Esimesed taimed

Mind ootavad küll kenad isetehtud peenrakastid, aga neisse saab külvata alles siis, kui ilmad juba kindlamalt soojemad on. Küll aga tuli tegeleda taimedega, mida plaanin rõdul pottides kasvatada - tomatid ja tšillid.

Varakevadel olin juba külvanud terve posu seemneid, aga nüüd oli tarvis üles tõusnud taimedest kõige elujõulisemad välja valida ja eraldi pottidesse pikeerida, et neil oleks ruumi suuremaks kasvada. Seega muutus meie elutoapõrand natukeseks ajaks aianduskeskuseks, kust ei puudunud ka karvane töödeülevaataja.

Lulu oli juba külvamisel abiks

Pisikestest ettekasvatusaukudest, kus taimekesed mitmekaupa olid, suurematesse pottidesse

Tuust Lulu abis

Peenrakastide ehitus

Selle aasta üheks eesmärgiks oli mul kindlalt aias peenrakastides midagi kasvatada, nii et tuli need kastid valmis ehitada ja suveks ette valmistada. Ehituseks kasutasime puitmaterjali, mille olime ostnud kompostikastide ehituseks, aga mida selleks otstarbeks vaja ei läinudki, sest saime valla toetusega omale hoopis parema komposteri. Seega oli meil üle terve ports valge puidukaitsevahendiga üle maalitud laudu ja prusse, millest pidid tulema väga ilusad ja praktilised peenrakastid meie aeda.

Arvutasime täpselt välja, missuguse pikkuse ja laiusega kastid olla võiksid, et materjali maksimaalselt ära kasutada, aga et kastid ka sobiliku suurusega oleksid. Kokku ehitasime minu visiooni järgi disainitud ja Martti füüsilise abiga (saagimine) viis mõnusalt suurt kasti mõõtudega 0,8 x 1,6 meetrit, mis leidsid omale õues aia ääres kohad.

Poolikute kastide seinad garaažis ootel

Peenrakastid õues suve ootel

Esimese aasta aiasaak

Talvel mõtlesin küll, et võiks ju juba kohe sel aastal aeda kasvuhoone paigaldada ja hullult pihta hakata, aga mida kevade poole aeg jõudis, seda enam tundus see pigem ebamõistlik. Esiteks ei olnud ma kindel, kuhu ma selle panna tahan. Teiseks ei olnud ma kindel, kui suurt ma soovin (see sõltub ju asukohast ka). Ja kolmandaks tahtsin ma ühe kevade-suve vaadata lihtsalt, mis meil aias toimub ja kuidas tunne on.

See tähendas, et suuremas koguses tomateid-kurke sel aastal ei tule, aga rõdule mõned kirsstomatitaimed panin ikka. Kui nad kandma hakkasid, oli mõnus iga päev või paari päeva tagant peotäis korjata ja neid magusaid-magusaid tomatikesi kommidena suhu pista. Samuti panin rõdule kaks Cayenne'i tšillitaime lootuses sügiseks omakasvatatud tšillikaunu saada.

Suvi oli kaunis ja päikseline ja tomateid sain hulganisti. Samuti korjasime oma ainsa punase sõstra põõsalt kolm liitrit sõstraid, mille panime sügavkülma, et saaks talvel smuutidesse vitamiine panna. Meil on ka tikripõõsas, aga sellel on jahukaste kallal ja sealt ei saanud midagi kahjuks. Pisike õunapuu on meil ka, aga sellel on vaid pisikesed ubinad küljes. Kõige suurema ja rikkalikuma saagi andsid meile meie kolm kreegipuud. Kreeke korjasime ikka liitreid ja liitreid - osa sõime niisama, osa viisime külakostiks Siilitarre, osa viisin tööle ja osast tegime kreegimoosi. Ma polnud viimast (vist) kunagi söönud, tegemisest rääkimata ja ma polnud kindel, kas see mulle maitseda võiks, aga kui valmis moosi mekkisin, tundus see imehea (pisut kirsimoosi moodi).

Punased sõstrad sügavkülma

Tuleviku tarbeks moosi koostisosad ja vahekorrad: umbes 3,2 kg kreeke (kividega), törts vett ja umbes 650 g moosisuhkrut. Kõige tüütum kogu protsessi juures oli kreekidest kivide eemaldamine, sest toorelt seda teha ei saanud (kivid olid liiga kõvasti kreekide sees kinni). Seega pidin kogu mögina poole keetmise ajal sõelast läbi laskma ja sealt kõik kivid ükshaaval välja noppima. Kokku tuli umbes 2,5 liitrit moosi, mida pole just teab mis palju, aga jäin rahule.

Moosikreegid

Kivide moosist välja noppimine

Veel kuuluvad suvise saagi hulka erinevad teed. Meil on naabriga kahepeale suur pärnapuu, millelt korjasime Marttiga korraliku koguse pärnaõisi. Samuti kasvavad kohe kodu juures nurmenukud, millelt korjasin õisi. Mõlemad kuivatasin ja panin purki. Nurmenukuteed olen juba mitu korda joonud ka ja see on väga maitsev - isegi kuivatatult on need magusad, sest nad olid korjates magusat nektarit täis.

Nurmenukud kuivamas

Tomatikasvatus

Sain ema käest mõned pisikesed tomatitaimed ja kaks tšillitaime ning ise olin kah paar tomatiseemet mulda pistnud, millest kaks ka tõusid. Ise panin (vist?) Vilmat ja emalt sain Venuse taimed. Esialgu kasvasid nad mul alumisel korrusel suurel aknalaual, aga millalgi tuli nad suurematesse pottidesse ümber istutada ja rõdule värske õhu kätte viia. Ostsime Bauhofist kõik vajaliku ja ühel ilusal päeval ladusin kraami murule laiali ja tegin selle nalja ära. Aa, mõned sibulad, mis olid köögis hakanud kasvama, pistsin ka mulda, et natukene rohelist sibulat saada. :) Kokku sai rõdule paras väike armee.