Oleme ikka püüdnud Marttiga mõnest traditsioonist kinni hoida, sest ma väga armastan rahvakalendripühasid ja nende tähistamist. Vähemalt munade värvimine ja koksimine on meil iga-aastane nähtus. Seekord oli mul Elisega kokku lepitud bakatööde kirjutamise talgud, seega tuli ta meile. Muidugi võib etteruttavalt öelda, et bakatöid me kuigi palju teha ei jõudnud (olgu, mina tegelikult tegin, aga mul oli ka selline osa, mille kõrvale ma sain jutustada :)).
Ja kui me juba aru saime, et palju sellest talgu-asjast välja ei tule, otsustasimegi hoopis sibulakooreämbri välja võtta ja mune värvida. Ja need tulid nii imeilusad! Nagu ikka sibulakoortega värvides. Minu meelest on sibulakoortega värvitud munad kõige-kõige kaunimad. Pole vaja mingite munavärvide või pliiatsite või jumal teab millega jännata. Mul parasjagu värvimiseks sobivaid katkiseid sukki polnud, seega nägime vaeva ja pakkisime munad ühekaupa lapikeste sisse. Kõige vahvam on munad pärast lappide seest välja võtta ja igaüht eraldi imetleda.
Munakoksimisvõistluse võitis Martti oma kivimunaga. Elisele panime mõned munad koju kaasa, et ka tema saaks järgmisel hommikul munavõiet teha. Meie oma tuli imehea ja eriti veel värske ciabatta peal!
