neljapäev, 26. detsember 2019

Jõulud

Jõulupühad veetsime seekord hoopis teistmoodi. Kuna meie Marttiga ei tundnud suurt rõõmu üheks-kaheks päevaks Tallinna sõitmisest ja kõikide pereliikmetega asi sobis, siis tegime minu lähema perega jõulud hoopis Tartus meie pool. Isa, Kaja ja Ramses jõudsid meile 24nda detsembri pärastlõunal ja meil oli siis juba jõululaud kaetud ja mõnus õhkkond ootamas. Sõime, jutustasime ja nii edasi. Söögiks muidugi traditsiooniline kartul-kapsas-verivorst jms.

ainus pilt, mis ma sel aastal jõululaupäeval tegin (meie jõululaud enne külaliste saabumist)

Seejärel käisime natuke jalutamas, vaatasime Raeplatsi jõuluturul ringi, külastasime kanu, heitsime pilgu kuuse külge riputatud jõulusoovidele ja siis läksime tagasi, et valmistuda magustoiduks ja kingitusteks. Magusaks olin ma teinud kausitäiest pärmitaignast õuna-kaneelirulle, mille ma nüüd ahju pistsin ning kõrvale keetsime glögi ja samuti olid laual puuviljad ja Kaja küpsetatud imemaitsev kohupiimakook.

Kingituste eest tegime ikka kombeks olnud luuletused/laulud. Me saime Marttiga kahe peale maailmakaardi, kus saab ära värvida kohad, kus oled käinud. Lisaks sai Martti uue lipsu, et ta minu kõrval ikka sama kena (või kenamgi) oleks ja mina sain naiselikke vidinaid, millest mul hea meel oli. Aa, ja uue lauamängu saime ka, mida olime juba ammu soovinud.

P.S! Kuuseke oli meil sel aastal üsna pisike, aga see-eest ise metsast toodud. :)

laupäev, 14. detsember 2019

Geograafia 100

Selle aasta Valge Reps oli ekstra suur, pidulik ja uhke, kuna tegu oli eestikeelse geograafia (ja üldse eestikeelse ülikoolihariduse) 100-aastase sünnipäevaga. Olin terve Valge Repsi nädala haige olnud ja piletigi ostsin viimasel hetkel lootes, et ehk ikka saan piisavalt terveks, et jaksan pidusse minna. Õnneks sain.

Valge Reps ise toimus ERMis, mis oli väga äge. Inimesi oli palju (enamus vilistlased või muidu-sõbrad, keda ma ei tundnud). Meie kursuselt tuli ka ikka arvestatav kamp kohale, mis on tore.

meie kursuselt kohaletulnud (foto: Janar Lind)

Muidugi ei puudunud programmist esmakursuslaste näidend (kiitus neile - mina poleks vist julgenud ERMis niimoodi sadade ees näidendit teha). Näidend oli väga teemakohaselt ajaloolisel teemal - James Cook ja kuidas temast sai James "Cooked". Seejärel löödi rebased geograafideks ja pidu võiski jätkuda.

James Cook seilab oma laevaga (foto: Janar Lind)

(foto: Janar Lind)

Igal aastal korraldatakse Valgel Repsil õnneloosi (iga peopilet on üks loosipilet) ja nii ka seekord. Eelmisel aastal võitsin ma mingi raamatu, mida ma ei ole vist ühtegi korda avanud (ju ei olnud siis midagi nii põnevat). Seekord naeratas jälle loosiõnn ja sain kotitäite CGI kraami - microfiber rätiku, märkmiku ja veel üht-teist.

meie ka :) (Foto: Kristel Reiss)

kolmapäev, 13. november 2019

Geograafiline sünnipäev

24! Appi! :D

Sel aastal oli väga meeldejääv sünnipäev. Olin jupp aega mõtisklenud selle üle, kuidas pidada ja kas üldse kuidagi pidada, sest väga ei osanud kedagi kutsuda - tutvusringkond on lai, igalt poolt eri valdkondadest sõbrad, kodus ruumi eriti pole, palju raha ka pole... Seega otsustasin lihtsalt mõnedele parematele sõpradele/sugulastele sõnumi saata, et võib läbi astuda ja pakun süüa jne.

