Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mul on kolimisega selline love-hate relationship. Ühest küljest on see jube tülikas ja tüütu ettevõtmine, teisest küljest aga saab (ja peab) kõik oma asjad korralikult läbi käia, ära sorteerida ja ebavajalikust vabaneda. Ja mulle väga meeldib asju organiseerida (nt uues kodus ära paigutada).
Selleks, et oleks, kuhu asju pakkida, käisime mitu korda Alko1000-s, kus oli kohe ukse kõrval suur laud, kuhu jäeti kõik pappkastid, mis olid toodete lahtipakkimisest üle jäänud. Sealt kuhjasime endale mitu autotäit tühje kaste ja see oli jube hea koht nende saamiseks, sest seal oli igasuguse suuruse ja kujuga kaste. Ja tasuta. Põhimõtteliselt võib vist öelda, et mina pakkisin kogu meie elu kokku, sest ma olen sellises tetrisemängus osavam ja ma viitsisin ka rohkem. Martti aitas kõige rohkem koristamise ja asjade tassimisega. :D
Mõned korrad käisime ise edasi-tagasi (kui nagunii oli liikuda vaja) ja viisime peamiselt ära kas väga esmavajalikke asju või mingeid veidra kujuga asju. Üheks nädalavahetuseks olime aga kokku leppinud, et Samuel ja Laura tulevad meile järelhaagisega appi, et suurem osa kaste ja kogu meie mööbel ära kolida. Oma mööblit oli meil no mõned esemed (voodi, kirjutuslaud, tool ja 3 riiulit). Igatahes olime abi eest supertänulikud!!!
Lahtipakkimine oli muidugi üks tüütumaid ettevõtmisi üldse. See võttis, ma arvan, ikka paar nädalat aega, sest mingist hetkest olid alles ainult sellised suvaliste asjade kastid, millega nagu ei osanudki kohe midagi ette võtta. Riideid, hügieenitarbeid ja lauanõusid oli kõige kergem lahti pakkida, sest neil oli kohe kindel koht olemas. Küll aga aitas meid selles osas juba varakult kokku lepitud soolaleivapeod, sest tahtsime, et maja juba kodu moodi välja näeks, kui inimesed külla tulevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar