Eile käisid meil külas mõned minu kursakad, et teha pisikesed talgud ja pärast süüa-saunatada ja niisama mõnusalt aega veeta. Peamiseks tööks oli 6t puitbriketi garaaži vedamine, et meil talveks kütet oleks, aga tööde nimekirja kuulusid veel suure astelpajupõõsa likvideerimine ja mändidelt alumiste (kuivanud või murdunud) okste mahasaagimine.
Viisime empsi Martti ja Ramsesega sünnipäeva puhul Tallinna Loomaaeda, et veeta mõnus suvine päev üheskoos. Kaasas oli piknikupoolist ja muidugi ei puudunud suvisest päevast jäätis. Kingiks sai ilus valge Garmini kell, et emps saaks ikka ilusti oma samme lugeda. :)
Martti on olnud megatubli ja jõudnud nii kaugele, et oli aeg see magistrikraad kätte saada ja koolikott (vähemalt mõneks ajaks) nurka visata. Magistritöö kirjutamine oli loomulikult omaette ettevõtmine. Eks ma püüdsin teda sellega igati aidata (tööd mitmekordselt üle lugedes, õigekirja parandades ja lauseehitust toimetades ja kasvõi lihtsalt kirjutamismaratonidele kohvi tuues). Suurt abi sai ta ilmselt moraalses mõttes ka Eliselt, kellega nad seda kadalippu koos läbisid (küll eri erialadel). Aga lõpuks sai kirjutatud magistritöö teemal "Automaatkontrollide arendus õppetöö tagasisidestamiseks aines Andmebaasid" ja kaitstud edukalt kõige kõrgemale hindele!
Nonii. Mul õnnestus kah kolm aastat hiljem see korontsik endale külge saada. Üsna kindlalt tean ka, kuskohast.
- L, 1. aprill -
Olin lähikontaktne. Hee, hea aprillinali!
- E, 3. aprill -
Algasid haigussümptomid (kurk pisut kähe, väike köha, peavalu). Lõuna paiku tegin koduse kiirtesti, mis oli positiivne. Õnneks olin lähikontaktsusest teada saanud juba eelmisel õhtul, seega jäime mõlemad igaks juhuks kodukontorisse.
- T, 4. aprill -
Magasin halvasti (ärkasin u 5.30 ja lebasin ligi tunni niisama kuni 6.30 jälle kaheks rahutuks tunniks uinusin). Kohe hommikul kraadisin 38 kraadi palavikku. Alustasin haiguslehte ja mulle öeldi, et kuni 8. aprillini ei tohi ma nina isegi kodust välja pista. Terve päev ikka väga halb olla, palavikus ja pikali. Energiat null.
- K, 5. aprill -
Palavik langenud alla 38, pisut juba parem, aga köha hakkab tulema.
- N-R, 6.-7. aprill -
Palavikku ei ole, aga köha on aina hullem.
- L-P, 8.-9. aprill -
Endiselt köhin. Ükski ravim ei aita ka köha lahtisemaks muuta. Energiat on juba rohkem, tegelesin isegi natuke aiaasjadega.
- ülejäänud aprill -
Köha venis ja venis. Lõhnataju oli mitu nädalat ära, mis oli väga veider tunne. Vaikselt hakkas tagasi tulema, aga see võttis kokku vähemalt kuu aega. Ka köha lõplik taandumine võttis vähemalt mitu nädalat. Ei soovita seda jampsi!
Meil on Marttiga see Eurovisiooni vaatamine juba suhte algusest alati traditsioon olnud ja enamasti oleme ikka püüdnud endale seltskonda juurde tekitada, et toredam oleks. Seekord tuli meile külla Elise, kellega tegime suure snäkilaua ja veetsime ülimalt meeleoluka õhtu.
Minu arvates oleks ikka Käärijä oma Cha Cha Chaga võitu väärinud, sest Loreeni lugu oli praktiliselt koopia 2012. a loost ja Cha Cha Cha oli ikka palju ägedam ja meeldejäävam. Aga no mis sa teed, kui žüriid teistmoodi arvavad.
Martti vajas oma magistritöö kirjutamise vahele väikest tuulutust ja peavärskendust, seega otsustasime teha ühe väikse matkapäeva Pühajärvel ehk kõndida ümber Pühajärve. Kokku tuli seda nalja 14 km ja ausalt öeldes olime lõpus ikka päris läbi. Aga väga tore oli! Eriti siis, kui rajatähised suunasid meid maailma kõige kõrgemale ja järsemale trepile, et mäe otsa ronida. Aga kangus meie sees ei lubanud seda mäge vahele ka jätta.
Ilus kevadpäev oli planeeritud töökateks talguteks hääde sõprade pool. Üsna värskelt ostetud maakodus juba töö ei lõppe ja meie seltskonnale oli majaukse kõrvale kirja pandud terve nimekiri erinevaid välitöid. Tegu oli ühe väga mõnusa päevaga, kus jõudsime palju tehtud ja mille lõpetuseks olime välja teeninud ühe mõnusa talgusupi.