Hommikul loomulikult läks uni üsna varakult ära (kuigi asi võis selles olla, et olin eelmisel õhtul üsna väsinud ja läksin aegsasti magama). Tegime Marttiga väikese sünnipäevahommiku - Martti oli eelmisel õhtul ise mulle komme meisterdanud (rummitrühvleid ja kirju koera kommikesi) ja ta kinkis mulle teatripiletid ka :) Armastan teatris käimist, aga viimasel ajal pole eriti jõudnud (okei, mis ma valetan, ma olen vaene lihtsalt ja ei saa lubada endale sellist lõbu).

Külaliste koha pealt tegi otsa lahti Liisu, kes tuli lõuna paiku ja kellega veetsime mõnusad mitu tundi koos. Liisu tõi kohupiimakooki ka, mis oli väga maitsev. Ja ta kinkis mulle Reet Piiri "Suure kindaraamatu", kus on kihelkondade kaupa hunnikute viisi Eesti rahvuslikke kindamustreid sees. Megaäge!  Vaatasime seda vist mingi kaks tundi vähemalt... :) Vahepeal hüppas läbi ka Ramses.

Õhtupoole tulid külla kaks geograafi - magistrant Merli ja esmakursuslane Erli. Merli chillis natuke aega, rääkisime juttu, sõime ja nii. Erli jäi pikemaks, mängisime lauamänge ja meil oli väga lõbus :P

Aga üks lugu juhtus ka mu sünnipäeval. Nimelt olin tellinud Selverist kaks singi-juustukringlit, et neid sünnipäeval koos külalistega nautida. Kirjutasin tellimuse juurde kommentaarides Caps Lock'is, et nad EI paneks kringlitesse ananassi. Ja mida nad tegid? Panid kringlitesse ananassi muidugi. Kui ma selle ennelõunal avastasin, helistasin kohe Selveri infoletti, rääkisin, et selline lugu ja et mis nüüd saab.

See tädike seal toru otsas oli selline lõbusavõitu ja ütles rõõmsalt, et "noh, ma ei teagi, mis nüüd siis teha". Lõpuks siis lubas, et läheb kohe pagari juurde ja uurib, mis toimub ja helistab mulle siis tagasi. Kolmveerand tundi hiljem ei olnud veel mingit kõnet saanud ja helistasin uuesti sinna infoletti. Seal oli juba mingi teine tädi, kes ütles, et tema ei tea üldse midagi ja et läheb uurib, kuhu see tädi jäi, kes enne uurima läks, ja helistab mulle tagasi. Mina siis istusin seal veel mingi pool tundi, proovisin veel neile helistada, aga nemad enam vastu ei võtnud.

Lõpuks palusin Marttit, et ta sõidaks sinna Selverisse kohale ja uuriks neilt otse, et mis toimub (mul oli Liisu juba külas ja ei saanud ise kaasa minna). Martti sõitis kohale, sai seal siis juhataja kohale kutsutud, kes rääkis minuga läbi Martti telefoni - vabandas, et tõesti nendepoolne viga, ja pakkus mulle kompensatsiooniks sama palju juustukringlit ja stritsleid (sest neid neil oli veel). Mõtlesin, et mis seal ikka, vähemalt saan ma midagi süüa.

Seega oli meil üks ilgelt suur hunnik igasugu kringlit ja stritslit. Iga külaline, kes käis, sai koju kaasa ühe terve juustustritsli, sest kahekesi oleksime me neid igavesti söönud.

Tallinna-sünnipäev möödus ka väga mõnusalt. Käisime Räägus minu ja Kaja sünnipäevahommikusöögil ja natuke isadepäeva ka sisse. Sain kauaoodatud "Eesti rahvusatlase" ja pealekauba veel täpselt 100-aastase Eestimaa kaardi, mille isa oli Hilja juures juhuslikult leidnud. Hullult äge! Ja Muugal tegime suitsukalasalatit ja sõime odrakaraskit ja olime lihtsalt mõnusalt.

see vist on ainus pilt, mis ma sünnipäeva paiku tegin :)

Ja geograafiline oli mu sünnipäev lihtsalt seetõttu, et pidasin seda erinevates kohtades ja sain kingiks nii mitu geograafiaga seonduvat asja, mis on vahva! :)

esmaspäev, 21. oktoober 2019

Must Reps

Eelmisel neljapäeval oli meie kursuse kord värskeid geograafihakatisi repsida. Olime juba mitu nädalat kõike korraldanud ja ette valmistanud, nii et tunne oli isegi päris hea. Rebaseid oli kahjuks kohal vaevu pooled (osadel oli ette teadmata reservõppekogunemine ja osadel mingid muud põhjused), aga vahva oli ikka.

rebased Hurda pargis

Õhtu algas, nagu traditsiooniliselt kombeks, Hurda pargis Hurda kuju pead šampusega pestes. Edasi kolmekaupa jalad kokku ja Maa-ameti ette. Seejärel viis tee Struve meridiaankaart tähistava monumendini, mille vahelt tuli kõigil rebastel läbi ronida. Jätkusid mängud Toomemäel, laulu "Maateadus mulle meeldib just" esitamine Inglisillal ja rebaste tantsunumber Raeplatsis. Viimaks ka (taas traditsioonilised) mängud Musumäel ja õllepurkide otsimine Toomemäe Kassitoomepoolselt nõlvalt.

teel Maa-ameti ette

armsad rebased Struve kaare juurde jõudmas

rebased Raeplatsil tantsimas

Seejärel viisime rebased tagasi Van46 ette, kus nad said kähku vetsus käia ja oma asjad võtta. Talutasime nad pimedatena bussi ja panime istuma. Algas sõit Kolkja suunas. Muidugi rebastel oli ees veel kombekohane matk pimedas metsas seni kuni ülejäänud geograafid kogunevad peosaali. Panime rebased paari meie kursavennaga metsaveeres maha ning jätkasime sõitu. Tuli välja, et oli toimunud väike segadus ja pidime seetõttu bussiga 7 km Kolkjast välja sõitma, et saaks ümber keerata ja seejärel 7 km tagasi.



Peokohas panime siis asjad valmis - joogid, söögid, toolid, muusika jne. Umbes tunni-pooleteise pärast jõudsid pärale ka vanemad geograafid ning pidu tõmmati mõnusalt käima. Olime planeerinud, et rebased jõuavad meie kursavendadest teejuhtidega  peokohta umbkaudu kl 22.30. Keda aga polnud, olid rebased. Pärast pikka helistamist, kirjutamist ja paanitsemist saime teada, et matkalised on kuskil soos ja neil on mingi suur vesi ees ja nad ei saa sealt kuidagi tulema.

180 EAP-d vedelas olekus

Lõppes asi sellega, et Elise sõitis oma autoga kuhugi sinna lähemale, Roomet otsis välja selle ala reljeefikaardi ja uuris, kust läbi võiks saada ja ülejäänud geograafid panid pidu ja küsisid ainult vahetpidamata, et millal rebased tulevad. Lõpuks siis saadi need metsalised metsast välja ja peokohta. Nad olid metsas umbes 4 tundi, aga õnneks oli tegu võrdlemisi sooja õhtuga. Küll aga olid nad väga läbivettinud ja muude hädadega.

vanemad geograafid rebaseid jälgimas

Pidu jätkus traditsiooniliste tegevustega - rebaste intervjuud laval, rebaste tantsuesitus, vande andmine ja viimaks kätele hüppamine (kõik vanemad geograafid võtsid kahte tihedasse rivisse näod vastamisi ja hoidsid kätest kinni ning rebased pidid ükshaaval langema kätele ja neid hüpitati siis rivi lõpuni).

vanne tuleb ka anda

Seejärel sõitis esimene buss esimeste väsinud pidulistega koju (kell oli juba 2 läbi) ja kl 3.30 sõitis teine buss. Mina jäin paari kursaõega veel peokohta koristama ja ootama, et kl 6 hommikul tuleks majaperenaine ruumi üle vaatama ja meie järel ust lukustama. Oi, kui hea oli enda voodisse saada lõpuks!

