Neljapäeval oli informaatikute, matemaatikute ja statistikute rebaste retsimine. Või siis ristimine, minu meelest "retsimine" on küllaltki inetu sõna, mida ma suudan seostada vaid kunagise gümnaasiumis toimunud lagastamisega, mis polnud ausalt öeldes pooltki nii lõbus, kui see, mis meile siin ülikoolis korraldati.
Õhtu algus oli imeline - minu rühma viimaseks tunniks oli kõrgema matemaatika praktikum ning meie muidu väga-väga tore juhendaja armastab alati praksi lõpetada tunduvalt hiljem, kui ettenähtud :45. Ristimine pidi ametlikult algama 00, seega ega meil väga aega polnudki. Viskasime Hannaga oma arvutikotid Martti autosse ära, kuna nendega oleks äärmiselt ebamugav ja ebapraktiline mööda linna ringi joosta ning kogunesime instituudihoone ette.
Meid oli rühmade ja värvide kaupa ära jaotatud - inf1 ja inf2 rühmad (mina kuulun inf2-e) pidid riietuma roosaks. Paraku oli meid roosasid kohal kuskil 10 ringis, seega meie grupp tuli päris pisike. Ja nähtavalt roosa oli meist vaid üks, kes oli võtnud vaevaks minna Abakhani, osta jupp roosat kangast, lõigata sellesse auk ja visata üle pea. Aga ausalt, kaltsukates ei leidunud kuigi palju roosasid riideesemeid, millest mulle oleks kasu olnud (kõik olid särgid, mis niikuikii pusade-jopede alt välja ei paistaks). Ja ma käisin kolmes kaltsukas, mis Tartu kohta on päris hea.
Igatahes suunati meid edasi kuhugi suurde "muruauku". Ma isegi ei teadnud selle olemasolust. Seal korraldati meile kõigepealt väike soojendusvõimlemine/tants ning seejärel teatevõistlused. Kuna meid, roosasid, oli niivõrd vähe, pandi meid kokku rohelistega. Võistlused olid vahvad - joosta teisele poole, keerutada 10 ringi otsmik vastu labidavart ja joosta tagasi. Joosta sinna, puhuda täis õhupall ja järgmised kaks pidid selle oma kehasid kasutades katki tegema. Või siis igaüks pidi kirjutama teises otsas olevale paberile ühe sõna ritta ning lõpuks pidi sellest loogiline lause moodustuma.
Meie kõige roosam roosa
Yes, meie lause make'is täpselt nii palju sense'i :D
(Fotode autor Rasmus Saks)
Kui teatevõistlused läbi said, anti igale värvile paberi peal vihjeks pilt, kuhu järgmisena minema peab (kõik said erineva koha) ja algas maastikumäng mööda Tartut. Mingi vana kiriku (kloostri?) juures saime valida ühe poisi ja ühe tüdruku, keda mustade kilekottidega riietada-stiliseerida.
Edasi jooksime Püssirohukeldrisse, kus toimus midagi beer pongi sarnast, aga natuke teistmoodi. Seejärel TÜ peahoone taha, kus ausamba juures saime igaüks võtta purgist paberitüki, millele kirjutatud mingi sõna ning pidime seda pantomiimina ülejäänutele seletama (iga sõna ära arvanu sai lonksu Jägermeistrit :D ). Ma parem ei maini, mis sõna mina sain, aga võin öelda, et see arvati ära reaalselt sekunditega.
Edasi käisime Rüütli tänaval teise kiriku juures, kus mängisime "Ma ei ole kunagi..."-t, aga sedamoodi, et igaüks seisis kriidiga joonistatud ringi sees ja üks seisis meie ees (mitte ringi sees) ja ütles midagi, mida ta pole kunagi teinud ning need, kes olid seda asja teinud, pidid ringides kohad vahetama. Ees seisja pidi samal ajal omale mõne ringi krabama, kus seista ja ette tuli uus inimene.
Viimaseks käisime kaubamaja juures oleva pinksilaua juures ning saime seal kätt proovida päris beer pongis. See oli minu jaoks esimene kord seda mängida ning suutsin kaks korda pinksipalli teisele poole topsi visata :)
Tagasi Liivi 2 juurde ja seal saime veel soojenduseks tantsida. Mitte et meil külm olnuks. Ning siis oligi aeg suunduda ristimispeo kohta, kus andsime ka rebastevande. Ma pean ütlema, et kuigi ma koolipäeva jooksul kaalusin paar korda, et äkki ei lähe ristimisele, siis olen ülimalt rahul, et ikkagi läksin. Mega õhtu oli.