Käisime eile Otepääl Trad.Attack!i uue albumi "Bring It On" esitluskontserdil. Neil oli vahva idee anda üks kontsert igas Eesti maakonnas ja meie valisime Valgamaa ja Otepää. Kontsert oli super ja jäime väga rahule. Uuel albumil on rohkelt lugusid, mis meile meeldivad ja pärast kontserti jõudsin asjaosalistega ühele pildile ka :)
Mind ootavad küll kenad isetehtud peenrakastid, aga neisse saab külvata alles siis, kui ilmad juba kindlamalt soojemad on. Küll aga tuli tegeleda taimedega, mida plaanin rõdul pottides kasvatada - tomatid ja tšillid.
Varakevadel olin juba külvanud terve posu seemneid, aga nüüd oli tarvis üles tõusnud taimedest kõige elujõulisemad välja valida ja eraldi pottidesse pikeerida, et neil oleks ruumi suuremaks kasvada. Seega muutus meie elutoapõrand natukeseks ajaks aianduskeskuseks, kust ei puudunud ka karvane töödeülevaataja.
Selle aasta üheks eesmärgiks oli mul kindlalt aias peenrakastides midagi kasvatada, nii et tuli need kastid valmis ehitada ja suveks ette valmistada. Ehituseks kasutasime puitmaterjali, mille olime ostnud kompostikastide ehituseks, aga mida selleks otstarbeks vaja ei läinudki, sest saime valla toetusega omale hoopis parema komposteri. Seega oli meil üle terve ports valge puidukaitsevahendiga üle maalitud laudu ja prusse, millest pidid tulema väga ilusad ja praktilised peenrakastid meie aeda.
Arvutasime täpselt välja, missuguse pikkuse ja laiusega kastid olla võiksid, et materjali maksimaalselt ära kasutada, aga et kastid ka sobiliku suurusega oleksid. Kokku ehitasime minu visiooni järgi disainitud ja Martti füüsilise abiga (saagimine) viis mõnusalt suurt kasti mõõtudega 0,8 x 1,6 meetrit, mis leidsid omale õues aia ääres kohad.
Aasta tagasi said püstitatud sellises eesmärgid:
Kõige elavamalt on vast meeles erinevad kultuuriüritused. Terminaator 35. aastapäeva show Saku Suurhallis ja Trad.Attack!-i suvelõpukontsert Tartu lauluväljakul. Samuti kalapuhvetite päev Sibulateel.
Muidugi möödus ka lõviosa meie esimesest aastast uues kodus, mille jooksul võõrustasime palju erinevaid külalisi ja tegime ka mõningaid töid - ehitasime endale garaaži töölaua ja välja väikese trepi, et oleks mugavam liikuda. Tehtud said ka lõunapoolsed tasandustööd. Pisut juba kasvatasin aiasaaki ka, aga see jääb suuremas osas siiski järgmis(tes)se aasta(te)sse.
Loomulikult ei saa mainimata jätta meie kõige pisema pereliikme lisandumist - Lohe!
Mina külastasin esimest korda elus Vormsi saart ja käisin esimest korda elus spaas saunatamas-soolatamas-sulistamas.
Ka mu hoidistamishuvi sai tugeva tõuke edasi - tegin esimest korda ise maasika- ja kreegimoosi ja purki said ka purustatud tomatid.
Käsitöö koha pealt oli mul ka tore aasta. Alustasin oma elu esimest Haapsalu salli, tegin valmis elu esimese mütsi, kudusin mitu paari sokke Ukraina sõduritele ja palju muud.
Ma ei oskagi sellest midagi kirjutada sel aastal. Me ei teinud midagi erilist. Me olime terve 31. detsembri kodus ja vahtisime "Grey anatoomiat". Hommikul sõime pirukaid ja päeval tegime suure laari kartulisalatit, mida paar päeva nautida. Tegelikult tahtsime ise kotlette ka teha, aga ikkagi ei viitsinud ja sinna nad jäid.
Ma natuke põdesin kiisude pärast, et kui naabrid kesköö paiku väga kõvasti ilutulestikku hakkavad paugutama, et nad siis väga hirmunud on, aga õnneks meie kõige lähemad naabrid (vist?) ei lasnudki ühtegi raketti. Kaugemal ümberringi oli paugutamist küll ja veel, aga see õnneks Lulut ega Lohet ei traumeerinud. Eelmisel aastal lasid ühed naabrid küll siinsamas ilutulestikku ja Lulu värises terve aja vanni all.
Nõks enne keskööd keerasime ikkagi ETV peale ja kuulasime presidendi kõnet ja lõime šampuseklaasid kokku, et oleks ikka natuke aastavahetust ka.