Purustatud tomatid purki

Mul on juba ammu suureks unistuseks olnud ise purustatud tomatite purki tegemine. Esiteks meeldib mulle hoidiseid teha, teiseks tarbida, kolmandaks on see majanduslikult mõistlikum ja neljandaks ka keskkonnasõbralikum. Seega kui ma nägin, et Tartu toidujagamiskappidesse on suurem kogus tomateid toodud, keerasime autonina teele ja läksime saagist oma osa saama. Kahjuks olid kappides alles vaid inetumad ja lödimad tomatid, millest kindlasti vähemalt pooled juba hallitasid, aga õnneks ei ole purustatud tomatite tegemisel tomatite kaubanduslik välimus kuigi oluline. Sorteerisin valikust enam-vähem kenamad välja (mis ei hallitanud) ja kokku sain kuskil 6-7 kg tomateid. Tasuta!

Ma ei olnud kindel, palju ma purki teen ja palju sellest üldse tuleb, nii et ma ostsin igaks juhuks veel umbes 3 kg juurde. Kuna see plaan tekkis nii äkki, siis oli muidugi vaja ka purke soetama minna. Leidsin erinevaid sobilikke ja läksime koju, kus ma pidin tomatiteoga kohe pihta hakkama, sest need tomatid enam kaua seisnud ei oleks.

Lõikasin kõigilt tomatitelt varrekohad välja ja tegin nad sektoriteks. Kokku möksitasni vist kolm potitäit tomateid? Või kaks, enam ei mäletagi. Kokku oli tomateid igatahes 9,5 kg ja lõpptulemust umbes 8 liitrit. juurde ei lisanud neile mitte midagi, isegi soola mitte. Maitsestan siis, kui üks kord neist süüa teen.

Esimese aasta aiasaak

Talvel mõtlesin küll, et võiks ju juba kohe sel aastal aeda kasvuhoone paigaldada ja hullult pihta hakata, aga mida kevade poole aeg jõudis, seda enam tundus see pigem ebamõistlik. Esiteks ei olnud ma kindel, kuhu ma selle panna tahan. Teiseks ei olnud ma kindel, kui suurt ma soovin (see sõltub ju asukohast ka). Ja kolmandaks tahtsin ma ühe kevade-suve vaadata lihtsalt, mis meil aias toimub ja kuidas tunne on.

See tähendas, et suuremas koguses tomateid-kurke sel aastal ei tule, aga rõdule mõned kirsstomatitaimed panin ikka. Kui nad kandma hakkasid, oli mõnus iga päev või paari päeva tagant peotäis korjata ja neid magusaid-magusaid tomatikesi kommidena suhu pista. Samuti panin rõdule kaks Cayenne'i tšillitaime lootuses sügiseks omakasvatatud tšillikaunu saada.

Suvi oli kaunis ja päikseline ja tomateid sain hulganisti. Samuti korjasime oma ainsa punase sõstra põõsalt kolm liitrit sõstraid, mille panime sügavkülma, et saaks talvel smuutidesse vitamiine panna. Meil on ka tikripõõsas, aga sellel on jahukaste kallal ja sealt ei saanud midagi kahjuks. Pisike õunapuu on meil ka, aga sellel on vaid pisikesed ubinad küljes. Kõige suurema ja rikkalikuma saagi andsid meile meie kolm kreegipuud. Kreeke korjasime ikka liitreid ja liitreid - osa sõime niisama, osa viisime külakostiks Siilitarre, osa viisin tööle ja osast tegime kreegimoosi. Ma polnud viimast (vist) kunagi söönud, tegemisest rääkimata ja ma polnud kindel, kas see mulle maitseda võiks, aga kui valmis moosi mekkisin, tundus see imehea (pisut kirsimoosi moodi).

Punased sõstrad sügavkülma

Tuleviku tarbeks moosi koostisosad ja vahekorrad: umbes 3,2 kg kreeke (kividega), törts vett ja umbes 650 g moosisuhkrut. Kõige tüütum kogu protsessi juures oli kreekidest kivide eemaldamine, sest toorelt seda teha ei saanud (kivid olid liiga kõvasti kreekide sees kinni). Seega pidin kogu mögina poole keetmise ajal sõelast läbi laskma ja sealt kõik kivid ükshaaval välja noppima. Kokku tuli umbes 2,5 liitrit moosi, mida pole just teab mis palju, aga jäin rahule.

Moosikreegid

Kivide moosist välja noppimine

Veel kuuluvad suvise saagi hulka erinevad teed. Meil on naabriga kahepeale suur pärnapuu, millelt korjasime Marttiga korraliku koguse pärnaõisi. Samuti kasvavad kohe kodu juures nurmenukud, millelt korjasin õisi. Mõlemad kuivatasin ja panin purki. Nurmenukuteed olen juba mitu korda joonud ka ja see on väga maitsev - isegi kuivatatult on need magusad, sest nad olid korjates magusat nektarit täis.

Nurmenukud kuivamas

Esimest korda elus mustikal

Ma ei ole kunagi metsas mustikal käinud. Ma mõtlen niimoodi, et kummikud jalga ja ämbrid kaasa jne. Kuna ma väga armastan mustikaid ja mustikamoosi, siis tahtsin sel aastal hirmsasti minna ja õnneks haaras ka Claudia sellest ideest kohe kinni. Olime planeerinud ühe ilusa laupäeva, aga kahjuks jäi Claudia enne seda haigeks, nii et pidime oma korilasepäeva nädala võrra edasi lükkama.

Ma ei olegi nüüd kindel, kas jõudsime liiga vara või hilja, aga pigem tundus selle viimase variandi poole kalduvat. Me kumbki ühtegi head kõrvalist mustikakohta ei teadnud, nii et valisime ühe RMK metsa, kus metsa kirjelduse järgi võiks ka mustikaid kasvada. kasvaski, palju-palju, aga suur osa oli juba ära korjatud. Eespool olid alles vaid kribulamad marjad. Kuskilt tagantotsast leidsime ühe puuümbruse, kus oli rohkelt priskeid mustikaid ja kokkuvõttes saimegi kahepeale umbes ühe liitri jagu marju. Noh, kogemus seegi :D

Maasikamoosiõhtu

Nende hirmsate kuumade ilmade tulemusena on maasikad kiirelt-kiirelt valmima hakanud ja maasikate kilohind turul on päris madalaks läinud. Ostsime mitu-mitu kilo nii moosiks tegemise kui niisama söömise jaoks. Kilohind oli 2,9 €. Veel nädalake tagasi oli hind vähemalt kahekordne, kui mitte kõrgemgi.

Moosiks tegime 3 kg maasikaid, moosisuhkrut panin 1,7 kg. Vett lisasin 0,3 l. Moosi tuli sellistest kogustest 13x330ml ehk 4,29 l. Kuna mulle meeldib, kui moos on pehme ja ühtlane, siis poole keetmise peal blenderdasin maasikad täiesti puruks.

Igatahes on meil nüüd väga hea varu moosi - õun, vaarikas, maasikas. Ainult mustikamoos on otsa söödud, kui sel aastal hea mustika-aasta tuleb, siis võibolla teeme natuke mustikamoosi ka... Näis! :)

Tomatikasvatus

Sain ema käest mõned pisikesed tomatitaimed ja kaks tšillitaime ning ise olin kah paar tomatiseemet mulda pistnud, millest kaks ka tõusid. Ise panin (vist?) Vilmat ja emalt sain Venuse taimed. Esialgu kasvasid nad mul alumisel korrusel suurel aknalaual, aga millalgi tuli nad suurematesse pottidesse ümber istutada ja rõdule värske õhu kätte viia. Ostsime Bauhofist kõik vajaliku ja ühel ilusal päeval ladusin kraami murule laiali ja tegin selle nalja ära. Aa, mõned sibulad, mis olid köögis hakanud kasvama, pistsin ka mulda, et natukene rohelist sibulat saada. :) Kokku sai rõdule paras väike armee.

Õunamoosiaeg

Vaarikamoosi keetmisest juba kirjutasin, aga sügise poole otsustasin siiski ka õunamoosi teha, sest hirmus isu oli vaaritada.

Õunamoosi jaoks saime õunad Lagedilt ja neid oli veidi üle 8 kg. Suhkrut kulus kõigi õunte peale kokku täpselt 2 kg. Moosi keetsime neli potitäit. Osale moosile lisasime ka kaneeli ja osa tegime kõige tavalisema. Mulle meeldib, kui õunamoos on ühtlase konsistentsiga, mitte "õunatükid siirupis", seega ma keetsin õunad vähese veega (et põhja ei kõrbeks) pehmeks ning seejärel mikserdasin saumiksriga püreeks ja lisasin suhkru. Kokku tuli seda ligi 8 liitrit.

Vaarikamoositehas

Kuna meie kaks aastat tagasi tehtud mustikamoosivarud said selleks suveks ilusti otsa, oli aeg purgid uuesti täis vaaritada. :) Kuna mustikamoosi oleme kõige rohkem teinud, siis sel aastal otsustasime teha puhast vaarikamoosi (kunagi tegime vaarika-mustsõstramoosi, mis oli ka hea). Mu absoluutsed lemmikud on vaarika- ja õunamoos. Viimast tahaksin ka sel aastal teha proovida, aga võibolla oleks see liiga palju moosi... :D

Vaarikaid saime osaliselt Lagedilt (Liina tõi) ja osaliselt ostsime ühe toreda naisterahva käest, kelle leidsin Facebookis aia- ja metsasaaduste grupist. Kokku oli marju peaaegu 5 kg (osa Lagedi vaarikaid sõime niisama ka ära). Suhkrut läks kogu selle laari peale 2 kg (moosisuhkrut) ja moosi saime ligikaudu 7 liitrit. See on viist suurim laar, mida oleme kunagi teinud. Seetõttu kaalun veel õunamoositegu (kuigi ikka hirmsasti tahaks teha).

Maasikapeenar Uue-Laanele

Liisil tuli tore mõte teha Uue-Laanele maasikapeenar ja ta kutsus minu ka kampa - tema kastab hea meelega, aga rohimas ja korjamas käiksin ise. Ja muidugi peenar tuleb ise valmis kaevata. Võtsimegi selle ühel maikuupäeval ette ja tegime alguse ära. Liisul oli kaks 1x10m peenrakilet/vaipa ning otsustasime esialgu mõlemad endale 5 meetrit peenart tekitada. Maapind oli seal paksult naadiga kaetud, seega alustasime naadi niitmisega. Ja siis polnud muud kui labidaga kallale! Pinnas on seal jube hea - muld on mõnusalt kohev ja ilus ja vihmausse on ka palju. Esimesel päeval kaevasime mõlemad ehk pisut alla poole planeeritud viiest meetrist.

Enne tööde algust

Eesmine on minu peenrake :)

Nõnda hea tujuga me oma tööd teemegi :)

Edasi tegime peenraid mõni päev hiljem (tegelikult tegi Liis vahepeal ka, aga tal on sinna kõvasti lühem tee minna kui mul ja seega ka lihtsam bakatöö ja kõige muu vahelt tunniks-paariks kaevama minna).

EGEAga metsa istutamas

Käisime EGEAlastega Viljandimaal metsa istutamas. Põhjus lihtne - EGEA-Tartu korraldab sel aastal Balti ja Põhjamaade regiooni kongressi ning vaja kuskilt raha teenida :) Igatahes haarati ka teisi EGEAlasi peale kongressi organiseeriva tiimi kaasa ja käisime üheskoos keskkonda (ja EGEAt) aitamas. Päev oli pikk, töö raske, aga tunne oli hea ja lõbus oli ka.

(pildid näppasin siit-sealt, mis keegi tegi)

Moosid, moosid

Kaks aastat oleme Marttiga keetnud endale talvisemaks ajaks mustikamoosi, aga sel aastal otsustasime midagi muud katsetada. Seega... Lihtsalt tuleviku pärast saab see jutt siia talletatud, kuna püüdsin leida eelmiste aastate moosikoguseid kuskilt ja ainsaks infoks olid moosipurkide pildid (õnneks taaskasutame purke, seega saime nende järgi ka kogused arvutada).

