Tegelikult juhtus see beebi praktiliselt kohe kui olime maja ostnud ja tema oli ka põhjus, miks me end väga ruttu uues kodus sisse seadsime - korteris polnud meil lubatud kassi pidada, aga meile oli väike must-valge ümmarguste silmadega karvakera juba südamesse pugenud.
Mina olin kindel, et tahan kassi võtta kas varjupaigast või hoiukodust, et üks õnnetu kodutu kiisu saaks endale päris oma kodu ja pere. Oma Luthieni (hüüdnimega Lulu) saime Cats Help MTÜ kaudu Harjumaalt hoiukodust. Lulu on umbes 3-kuune kiisu, kes leiti koos õdede-vendadega kuskilt märjast ja külmast paarinädalastena ja algul kardeti, et nad ei jäägi ellu. Õnneks olid nad kõik väikesed võitlejad.
Lulu oli hoiukodus koos oma õega, kellega nad olid äravahetamiseni sarnased, välja arvatud must kriipsuke õe ninal. Kaalusime tükk aega, kas võtta nad äkki koos, aga lõpuks otsustasime siiski ühe kiisuga alustada. Koduteel lasin Lulul suure osa teest enda otsas ronida ja tududa. Tegu on ühe ääretult julge ja uudishimuliku kassiga!
Uue kodu võttis ta väga kiiresti omaks. Ei põgenenud voodi alla, vaid uudistas kõikjal ringi. Algul lasime tal ainult magamistoa ja vannitoa vahet käia, aga teisel hommikul tegime juba uksed lahti, sest ta ei võõrastanud eriti (loe: üldse). Esimese öö magas ta meie patjade vahel. Liivakastil oskab ta ilusti käia ja mängib ka (väga) suure innuga. :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar