Mu veerandsajand saabus tegelikult juba 31. oktoobril, kui külla tulid isa, Kaja, (üllatusena) Kati ja Ramses. Tegime üheskoos mõnusa hilise hommikupooliku ahjus küpsetatud mee-sidrunikana ja muu maitsvaga. Peale sööki saime veel mõnusalt juttu rääkida. Õhtupoole ei pidanud Martti enam vastu ja andis mulle üle mu kingituse (ülihead kangakäärid, mida olin vajanud).
Järgmisel hommikul tuli välja, et see oli olnud vaid osa mu kingist ning ülejäänud osa oli Abakhani kinkekaardid, et ma saaksin täpselt sellist kangast osta nagu soovin. Juhhuuu! Muidu oli hommik ja ka ülejäänud päev väga tore. Sünnipäevatordi asemel käisime Tassikookide kohvikus ja ostsime neli tassikooki (kaks pumpkin spice'i, oreo ja soolakaramelli). Need oli ülimaitsvad.
Natuke läksime õhtul hulluks ja otsustasime küpsetada muffineid, et ma saaksin esmaspäeval midagi kooli kaasa võtta. Ja loomulikult ei tahtnud me osta margariini asemel võid, sest margariini kilohind oli madalam. Aga margariini ei olnud väiksemat pakki kui 500g, mis tähendas, et vältimaks ülejäänud margariini külmkappi ununemist, küpsetasime me muffineid viiekordse koguse ehk 80 tükki. Ja neist kuskil 20 glasuurisin veel sidruniglasuuriga ära (muffinid ise olid porgandi-mandli). Ma vist ei pea ütlemagi, et me poleks neid elu sees jaksanud kahekesi ära süüa, seega jagasin neid heldelt koolis laiali ja Ramses sai ka oma osa. :)
Esmaspäevaks, 2. novembri õhtuks olin kutsunud lähemad sõbrad Asian Chefi restorani sööma ja tähistama. Kohale tuli 12 kutsutust 9. Meil oli ülilõbus ja toit oli ka nii hea! Ma natuke kartsin, et kui kutsun nii erinevaid sõpru kohale, et võibolla ei saada jutu peale, aga õnneks oli valdav enamus kohaletulnutest pigem jutukad inimesed ja ma loodan, et me oma jutu ja naeruga ühtki teist restoranis viibivat seltskonda ei seganud. :)