Sai siis ostetud ühe toreda naisterahva käest 2kg vaarikaid ja 2kg musti sõstraid. Algul kätte saades tundus neid jõle vähe,, aga tegelikult saime vist kahekordse moosikoguse võrreldes eelmise aastaga. Puhastasime ja otsustasime teha esimese poole moosi samamoodi nagu me oma mustikamoosi tegime ja teise poole moosi mingi reaalse retsepti järgi.

"Meie stiil" tähendas siis seda, et marjad tuli pudrunuiaga puruks tampida, natukese veega keema panna ja siis millalgi moosisuhkur juurde panna. Siis keetsin kuni vahtu hakkas tulema, korjasin vahtu nii kaua kuni seda põhimõtteliselt enam eriti ei tulnud ja siis moos kuuma veega puhtaks pestud purkidesse ja kaaned kõvasti kinni.

Retsepti järgi tehtud moosi puhul panime algul keema sõstrad veega, lasime neil umbes 10 minutit keeda ja siis lisasime vaarikad ja moosisuhkru. Ja siis veel umbes pool tundi keeda. Ahjaa, sinna panin umbes 1-1,5 teelusika jagu kaneeli ka. Muu siis samamoodi

Kokku saime siis 5,37 liitrit moosi, mis jagunes ära 8x300ml ja 9x330ml purkidesse. Mina suurematesse purkidesse eriti teha ei taha, kuna me oleme ainult kahekesi ja muidu läheks osa moosi halvaks, sest me lihtsalt ei söö nii palju korraga ära. 

Igatahes sai see lugu nüüd siia dokumenteeritud. Täna hommikul avasime ühe kaneeliga tehtud moosi purgi, et seda pudruga süüa ja olime tulemusega väga rahul! Tuleb magus talv :)

Mustikamoos

Eile tuli Martti töölt koju ja näitas ette paar kilo mustikaid, mis ta ühest mustikaistandusest saanud oli selle eest, et ta neile wc'sid ja muid asju üles pani. Lihtsalt anti mustikaid, nii armas :)

Mõtlesime siis, mida nendega teha ja panime osa kohe karpidega sügavkülma. Ülejäänu otsustasime moosiks keeta. Ainult et me polnud kumbki kunagi ise moosi keetnud. Google! Saime palju tarkust juurde ja hakkasime siis moosi vaaritama. Algul paistis hirmus vedel ja naljakas oli teha seda ka. Nüüd, kui moos juba purkides ja jahtunud on, on see paksenenud ja näeb imehea välja. Saime kokku üle 2,5l moosi. Ootan juba seda mõnusat pühapäevahommikut ühikas, kui saame soojade pannkookide peale enda tehtud mustikamoosi panna...

YP ja TTÜs

Täna oli YouthPreneuri projekti kolmas nädal. Igor, Tatiana ja Gary tegid meile mängu "Kes tahab saada miljonäriks?". Teemaks oli seekord keskkond, keskkonnakaitse, taaskasutus jms. Miljonimängu võitsime meie (koosseisus Lotta, Liisi, Laura, Laura-H, Ilze ja mina). Yay! Teises tunnis pidime ette valmistama näitemängu. Kolm gruppi, igaüks sai ühe märksõna (reduce, reuse ja recycle). Meie saime 'reuse' ning tegime oma tüki sellest, kuidas kolm tüüpi annavad oma stufi mingile vanamutile ja siis see vanamutt annab oma lastele või midagi sellist.

 

TTÜs toimus arhitektuurivõistluse "Päikeseenergiast energiasäästlike hooneteni" II voor. Laura pidi kahjuks kella 17-ks kitarritundi minema, aga saime Liisiga kahekesi ka päris kenasti hakkama. Pidime arvutiprogrammi kasutades ehitama akendele varjestust, mille pindala jääks etteantud piiridesse, mis laseks võimalikult vähe päikesevalgust tuppa ning mis näeks ka kena välja. Lõpus arvutati varjuprotsent - minu ja Liisi oma oli kõrgeim e saime ülesandega kõige paremini hakkama, sest meie välismaalasest juhendaja kiitis meie stiili ja väljanägemist ka kõrgelt. Nüüd jääb üle vaid järgmine nädal II vooru tulemusi oodata ja saame teada, kas saame III e viimasesse vooru.

Midagi tänasest... (foto: Liisi Torv)