Moosid, moosid

Kaks aastat oleme Marttiga keetnud endale talvisemaks ajaks mustikamoosi, aga sel aastal otsustasime midagi muud katsetada. Seega... Lihtsalt tuleviku pärast saab see jutt siia talletatud, kuna püüdsin leida eelmiste aastate moosikoguseid kuskilt ja ainsaks infoks olid moosipurkide pildid (õnneks taaskasutame purke, seega saime nende järgi ka kogused arvutada).

Sai siis ostetud ühe toreda naisterahva käest 2kg vaarikaid ja 2kg musti sõstraid. Algul kätte saades tundus neid jõle vähe,, aga tegelikult saime vist kahekordse moosikoguse võrreldes eelmise aastaga. Puhastasime ja otsustasime teha esimese poole moosi samamoodi nagu me oma mustikamoosi tegime ja teise poole moosi mingi reaalse retsepti järgi.

"Meie stiil" tähendas siis seda, et marjad tuli pudrunuiaga puruks tampida, natukese veega keema panna ja siis millalgi moosisuhkur juurde panna. Siis keetsin kuni vahtu hakkas tulema, korjasin vahtu nii kaua kuni seda põhimõtteliselt enam eriti ei tulnud ja siis moos kuuma veega puhtaks pestud purkidesse ja kaaned kõvasti kinni.

Retsepti järgi tehtud moosi puhul panime algul keema sõstrad veega, lasime neil umbes 10 minutit keeda ja siis lisasime vaarikad ja moosisuhkru. Ja siis veel umbes pool tundi keeda. Ahjaa, sinna panin umbes 1-1,5 teelusika jagu kaneeli ka. Muu siis samamoodi

Kokku saime siis 5,37 liitrit moosi, mis jagunes ära 8x300ml ja 9x330ml purkidesse. Mina suurematesse purkidesse eriti teha ei taha, kuna me oleme ainult kahekesi ja muidu läheks osa moosi halvaks, sest me lihtsalt ei söö nii palju korraga ära. 

Igatahes sai see lugu nüüd siia dokumenteeritud. Täna hommikul avasime ühe kaneeliga tehtud moosi purgi, et seda pudruga süüa ja olime tulemusega väga rahul! Tuleb magus talv :)

Seiklused Amazonis

Oma esimese Kindle'i (Kindle Keyboard) sain 9. klassi järgsel suvel, kui isa USAs käis ja selle mulle mu malevapalga eest tõi. Ilus valge, roosade kaitsekaantega. Olin selle üle nii õnnelik - kasutasin seda palju, see reisis minuga Šotimaale kaasa ja kuigi mulle väga meeldib paberraamatuid lugeda, siis Kindle on selline ülimugav ja mõnus asi, mida omada. Kuni see lootusetult katki läks. Lihtsalt. Jäi kinni screensaveri peale, ei aidanud restart ega midagi. Jätsin ta sinnapaika, lausa mitmeks aastaks.

Eile öösel aga ei tulnud mul absoluutselt und ja mõtlesin, et mis ikka, võtan Amazoni customer service'iga ühendust ja kurdan muret. Teadsin tutvustelt, et mõnel puhul on nad vana Kindle'i tagasi saades uue ostmiseks allahindlust pakkunud. Kirjutasin neile ja sain pea kohe ka vastuse. Nad lasid mul mõnda asja testida Kindle'iga ja lõppotsus oli siis, et see on lootusetult surnud (lisaks sellele, et ta on kinni screensaveri peal, on ekraanil väga suur hulk surnud piksleid ja arvuti seda kui device'i ka ära ei tundnud).

Kuna ma nende arust ikka neile väärt klient olen (hihi), siis pakkusid nad mulle uue lugeri ostmiseks 15% allahindlust ja seda vana nad kah tagasi ei tahtnud. Olin rõõmus, sest Kindle on siiski tsipa kallis asi tudengi olematu rahaga ostmiseks. Läksin mina siis rõõmsalt omale uut Kindle'it valima, tahtsin näha, missuguse hinnaga ma selle saaksin. Kui tuleb punane kiri, et seda toodet Eestisse ei shipita. No tore küll. Olin selleks hetkeks natuke pissed off ja kirjutasin neile uuesti customer service'isse, et mis mõttes ja et kas oleks ikka kuidagi mingi moodus, kuidas seda saada. Nad arvasid, et ainult USA aadressiga saab või võibolla UKst tellides, aga siis jään ma sellest 15% soodukast ilma.

