Liisi sünnipäevaga oli sel aastal väga palju "jamamist" ja orgunnimist. Algselt mõtlesime Liisi-Anniga, et teeme Liisi sünnipäevale järgneval laupäeval talle mõnusa üllatus-istumise. Siis aga tuli Liisi ja kutsus meid kõiki päev varem reedeks välja, et käia põgenemistoas ja edasi vaadata ühiselt. Olime Liisi-Anniga sellises mida-pekki-me-nüüd-peale-hakkame-olukorras. Olukord lahenes aga lõpuks kenasti - korraldasime enne põgenemistuppa minekut meie pool väikse üllatuse.
Mina küpsetasin juba poolest päevast saati kaneelirulle ja muud head ja Liisi-Ann sõitis rongiga Tartusse. Martti jõudis õhtul töölt ja tõi Liisi-Anni rongijaamast ära (mis siis, et rongijaamast on suhteliselt lühike maa meie juurde kõndida). Hiljem oli Martti kohustus ka Liisi kohale toimetada. Mina ja Liisi-Ann panime toas hulga küünlaid põlema ja lasime valguse hämaramaks. Liisi-Ann tegi glögi kuumaks, ma toimetasin veel oma küpsetistega.
Liisi oli väga üllatunud, kui ta sisse astus! Eesmärk täidetud :) Sõime mõnusalt koos, rääkisime juttu ja tuju aina tõusis. Seejärel jalutasime ümber tänavanurga lähedalasuvasse põgenemistuppa, kus saime veel ühe Liisi sõbraga kokku (kes kahjuks ei jõudnud meie üllatusõhtule). Põgenemistoas oli meil aega 75 minutit, aga saime umbes 45 minutiga välja, kui ma õigesti mäletan. Väga lõbus oli ja suutsime väga hästi meeskonnas töötada, mis siis, et osa meist olid üksteisega võhivõõrad.
Edasi otsustasime linna peale minna, kuna tegu oli ikkagi reede õhtuga. Ükski koht väga ei kutsunud, seega tegime seda, mida inimesed ikka teevad, kui Rüütlis ükski koht sobilik ei tundu - kõndisime tänava lõpuni ja istusime Zavoodis maha. Ülejäänud õhtuks jäimegi sinna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar