Pühapäevaõhtul vaatasime kella alles kl 23:11 ja ehmatasime kõik ära, et see oli juba nii palju. Saatsime Alana Maya ruttu magama ning Mummi kohvrit pakkima. Maris vaatas veel arvutist esmaspäevase teekonna ära ning ütles, et peame sõitma hakkama kell 4:45, seega äratuskellad sättisime kella neljaks.
Mina ja Iona jäime kahekesi ärkvele. Mina peamiselt seetõttu, et mul on põhikooli algusest tekkinud paranoia, et kui kuskile olulisse kohta minek (nt lennuki peale vms) ja vaja väga vara ärgata, siis äkki ma ei kuule äratust ja magan sisse. Põhikooli algusest sellepärast, et ühe klassireisiga mul just nii juhtus ja sellest reisist jäingi maha seetõttu.
Kui kell sai 4, äratasime Ionaga Mummi ja Marise üles ning seadsime end minekuvalmis. Teekond Carlisle'i võttis ligikaudu tunni ja tee peal jutustasid Mumm ja Maris lugusid oma kogemustest lennujaamade ja lennukitega. Meil oli väga lõbus.
Carlisle'i rongijaam oli niiii ilus :) Pidime rongijaamast sõitma 2,5 tundi Manchesteri lennujaama ja siis sealt Terminal 3-e kõndima. Algul oli rong jube tühi, sain proovida laua peal magada nagu koolis. Mingi hetk aga pressiti kõik istmed jube täis ja siis ei tulnud magamisest enam midagi välja.
Carlisle'i rongijaam
Päikesetõus rongiaknast
Selfie vanaemaga :)
Rongijaamast Terminal 3-e oli parajalt pikk tee. Google Maps oli öelnud, et selle läbimine võtab aega 9 minutit, kuid see aeg vähemalt kahekordistus. Lõpuks siis jõudsime security'sse. Seal polnud õnneks üldse pikad järjekorrad. Saime 15 minutit veel oodata, et teada saada, mis väravast meie lend läheb ja siis umbes sama kaua veel värava juures sabas seista. 15 minutit peale lennu planeeritud väljumist hakati meid lõpuks läbi värava laskma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar