Ettevõtmise kodulehel on kirjas selliselt: 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nõnda toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti Raamatu Aasta, mille jooksul tähistatakse mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva.
Mulle sellised ettevõtmised väga meeldivad ja mõtlesin, et soovin ka pühendada sel aastal rohkem aega lugemisele ja raamatutele üldiselt. Viimasel ajal on mulle tundunud, et igasugu manifesteerimised ja soovide universumisse mõtlemised-hõikamised toovadki tihtipeale seda, mida oled soovinud. Aga võibolla on see ka tagasi vaadates ja analüüsides oskus näha, kuidas su esialgsed soovid päriselus juhtunuga klapivad ja leida lihtsalt endale sobilikke mustreid.
Igatahes võin kokkuvõtvalt öelda, et minu Eesti Raamatu Aasta möödus vägagi raamatuliselt ja ägedalt. Toon välja mõned ettevõtmised ja juhtumised, mis mulle rõõmu tõid.
Jaanuaris alustasime Marttiga raamatuaastat Vaikse lugemisdiskoga fahrenheit 451° raamatutoas (Aparaaditehases). Tegu oli väga hubase ruumiga, kus kõik soovijad said mõnusalt maha istuda, teed juua ja vaikuses raamatut lugeda.
Sama soojaga lasime veebruaris edasi, kui Tasku Rahva Raamat korraldas lugemispeo, millest osa võtsime. Samuti toimus seal pime raamatuvahetus, kus mina osalesin. Iga osaleja pakkis ära ühe raamatu, mis on kas tema lemmik või kuidagi meelde jäänud ja tõi selle vahetusse. Lõpuks sai iga osaleja pakkidele kirjutatud lühikese kirjelduse põhjal endale uue raamatu valida ja seejärel avati üheskoos pakid ja avastati oma kingitusi.
Märtsis tabas mind aga selline üllatus - käisin sõbranna pool niisama jutustamas-veinitamas ja kuna ta teab, et olen suur lugeja, kutsus ta mind enda raamatuklubi seltskonda, mis oli umbes paar nädalat tagasi loodud ja kus nad asusid just oma esimest kokkulepitud raamatut lugema. Olin raamatuklubis olemisest juba ammu unistanud ja ka Marttile vahel öelnud, et see oleks põnev kogemus, seega olin kohe rõõmuga nõus.
Aprillis toimuski meie esimene kohtumine ja me oleme nüüdseks järjepidevalt iga kuu üheskoos ühe raamatu lugenud ja neid kokkusaamistel arutanud. Liikmeskond on aasta jooksul veidi täiendustki saanud - meid on nüüdseks kokku 7. Olen kogu selle seltskonna eest ülimalt tänulik - meie huvid on piisavalt sarnased, et igakuiselt ühe raamatu lugemiseks leidmine pole suuremat probleemi tekitanud, aga vaatenurgad piisavalt erinevad, et arutelud on läinud vägagi huvitavaks ja mõnel korral lausa tuliseks, kui me oma seisukohti kaitseme ja selgitame. Raamatute analüüsivõime on muutunud mul kindlasti kordi paremaks!
2025. aasta lõpetas meie endi korraldatud Antisotsiaalne Lugemispidu, mis küll selles mõttes haledalt feilis, et kedagi lõpuks ei tulnudki (eri põhjustel), mis mul natuke tuju alla viis, aga tegelikult oli meil kahekesi kassidega ka väga mõnus ja ma olin lausa nii palju vaeva näinud, et valmistanud magusaid ahjus röstitud mandleid (neid Olde Hansa stiilis).
