keskajast. Tegu oli väga põneva muuseumiga. Kogu muuseum oli äärmiselt põnevalt üles ehitatud, et tekkis tunne nagu kõnniks läbi selle loo ja elu. Rohkelt oli välja pandud esemeid, elusuuruses situatsioone ja isegi fun fact'e ja väikeseid mänge. Nägime ka keskaegse Dublini maketti.

Edasi jalutasime lihtsalt vanalinnas ja otsustasime Temple Bar'i minna, mis on mingis mõttes nagu Dublini ikoon - koht, mida kõik teavad ja kõik turistid külastavad. Võtsime endale mõlemad pindi Guinnessi (sest kuidas saab käia Iirimaal ja mitte juua vähemalt korra Guinnessi) ning istusime live iiri muusikat kuulama. Nii vahva oli ja saime isegi ehtsa "The Wild Rover" ära kuulata-plaksutada.

The Temple Bar

Marttil oli pisike kinnisidee ühest Dublinit külastanud paari videost nähtud sõõrikud ära proovida ja seal samas oligi Cloud Nine ehk jäätise- ja sõõrikukohvik/pood. Valisime endale proovimiseks red velvet sõõriku kreemitäidisega, cookies and creme sõõriku ja maapähklivõitäidisega šokolaadisõõriku. Sõime need kohe ära ka ja need oli päris korralikud magusapommid, samas väga maitsvad.

Siis asutasime end vaikselt koduteele. Käisime läbi veel Tescost, ostsime croissante, juustu ja vett ning jalutasime koju tagasi. Päeva üle oleme enam kui õnnelikud ja nüüd saame mõnusalt väsinuna diivanil istuda.

Teekond Dublinisse

Viimased päevad on väga tegevusrohked olnud. Reedel lõpetasin oma praktika Geoloogiateenistuses ja kohe peale tööpäeva lõppu sõitsime Marttiga Tartusse. Laupäeval pidime Dublini-reisiks pakkima ja puhkama... Nautisime kaht ööd omas kodus enne kui jälle minema. Laupäeva öösel  vastu pühapäeva saime kumbki magada umbes 2-3 tunni kanti, sest kuidagimoodi võttis pakkimine ja kõik muu nii kaua aega ja äratus oli juba kell 5 hommikul, et 6.30 bussi peale jõuda.

hommikuidüll Tartus

Bussiga sõitsime otse lennujaama ja saime sealgi veel niisama passida, sest olime ajavaruga tulnud. Turvakontrollist läbi minnes juba teadsin, et minu puhul see värav karjuma hakkab, seega isegi ei muretsenud :) Mind viidi body scan'i tegema, kust nad midagi ohtlikku ei leidnud. Hiljem kuulsin, et Marttile tehti mingi kiirnarkotest (hullud narkarid oleme).

Lend Helsingisse hilines väljumisega oma pool tundi, mis oli väga veider, sest lend ise kestis vaid 20 minutit (lühim lend, kus olnud olen). Helsingi lennujaam oli suurem kui Tallinna oma ja seal saime ka tunduvalt kauem passida - ligikaudu neli tundi. Seadsime end väsinuina kuskil mõnusasti sisse. Dublini lend kestis umbes 2,5 tundi ja me mõlemad suutsime selle lennu ajal vist natukene ka magada (Martti muidugi rohkem kui mina, sest ta on väga osav igal pool magama jäämises).

Esimesed muljed Dublinist olid minu jaoks sarnased Šotimaaga, sest arhitektuur ja linnapilt on üsna sarnased. Selle vahega, et liiklus oli KO-HU-TAV. Me pidime lennujaamast bussiga oma airbnb kohta sõitma ja nii Google Mapsi kui kohaliku linnatranspordi kodulehe väitel oleks sõit pidanud kestma ligikaudu tund. Me istusime bussis peaaegu kaks tundi!!! Mitu korda mõtlesime, et nüüd jäi küll keegi bussi alla või mõnel autol sõideti küljepeegel küljest ära, aga ju siis kohalikel juhtidel on piisavalt harjutamist olnud selle metsiku liikluskultuuri sees, et midagi dramaatilist ei juhtunud.

Meie airbnb on hästi pisike, aga muidu mõnus koht. Saame endale ise köögis süüa teha, voodi on hästi mugav ja pehme ja wc ka täitsa norm. Igatahes oleme rahul. Suurema osa ajast veedame nagunii linna peal igasugu lõbusaid asju tehes.

Kui olime oma asjad ära paigutanud, läksime välja, et kuskil õhtust süüa - kõhud olid juba hirmus tühjad. Leidsime Tony's Dineri, kust fish and chips'e tellisime ja neid sisse vohmisime. Ülitühja kõhu peale oli see päris hea, aga sinna teist korda vist ei lähe. Siis käisime veel väiksest Tescost läbi, et endale järgmiseks hommikuks võileivamaterjali osta ning seejärel koju.

Topograafia välipraktika #8 - RTK ja geodeetiline punkt

Üheksanda päeva tegevuseks oli meil RTKga mõõdistamine. See kujutas endast väikest rohelist UFOlaadset asjandust pika toki otsas. Tegelikult on see siis satelliidiühendusega atribuutika, millega saab väga täpselt koordinaate määrata ja siis punktid salvestada. Sellega käisime päev otsa ringi ja mõõdistasime punkte, millest valdav enamus olid reljeefipunktid, mõned aga ka mingid meie mõõtmistest puuduolevad punktid. Kokku mõõtsime kuskil 400 punkti. Topopraksi põhinali geograafidel on "RTK lost" - selline signaal tuleb siis, kui RTKga minna nt majaseina või kõrgema heki äärde ja siis ta ei saa satelliidiga ühendust, teeb valjut heli ja teatab, et "RTK lost" (reaalselt inimhääl ütleb seda seal). See oli alguses nii naljakas, aga pika peale tüütas ära, et pidevalt on "lost". Õnneks seda siiski liiga palju ei juhtunud.

Kivil istus väike konn, mõtles et ta üksi on (tegelt kolmekesi ja RTKga)

Tööpäev lõppes meil kl 14 ja seejärel võtsime ette väikese matka lähedalasuva geodeetilise punkti juurde. Geodeetilised punktid moodustavad üle terve Eesti nende punktide võrgustiku ja nende abil saab ükskõik mis kohas määrata näiteks täpse kõrguse. Meie praksikoha lähedal oli lisaks kirikuseinas olevale reeperile ka geodeetiline punkt. Neid tähistatakse spetsiaalsete kollaste aedadega. Peale matka näitas Raivo, kuidas kasutatakse digitahhümeetrit üksi mõõdistades. See oli ka huvitav õppetund.

Geodeetiline punkt on niimoodi tähistatud (foto: Tarmo Tanilsoo)

Geodeetiline punkt (foto: Tarmo Tanilsoo)

Praktika lõppes 10nda päevaga, mil enamus ajast kulus praktika aruannete koostamisele. Pidime juurde joonistama ka paar joonist/pilti oma mõõdetud aladest. Kui aruanded olid kõigil rühmadel heaks kiidetud, aitasime kogu praksivarustuse auto järelkärusse ära pakkida ja saimegi koju! Praks oli kokkuvõttes väga äge kogemus ja nii lahe on, et saime kõiki neid asju ise proovida. Kuidagi... rohkem geograafi tunne tuli :D