Millalgi oktoobri alguses mõtlesime täiesti huupi, et võiks väikesele reisile minna. Kuna Marttil pidi novembri esimene nädal puhkus olema, siis sättisimegi kuupäevad sinnakanti ja sihtkohaks sai valitud Viin, Austria.
Kuna lend väljus meil Riiast kl 9.30, pidime õige varakult Tartust sõitma hakkama. Proovisime küll võimalikult kaua magada, et jaksaks pärast üleval olla, aga see ei tulnud meil väga hästi välja. :D Sõit läks rahulikult ja saime ilusti Riia lennujaama parklasse auto ära pandud. Lennujaamas kontrolliti muidugi kohe vaktsineerimistõendit ja turvakontrollist saime probleemideta läbi.
Kusjuures naljakas lugu juhtus meil kellaaegadega, sest Austria on Eestist ühe tunni võrra ees (millega olime arvestanud), aga millega me ei olnud arvestanud, oli kella keeramine, mis lisas meile Riias ühe ekstra tunni mittemillegitegemist. Oih! :D
Viini lennujaamast saime rongiga võrdlemisi kesklinna, kust oli umbes 10-15 minutit hotellini kõmpida. Õnneks ei pidanud me kl 15 algavat check-in'i ära ootama, vaid saime kohe oma kompsud hotellituppa viia, natuke jalga puhata ja siis linna peale seiklema minna. Planeeritud reisikava oli meil üsna tihe ja ma tahtsin püüda kõik planeeritu ka ära teha-näha.
Jalutasime lähimasse metroojaama (Nestroyplatz, millest sai kiirelt eestikeelne väljend "hävitusväljak"), kust ostsime ka kohe mitmepäevase ühistranspordipileti, et saaksime vabalt igal pool ringi sõita. Esiteks tahtsin kindlasti ära näha Viini kuulsa ooperimaja, mis oli tõesti suur ja ilus.
Ooperimajast Liblikamaja poole jalutades üritas tänaval üks müügimees meile õhtusele filharmooniakontserdile pileteid maha ärida, aga me ikka ei võtnud väga vedu. Iseenesest oleks isegi lahe olnud, aga mulle piisas juba pooletunnisest keelpillikontserdist, mille publikuks me Liblikamaja juures kogemata sattusime - seal oli neli muusikut, kes esitasid nii kuulsamaid klassikalisi palu kui ka tänapäevamuusikat klassikalises võtmes. Me ei raatsinud sealt enne edasi kõndidagi, kui olime kõik ära kuulanud.
Liblikamajas oli hästi äge - see oli nagu väike džungel, kus igal pool lendavad ja chillivad liblikad. Ainult piletiraha oli võibolla pisut liiga palju selle väikese ringkäigu eest küsitud. Oleks see kasvuhoone suurem olnud ja seal rohkem eri liblikaliike leidunud, oleks veelgi ägedam olnud, aga kahetsema küll midagi ei pidanud. Mulle meeldib hullult igasugustes gift shopides ringi vaadata. Tihtipeale ma sealt midagi ei ostagi, aga millegipärast on nii tore kõike vaadata... Liblikamaja gift shop oli küll pisikene, aga seal olid nii ilusad asjad!
Pärast jalutasime veel kesklinnas ringi ja vaatasime üle St Stephani kiriku, mis on Viini kõige olulisem religioosne ehitis ning ka üks äratuntavamaid Viini sümboleid oma värvilise mosaiikkatusega. Muidugi külastasime suveniiripoodi ka, et endale külmkapimagnet osta. Tagasi hotelli jõudes olime Austriassetulekust ja päevasest ringikäimisest nii väsinud, et jäime võrdlemisi varakult juba magama. Sammegi oli kogunenud üle 18 000.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar