Juba sügisel leppisime Marttiga kokku, et uuest aastast oleks mul ka aeg kätte saada see üpris hirmsana näiv Garmini badge - jookse 30 päeva järjest vähemalt 1 miil päevas. Vaikselt tõmbasime kampa ka Liisi ja kui Jeran endale Garmini ostis, siis temagi.
Uue aasta esimesel päeval tegimegi suure avapaugu ja jooksime oma esimese miili (tegelikult jooksime esimesel päeval lausa 2,5 km). Ausalt öeldes olid esimesed u 10 päeva kõige raskemad, sest jalad ei tahtnud väga koostööd teha, lihased kiskusid krampi (kas külmast või natuke pikemast pausist püsivate jooksutrennide vahel, ei teagi). Tasapisi läks aga paremini ja mõnel päeval jooksin ühe miili asemel kakski.
Liisi kaotasime üsna kiirelt väljakutse algul, sest ta suutis endale mingi tervisehäda hankida. Jeran aga püsis vapralt meiega lõpuni kaasas (olnud alustanud küll päev hiljem, aga see ei loe). Kokkuvõttes oli tegelikult kogu see asi isegi päris tore. Mõnel päeval oli jube raske end diivanilt tossudeni liigutada. Mõnel päeval jäi jooks muude tegemiste tõttu väga hilisesse õhtusse. Aga ära tegime! Ainult sellest mina aru ei saa, miks see totakas väljakutse Garmin Connectis ainult 1 punkti peab andma. Korralik eneseületus ju!