Jätsin selle asja sinnapaika ja läksin magama. Hommikul hakkasin läbi mõtlema kõiki oma sõpru-tuttavaid, kes parasjagu kuskil välismaal viibivad ja saaksid mulle ehk abiks olla. Maria Šotimaal, Ode Luksemburgis, Kerttu-Liis USAs. Ode kahjuks aidata ei saanud, Marialt ei jõudnud ma veel küsida, kui sain Kerttult juba vastuse, et ta annab rõõmuga mulle oma USA aadressi, kuna tuleb augustis koju ja saaks mu Kindle'i endale kohvrisse pista küll.

Lõpuks siis asjad lahenenud ja läksin uuesti tellimust vormistama. Mul vedas. Parasjagu täna oli käimas Amazon Prime day, mis tähendas, et kõik Amazon Prime kasutajad saavad paljudelt asjadelt korralikku allahindlust. Ma aktiveerisin 30 päeva tasuta prooviversiooni, kuna see tegi mu välja valitud Kindle'i veel ligi 30% soodsamaks. Lõpuks vedas mul nii hästi, et lisaks sellele 30-le lisandus veel eelnevalt saadud 15% ja mul oli 2011.a sünnipäevast mõni dollar gift card balance'it jäänud, seega sain umbes 116 € maksva komplekti (Kindle Paperwhite + kaitsekaaned) 68 € eest. Milline võit! Ja mina olen augusti lõpus uue Kindle'i omanik.

74 miljonit sipelgat

Eile tuli selline huvitav mõte, et kui me juba Meenikunno rabasse minemas oleme, siis miks mitte teha seda päikesetõusu paiku. Esiteks on siis loodus palju huvitavam ja teiseks pole siis veel nii palav. Idee võeti rõõmuga vastu ja nii et kella 3.30 paiku sõitma hakkasimegi.

Ma pole kunagi varem nii varajasel kellaajal rabas käinud. Ja see vaatepilt oli ikka midagi muud kui nö tavaline. Muidugi veelgi huvitavam oleks ehk olnud kl 4 paiku, kui kõik on uduga kaetud, aga ka suur tõusev oranž ketas, mis kattis kõik oma kuldse valgusega üle, tekitas muinasjutulise vaatepildi.

(foto: Iona)

(foto: Iona)

Veidi üle poole matkaraja läks läbi metsa, aga selle püüdsime me läbida nii ruttu kui võimalik, sest meid ajas taga metsik parv sääski, kärbseid ja parmusid ja iga kord, kui seisma jääda, oli sul neid vähemalt kümme korraga kallal. Avastasime aga, et seal metsas on TOHUTULT palju sipelgapesi. Infoviit ütles, et ühes sipelgapesas elab umbes 2 miljonit sipelgat - meie nägime 37 pesa, millest umbes 3-4 olid väikesed ja ülejäänud lihtsalt hiiglaslikud.

Iona ja Joe saabusid Eestisse!

Juba üle poole aasta olin oodanud, et Iona ja Joe tulevad juuli alguses Eestisse ja meil saab palju huvitavaid seiklusi olema. Nüüdseks oleme juba umbes kaks nädalat koos veetnud. Tallinnas käisime ilmselgelt vanalinnas jalutamas, näitasin neile igasugu olulisi kohti ja ehitisi ja rääkisin nii palju, kui oskasin. Joe soovil käisime KGB kongide muuseumis. Samuti tegime tiiru Kadrioru pargis ja presidendilossi ümbruses. Tahtsin neid lauluväljakule ka viia, kuna see on ikkagi üks olulisemaid kohti Eesti ajaloos, aga seal käis parajasti Õllesummer, nii et jääb mõneks teiseks korraks.

Teel Kiek in de Kökist Neitsitorni

Lihtsalt keskaegsed Iona ja Joe

Ühe päeva veetsime Eesti Vabaõhumuuseumis, kus sai mõnusalt jalutatud, muistsetest eestlastest põnevaid lugusid kuuldud ja loomulikult külakiigega kiigutud. Seal näidati ka väikest filmi kunagistest pulmakommetest, mis oli väga... lõbus ja samas ka silmi avav.

Külakiik kontrollitud ja kiidetud

Remondirõõmud

Meie majas hakati sel kevadel tegema suuri remonditöid - maja soojustatakse korralikult, tuleb uus fassaad, ventilatsiooni- ja veesüsteem. Kogu selle tralliga kaasneb ka terves majas akende vahetus. Kõik on väga tore, aga see akende asi on küll vist üks maailma kõige tüütumaid kogemusi. Meil on vist kuskil kaks nädalat olnud juba suurem osa korterist "meeldiva" ehitustolmu kihi all. Kui aknad olid vahetatud, siis koristasime kõik ära (selleks kulus kolm tundi).

See aga polnud veel kõik! Ilmselgelt oli tarvis akende ümbrus ja aknalauaalused viimistleda, sest seal haigutasid suured augud ja terve maja välisseina siseelu oli meile näha. Viimane nädal aega on üks ehituskutt käinud pea iga päev meie juures, et krohvida, lihvida ja värvida. See tekitas juba nii palju stressi (vähemalt mulle), sest istumiseks-astumiseks oli enam-vähem üks ribake toas ja kõikjal tuli kanda jalanõusid, et varvaste vahed tolmust halliks ei läheks.

Täna sai see lugu lõpuks valmis ja sain pidulikult kõik ära koristada, põrandaid pesta ja vaiba taas maha panna. Oh, kui hea on jälle olla normaalselt omas kodus. Sokkis. Ilma, et kõikjal mingid katted laotatud oleks.

Eksisime Härämäele ära

Ärkasime meie pühapäevasel hommikul üles ja mõtlesime, mida teha. Algselt oli meil selleks päevaks hoopis teistsugune plaan, aga asjaolude kokkulangemisel jäi see plaan ära. Seega pakkisime end autosse ja põrutasime (võrutasime?) Võrumaale.

Võtsime suuna Haanja loodusparki, et teha sealkandis väike jalutuskäik. Parkisime oma auto ühe pingist läbi ehitatud sipelgapesa kõrvale ja seadsime sammud Härämäe matkarajale. Matkarada ise oli selline... Noh, oleks võinud natukene huvitavam ehk olla :) Aga võibolla oli asi ka selles, et me käisime seal sellisel ajal, kui lumi oli juba sulanud, aga puud ei ole veel roheliseks läinud ehk väga hallil ajal.

"Lõbusamaks" tegi käigu see, et pidevalt pidi leidma varianti, kuidas teel olevatest mudaaukudest võimalikult puhta jalaga mööda saaks. Selleks kasutasime jäätükke, tee äärt, pokusid ja hüppamist. Mul oli ühe korra muidugi vaja ka üle kraavi karata ja selle käigus maandusid veits muda sisse, aga seiklus pole seiklus, kui midagi ei juhtu, eksole?

Tegelikult oli sel matkarajal märgistustega natuke kehvasti. Kuidagi sujuvalt suutsime mööda matkarada tagasiteele asumise asemel mööda 820-kilomeetrist matkateed mööda kõndima hakata ja jõudsime juba mitu kilomeetrit ära jalutada, kui Martti lõpuks telefonis piisavalt levi sai, et enda asukohta tuvastada suutsime. Egas midagi, meie jalutuskäik venis lihtsalt kaks korda pikemaks, aga mis sellest!

Kultuurikruiis kuningriiki

Saime nii pooljuhuslikult Liinalt Soome või Rootsi kruiisi kinkeka ja otsustasime selle koos Samueli ja Lauraga märtsis realiseerida. Ette sai võetud Rootsi kruiis.

Kui tavapäraselt on Rootsi kruiis noorte jaoks üks suur pralle ja joomine, siis seekordne reis läks väga viisakalt. Võrreldes "tavapärasega" vähemalt küll. Saime lausa öösel üsna normaalselt magada, kui mitte arvestada koikude kitsusega ja hirmuga sealt alla kukkuda ja mida kõike veel (ehk mina vähemalt ei saanud öelda, et ma just HÄSTI oleksin maganud).

Stockholmi jõudes oli meie esimeseks eesmärgiks Nobeli preemia muuseum. Sissepääs maksis kuskil 8 € kanti ja minu arvates oli see selle muuseumiskäigu eest kaugelt liiga palju küsitud. Oleksin oodanud tunduvalt paremat ja põnevamat väljapanekut. Igatahes olime õnnelikud, et selle käigu kohe esimesena ära tegime, kuna siis saime ülejäänud aja veeta toredamates kohtades (loe: SF raamatu- ja fännistuffi poes).

Jalutasime mõnusalt Stockholmi peal ringi, nautisime ilusat päikeselist ilma ja tundsime end hästi. Lõunapeatuse tegime Burger Kingis, sest miks mitte? Väga vahva ja lõbus päev oli!

Silla peal paistis päike natuke silma