Otsustasin kooli kõrvalt ka tööl hakata käima ning viimased kaks päeva olengi kodust 5 minuti jalutusteekonna kaugusel asuvas Selveris pagari õpipoiss(tüdruk) olnud. Esimesel päeval oli esiti päris hirmus, kuna ma ei osanud reaalselt mitte midagi teha. Jäin pagarile kogu aeg jalgu (kuigi üritasin seda kõigest väest mitte teha) ja iga ülesande lõppedes pidin järgmise kohta küsima, kuna seal just väga palju enda kujutlusvõimet kasutada ei saa.
Alguses olidki lihtsad ülesanded - too pitsa jaoks tomateid, määri ahjusttulnud saiakesi jne. Tomatid olidki esimene asi üldse, mida ma tegin. Tõin kilekotiga puuviljaosakonnast ja siis seisin seal uhkelt pagarilaua ääres, kilekott ühe käe otsas kõlkumas ja ootasin, mil pagar ahjuga tegelemise lõpetab, et saaksin edasisi juhiseid. Pidin need muidugi pesema ja viilutama. Mina hakkasin rõõmsalt selliseid mõnusaid võileivaviile lõikama tomatist, kui selgus, et selveri pitsale läheb tomat umbes kolm korda õhemate viiludena. Oih.
Vähemalt üks asi tuli mul hästi välja - stritslite valmistamine. Tegelikult vist üks keerulisemaid pagari ülesandeid, kuna neid stritsleid on palju erinevaid ja nende lõikamine ja vormimine on omaette kunst, aga kuidagi said mu (ebaartistlikud) käed sellega hakkama - võibolla mulle lihtsalt meeldib küpsetada ja olen ema kooginäpud pärinud :P
Täna oli juba palju kergem. Suutsin terve päeva vältel omale ise ülesandeid leida ja neid edukalt täita. Mu lemmikuks on saanud taignarullimismasin. Taod taignapalli jahus lamedaks, pistad masinast läbi ja alt tuleb välja ilus lai taignaketas, millest on hea stritslit teha. Eilne pagar oligi palunud, et täna mina kõik stritslid teeksin, kuna tegin nii hästi (täna oli teine pagar tööl). :)