(kõik fotod: Holger Ehrlich)

kolmapäev, 4. september 2019

Esimest korda elus...

...olen 2. aasta tudeng!
Olin päris elevil, kui sain meili, et mind on üle viidud 2. aastale.


Igatahes - olen esimest korda elus jõudnud ülikoolis kaugemale kui üks aasta. :D

Esimesel koolipäeval (mis oli tegelikult aktustepäev) käisime Liisuga kuulamas meie osakondade avaaktust, kus nii vahvasti öeldi geograafia ja bioloogia erialade kohta "Maa ja Elu". Peale seda käisime poes, et osta kooliasju (jep, me oleme natuke nohikud selle koha pealt). Mina suundusin seejärel oma osakonna tervitusele, kus iga õppetooli juht ütles paar sõna, nägime uusi tudengeid ja seejärel oli väike kohvilaud.


umbes kolmandik kursusest kohal (foto: Tarmo Tanilsoo)

pühapäev, 18. august 2019

Mamma 70

Olime Liisuga juba paar kuud planeerinud, et tahame Mammale teha toreda sünnipäevapeo, teha ise kõik söögid ja värgid ning lasta Mammal nautida ja puhata. Meie planeeritud suur pidu muutus  Mamma enda soovil väiksemaks pere keskis peoks, aga hästi mõnus oli.


Valmistasime Liisuga igasugu maitsvaid asju ja Kaspargi tegi lausa kaks käiku - supi ja pannkoogid (täiesti ise). Kokku oligi meil siis eelroog - Liisu küpsetatud pirukas/quiche, kaks suppi - Kaspari aedvilja-juustusupp ja minu ja Liisu tomati-läätsepüreesupp. Seejärel pearoaks ahjukotletid kartuli ja salati ja värgiga ning magusaks oli minu tehtud šokolaadi-toorjuustukook, Kaspari pannkoogid, ja emme tehtud plaadikoogid.


Martti kupatasime õue lastega möllama, et nad meil toas jalus ei oleks (Kaspar muidugi aitas omal soovil köögis ja tegi oma roogasid ka). Päev oli megavahva ja lõpuks olime küll ikka nii väsinud, et hea oli koju sõita :))

laupäev, 3. august 2019

Viimased päevad Dublinis

Reisi viimased päevad möödusid kiiresti, aga samas aeglaselt. Saime aru, et kui kavatseme teha lihtsalt linnareisi, siis piisaks täitsa kolmest päevast. Rohkem lihtsalt ei jaksa kogu aeg mööda linna ringi käia. Seetõttu jäid kaks viimast päeva ka natuke tegevustevaesemateks, aga sellegipoolest oli mõnus lihtsalt olemist nautida.

The Dublin Spire


Jalutasime näiteks hoopis teisele poole, kus me seni veel käinud polnud, et külastada St Patricku parki ja selle kõrval asuvat kirikut. Meil ei vedanud, sest kirik oli just siis suletud, kui me pargist kiriku juurde läksime, ja me ei mallanud veel ligi tund aega oodata, et kirikusse saada (mul oli tol päeval enesetunne ka kehvem ja ei tahtnud niisama töllerdada). St Patricku park oli võrdlemisi väike, aga väga kena ja mõnus.

St Patricku pargis puhkamas


Tegime veel viimase päeva suveniiri-shoppingut. Muuhulgas leidsime ühest poekesest sellise lõbusa väljapaneku: