Malev on möödunud meeleolukalt. Esimestel päevadel mõtlesin ainult, et tahaks koju tagasi, tundus et olen mingi karja imelike inimeste keskel, kellega tundus võimatu sõbraks saada. Nüüd aga on enamus juba nii toredaks saanud, et kahju lahkuda (nagu alati malevast).
Viimased umbes 4-5 ööd oleme maganud osadega esimese korruse koridoris (muidu on meil magamiseks 3. korruse klassiruumid, aga seal on lihtsalt võimatult palav). Peamine seltskond oleme mina, Kristjan ja Hanna ning meiega on jäävamalt liitunud veel Kirke ja Marii. Kristjani ja Hannaga saame igal õhtul nii palju nalja ja nii palju põnevaid jutte maha räägitud, et magamiseks jääb tihti varase äratuse tõttu 3-4 tundi.
Eile õhtul olin jälle baaris tööl kella viiest keskööni. Seekord oli seal nii kiire, et puhkamiseks õieti aega ei jäänudki. Seevastu esimesed kaks tundi sain tagaruumis diivani peal magada, sest kes kell 17 ikka baari tuleb, umbes kolm inimest jõid kohvi ja selleks polnud kahte baaridaam leti taha tarvis. Peale 20-21 aga läks nii turboks, et hingamiseks aega ei jäänudki. Küll oli ühel mure, et kokteil ei maitse eriti rummiselt ja teise jäätisekokteil maitses liiga mangoselt ja mis kõik veel.
Tegime oma malevarühmale oma Twitteri kasutaja ka, kuhu on kõigil ligipääs ja kuhu kõik meie rühma liikmed saavad postitada. Seal levivad igasugused kuulujutud ja arvamused ja naljakad juhtumised või ütlemised.
Üks päev hommikusöögis töötades oli näiteks selline väike nali:
Heliseb köögis telefon, mingi töötaja/kokk võtab vastu.
"Jaa, köök kuuleb, tere!"
....
"Jah, kohe tuleme."
*paneb toru ära*
"KAAARTUUUUL!!!"
No ma ei tea, me Morteniga hirnusime end herneks, see oli nii naljakas lihtsalt.
Muidu oleme kõik väga rahul malevaga (kes rohkem, kes natuke vähem) ja planeerime osadega juba malevajärgset kokkusaamist. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar