Planeerisime sel aastal emme sünnipäevaks suure seikluse, millest ta mitte midagi eelnevalt ei teadnud (teadis vaid nii palju, et mis kell valmis olla, mida selga panna/kaasa võtta ja kui kaua umbes aega kulub). Planeerimine algas vist vähemalt kuu aega varem? Igatahes mõtlesime läbi palju erinevaid variante ja lõpuks tekkis mõnus plaan erinevate peatuskohtade ja tegevustega.
Päev algas varajase äratusega, sest kell 6.30 pidime juba emme kodust auto peale võtma. Loomulikult said tal silmad kinni seotud, sest muidu ei oleks ju üldse põnev. :D Eelmisel aastal sõidutasime ta pimedana loomaaeda, aga kuna ta tunneb Tallinna tänavaid peast väga hästi, teadis ta terve tee, kus me parasjagu viibime. Seekord aga oli plaan minna linnast välja ja ta kaotas väga ruttu asukohataju ära.
Sõitude ajaks olin ma ette valmistanud neljaosalise viktoriini - esimese osa pealkiri oli "Maast lahti ja ajud tööle!" ja sisaldas endas huvitavaid ja/või lõbusaid fakte maailma eri asjust. Esimeseks "peatuspaigaks" oli Viru raba. Just sellepärast olimegi varase hommiku kasuks otsustanud, et rabas võimalikult vähe rahvast oleks. Ma ei olnud Viru rabas terve igaviku käinud ja emme polnud vist üldse käinud, igatahes oli see 6 km pikkune ring väga mõnus. Rabatornis tegime ka hommikusöögipikniku croissantide, porgandi-kurgi ja hummusedipiga.
Taas sõiduteel! Viktoriini teine osa oli pealkirjaga "Rabaõhk pani ajud tööle!" ning sisaldas endas naljakaid küsimusi taimede ja loomade kohta. Peatusime Jägala joa juures, et natuke jalutada, pilti teha ja niisama juga vaadata. Jõe veeseis oli päris madal.
Viktoriini kolmas osa ("Meie ajud on kõige targemad!") oli erinevate maailma kõige-kõige faktide kohta (kõige kõrgem ehitis, kõige enam äikesega pihta saav puuliik jne). Suuna võtsime vanalinna poole, et käia Bastionikäikudes ja pärast Neitsitornis. Käigud olid väga ägedad (mina olen seal korduvalt käinud ja teadsin juba enam-vähem täpselt, mis seal on, aga vahva oli sellegipoolest). Bastionikäikude lõpus oli muidugi Raidkivimuuseum ka, mis emmele väga meeldis.
Viktoriini viimase osa tegime Taani kuninga aias ja selle nimi oli "Ajud reisivad ajas tagasi" (küsimused olid keskaja ja vanalinna kohta). Kõige lõpuks läksime Kompressorisse pannkooke sööma ja jäätisekokteili jooma. Päev lõppes varasel pärastlõunal ja oli ääretult lõbus, täis nalja ja naeru ja elamusi.
