EGEA Helsinki külastas Tartut

Aeg jõudis sinnamaale, et oli aeg meil Soome geograafe Tartus võõrustada. Nad saabusid reede pärastlõunal ning olime reedeks veidi rahulikuma päeva organiseerinud. Viisime nad sööma ja seejärel tegime väikese tuuri Tartu Ülikooli raamatukogus ja näitasime neile oma Vanemuise 46 õppehoonet ka. Õhtupoole tuuritasime Karlovas ja veetsime mõnusalt aega Kristo juures, kus tegime õhtusööki, mängisime kaarte ja ajasime juttu.

Laupäev oli natuke tihedama programmiga. Alustasime KGB kongide muuseumist, mis oli väga huvitav. Naljakas, et ma polnud sinna ise sattunud, kuigi elan sellest vaid paarisaja meetri kaugusel... Igatahes minu meelest oli see huvitavam kui Tallinna KGB kongide muuseum. Pärast käisime Nooruse galeriis arhitektuurivõistluse töid vaatamas (et ikka kaasaegset geograafiat ka oleks!).

Seejärel suundusime Toomemäele, kus jalutasime ringi ja nautisime ilusat kevadist ilma. Ka Supilinna ekskursioon ei jäänud tegemata. Pärastlõunaks olime leidnud Athena keskuse, kus näidati tasuta filmi "1944". Hea jätk ajaloolisele hommikule! Minagi polnud seda filmi kunagi näinud, seega tervitasin seda päeva osa rõõmsalt (elamust rikkus veidi vaid minu ees istuv prükkarihaisuga vigane vanamees).

Seejärel jalutasime Mordorisse, mille külastamist olid soomlased kaua oodanud - sealne "päris" ühikahõng, kergelt lagunevad koridorid ja kunstiteostega kaetud uksed-seinad olid vaatamist väärt. Õhtusöögi valmistasime Sigridi juures, kus arutasime pikalt-laialt Eurovisiooni (oli ju samal õhtul "Eesti laulu" finaal) ja vaatasime Tujurikkuja osi, millel olid inglisekeelsed subtiitrid.

Muidugi ei saanud tutvumata jätta ka Tartu ööeluga. Mina käisin vahepeal umbes kaheks tunniks kodus, sest olin jõle väsinud, aga kesköö paiku liitusin teistega ja näitasime soomlastele Rüütli tänavat ja teisigi kohti. Õhtu lõppes Zavoodis (kus mujal?!) kella 5 paiku. Mõned jäid aga veelgi pikemaks välja.

Pühapäevahommikuks olin lubanud pannkooke küpsetada, seega ilmusid järjest inimesed minu poole, kes varem, kes hiljem. Pannkooke jätkus aga kõigile ja pühapäevane brunch oli väga mõnus. Edasine plaan oli külastada TÜ loodusmuuseumi, kuhu mina otsustasin mitte kaasa tulla, kuna olin väsinud kokkamisest ja unetunnid olid ka lühikeseks jäänud. Lubasin liituda peale muuseumit, kui pidime Hanna-Ingridi pool viimase söögi tegema enne kui soomlased bussi peale saatsime. Juhtus aga nii, et ma vajusin diivanile magama ja ei jõudnudki rohkem kuhugi. Väsimus tegi oma töö.

Positiivsusest pakatav

Täna on väga vahva päev olnud. Eile õhtul kirjutas mulle Hanna-Ingrid, kes ütles, et alustas soki kudumist ja vajab abi kanna tegemisega. Loomulikult olin nõus, et ta tuleb siia ja ma õpetan talle. See oli nii ootamatult armas - Helsingi vahetuses kudusin ma kaasavõetud sokki ja talle jäi see silma ning ta õhkas niimoodi mõtlikult, et "tahaks ka teha...". Kutsusin ta meie käsitööõhtule ja ütlesin, et kui ei oska midagi teha, siis hea meelega õpetan/me. Tavaliselt ütlevad inimesed selliseid "tahaks ka..." asju pigem niisama, aga see oli nii äge, et ta hakkaski ise pusima ja jumala kena pooliku sokiga tuli täna varahommikul minu poole.

Jõime koos kohvi, jutustasime koolist, käsitööst ja igasugu asjust. Kui kõht korisema hakkas, siis keetsin meile kaerahelbeputru, mis oli nämm-nämm. Megalt mõnna oli olla. Kui ta ära läks (pidi oma täditütrele külla minema), siis videokõnetasin Kristeliga, kuna ta oli ÕISi moodulite ja ainete valikuga natuke segaduses ja seletasin talle, mida täpselt tarvis on teha. Ja siis mulisesime veel ligi tund aega maast ja ilmast.

Varasel pärastlõunal tuli Liisi külla, kellega olime kokku leppinud niisama chillimise ja ühise söömingu. Käisime uuskasutuskeskuses (kust ma ostsin 60 sendi eest kolm tõmblukku, jep!), meisterdasime endale kanawrappe, kudusime ja nautisime üle pika aja rahulikku õhtut.