Supermassive Black Hole

Täna käisime Marttiga Kanutiaia Noortemajas kitarriõpilaste kontserdil, kus esines ka Laura (koos oma kaasõpilasega) :)

(foto: Leivo Sepp)

Viimased koolipäevad

On näha, et kool hakkab läbi saama, kui tunnid mööduvad nii:

Juhuks, kui video ei tööta: Last Days of School

Kuidas elad, Märjamaa?

Ma pole niiiiiiii kaua siia kirjutanud.

 

Reedest eilseni oli Roheliste Rattaretk ehk Kuidas elad, Märjamaa?

Meie seekordne seltskond sisaldas issit, Kajat, mind, Marttit, Laurat, Ramsest ja mingil määral ka Odet - ta oli koos oma kahe sõbraga enamuse ajast.

 

Laura ja Ramses olid teinud omale särgid kirjadega "Vedur" ja "Vagun" ning sõitsid kaunistatud tandemiga.

 

Matk sai alguse siis Märjamaalt. Esimene päev oli sõita ligi 60 kilomeetrit. Lõunapaus oli Tammes, kus lebosime mõnda aega ja tegime pilte ka. Esimene laagrikoht oli Varbola linnuses ja selle ümbruses. Natuke lärmakamate ja peohingelisemate inimeste laager oli linnuses, meie panime oma telgi püsti aga "pensionäride ja beebide" laagris. Esimesel õhtul oli meil veel nii palju jaksu, et käisime kontserdil, niisama ringi, mängisime Martti, Laura ja Ramsesega Aliast jne.

 

Teise päeva kilometraažiks oli kaardil märgitud 96 kilomeetrit, mis tundus üsna hirmutav. Mina ja Martti sõitsime seda teekonda ligi 12 tundi, jõudes laagrisse natuke enne üheksat õhtul. Olime lõpuks nii surmväsinud, et sõime vaid ja vajusime lihtsalt ära. Päev oli olnud väga päikeseline ja me mõlemad olime päris põlenud käte ja nägudega. Esimene teepool läks isegi üsna libedalt, peale lõunat oli aga valida, kas sõita 5 kilomeetrit otse laagrisse või teha umbea 40-45 kilomeetrine ring, mis oli ametlik rada ning me otsustasime ikka vapralt kõik läbi sõita.

 

Kolmas päev tuli 50-60 kilomeetri vahepeal midagi. Igatahes läks see tagantjärele mõeldes päris ruttu ja kolme-nelja vahel olimegi juba lõpus. Lõpetamisel anti välja Rattarüütli tiitel, mille sai issi :) Nii et järgmise aasta aega ehib meie kodu Rattarüütli rändmõõk. Lõpukontserdi andis Marko Matvere ja tema merelaulude saatel tähistasime retke edukat lõppu ja rüütliks löömist koogiga.

 

Retk oli väga väsitav, aga pean ütlema, et väga seda väärt. Olen iseenda üle uhke, et suutsin selle pika teise päeva vastu pidada, mis siis, et vahepeal tundus olukord üsna lootusetu :)

My name is Bond. James Bond.

Eelmisel nädalal käisin taas verd andmas. Äärepealt poleks saanudki minna, kuna mul oli 17. veebruaril see tore abaluu-lümfisõlme-lugu, mille detailidest ma siin jutustama ei hakka. Algul sai arst aru, et mul oli operatsioon olnud, aga kui talle selgeks tegin, et ei olnud, ainult dreeni kasutati, siis lasti verd andma :)

 

Täna käisime Lauraga Tallinna Ülikooli sümfooniaorkestri Volbrikontserdil. Esimeses osas mängiti klassikat jms, teises osas aga filmimuusikat (sh James Bond, Sõrmuste isand, Kariibi mere piraadid). See oli tõsiselt lahe. Dirigent ja osad pillimängijad olid end ka vastavalt riietanud, mis tegi esituse hoopis lõbusamaks.

 

 

 

 

Tutipäev

Tutipäev oli veidi lõbus ja veidi kurb. Osades koolides oli Tutipäev neljapäeval ja reedel ainult Lõpukella aktus. Tore oli muidugi see, kui 12ndikud füüsika kontrolltöö ajal füsa klassist läbi jooksid ja laulsid ning veega pritsisid. Mõnel ujus lausa terve laud, kontrolltööst rääkimata. Pärast aktusel tuli esitamisele mitu laulu, kõne jms. Kaur esitas minu kirjutatud ja Elise kohendatud kõne, mis läks väga peale.
 

Veteranirock

Käisime seal Laura ja Marttiga. Tegemist oli sõjas haavata vms saanud veteranide toetuskontserdiga Vabaduse väljakul. Kontserdi andsid The Sun ja Metsatöll. Oli ülimalt lahe - olime enam-vähem esireas. Tuttavaid nägime ka seal, mis oli tore (Samueli nt :P)

 



Oskusi pole kunagi liiga palju

Käisime Marttiga täna Muugal ja meisterdasime kumbki omale raamatu.
Olen sellega super rahul! :)

Minu oma: