Koroonapäevik #6 - trenn, kool ja sotsiaalelu

Koroona ajal ei ole kodus eriti muud teha kui õppida ja koduste hobidega tegeleda. Aprilli alguses võtsin kätte ja otsustasin hakata trenni tegema - muidu ainult kasvan laiusesse siin karantiinis. Olen nüüdseks üheksa päeva jutti iga päev trenni teinud. Esimestel päevadel tuli u 35 minutit, aga mõnel päeval on juba tund või enamgi täis tulnud. Ja pean ütlema, et enesetunne on parem küll. Ei, kaalu mõttes ei tunne küll veel mingit vahet (selleks on 9 päeva liiga lühike aeg), aga ma jään õhtuti palju paremini magama, mis minu puhul on väga suur asi.

Kooliga on asjad natuke keerulisemad. Jube raske on leida endas motivatsiooni ja kooliasjadega tegeleda, kuna kodus on nii palju segavaid faktoreid. Alles paaril viimasel päeval olen asjadega enam-vähem järje peale saanud (eks tähtajad hakkavad kukkuma ja õige tudeng teebki asju viimasel minutil :D).

Sotsiaalelust nii palju, et... Näost-näkku suhtlemist ma tõesti igatsen. Et saaks sõpradega istuda, juttu ajada, naerda... No ei tee iga päev pikki kõnesid ju - kõigil omad asjad ajada jne, aga enne kogu seda koroonat sai ju kooliski iga päev kokku, jutustada ja sotsialiseeruda. Nüüd ei ole sedagi ja tunnen end vahepeal kodus natuke üksikuna (mis siis, et pidevalt Messengeris mingid jutud käivad; seda õiget inimkontakti on ka ikkagi vaja).

Käisime eile poes ja nägin seal üht paari - mees seisis käruga, mis oli ääreni kraami täis ja naine tõi otsis veel mingit jogurtit sinna juurde, kui mees hõikas naisele, et "Kuule, meil ei mahu kodus need asjad külmkappi ära!". #corona

Edit: vaatasin just kaht eelmist blogipostitust ja realise'isin, et see praegune postitus on jube sarnane neile, aga noh, see on meie elu praegu. :D Ja eks need ühesugused postitused kajastavadki vist kõige paremini seda, kui tuim see isolatsiooniperiood reaalselt on :D