Meie esimene ärkamine Austrias oli enne kella kaheksat, sest olime eelmisel õhtul varakult magama läinud. Peamine plaan oli minu sünnipäeva puhul Viini loomaaias aega veeta. Kuna Autrias on 1. november riigipüha, hoiatati meid ka hotelli vastuvõtus, et ilmselt on mitmed kohad kinni, aga loomaaed oli õnneks avatud ja sinna me ka oma sammud seadsime. Loomaaed oli hotellist kahe metroosõidu kaugusel.
Schönbrunni lossiaed
Mu ootused olid Viini Schönbrunni loomaaia suhtes võrdlemisi kõrged, sest tegu on maailma vanima loomaaiaga ja seal pidi olema loomi, keda ma pole mujal kui telekaekraanil näinud (nt pandad ja kaelkirjakud). Ja mu ootused ei petnud mind! Mulle meeldis väga see, et loomaaed asus Schönbrunni lossi aia ühes osas ja seal oli rohkelt rohelust.
Flamingod
Loomaaia keskmes paiknes ühe kuulsama Austria arhitekti Otto Wagneri paviljon, kus nüüd tegutseb restoran, ja selle ümber olid kaelkirjakupark, krokodillimaja, pandade kodu jne. Eemal, mäe küljel oli mõnus jalgtee, mida mööda sai metsas jalutada ja seal elutsevaid loomi-linde vaadata (nad olid aiaga eraldatud muidugi). Naljakal kombel oli seal kõige põnevamaks elukaks must orav, kes meid väga julgelt uudistas.
Orav lippab üle tee
Mäelt alla oli meil valida jalgtee ja puude otsa ehitatud ripptee vahel ja loomulikult valisime ripptee. Juuresolev tutvustav tekst ütles, et ripptee rajamiseks oli vaja maha võtta vaid üks puu! Pärast külastasime veel jääkarumaja ja vaatasime pingviine, kelle juurde sattusime täpselt söötmise ajaks ja see valmistas muidugi kõigile külastajatele rohkelt rõõmu.
Rippteel
Martti ja vaade Viinile
Väga meeldejääv oli ka krokodillimaja, kus ühtegi krokodilli ei olnud, aga see-eest igasuguseid põnevaid kalu, meduuse ja sisalikke. Isegi merihobud. :) Ja loomulikult nägime kaelkirjakuid, koaalasid (kes olid oodatust pisemad) ja pandasid, kelle tabasime ka täpselt söögi ajal - pandakaru istus ja võitles bambusega.
Peale loomaaias käiku jalutasime Schönbrunni lossiaias ringi, mis oli hiiglaslik. Mõtlesime seal samas kohvikus süüa, aga see oli muidugi üsna kallis, seega leidsime paar tänavat eemal restorani Wienerv Grill Haus, kus mina tellisin lõhe grillitud köögiviljadega ja Martti võttis seakoodi. Mõlemad road olid imemaitsvad (ma olen muidugi veendunud, et minu oma oli parem :D).
Schönbrunni loss
Minu lõheroog
Martti seakoot
Pärast jalutasime Lindti šokolaadipoodi, et natuke kohalikke maiuseid osta. Ja siis sõitsime metrooga kuhugi lampi kohta, kus Martti oli ette uurinud, et asub üks tassikoogipood/kohvik. Ostsime sealt neli tassikooki, mis täitsid mu sünnipäevakoogi aset, ja sõitsime trammi ja metrooga "koju". Päeva parim osa oli kuum dušš, pärast mida sõime ostetud muffinite ja tegime väikse kaardimängu.
Tsau!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar